foorum.akvarist.ee

Olen suhteliselt algaja taimekasvataja. Mõne kuu eest mõtlesin, et tore oleks ka ilusaid elustaimi akvaariumis vaadata ja ostsin mõned taimed. Aga enamus on tänaseks väga hullus seisus - Varred muutuvad läbipaistvateks haprateks ja lehed samasugused. Hõredad ja õhukesed, tulevad küljest ära ja ummistavad filtreid. Taimede müüja soovitusel ostsin tema käest ka kotikese väetisekuulidega (firmat ei mäleta, mingi Hiina) ja pudeli JBL Ferropoli, mida vastavalt juhendile olen lisanud. Olen lisanud ka JBL Algoli. Eelmise aasta novembris hakkasin ka CO2 lisama. Lahustan seda väisfiltri väljavoolul spets segistis. Akvaarium on 120l, valgust on 2*30W Philips Aquarell valgest plekist reflektoriga ja põleb 15-24 iga päev. Välisfilter (vatid välja võetud) Hydor Prime 10 ja sisefilter väike Hydor. Vee temperatuur 25C. Vett vahetan ca 3 nädala tagant alla ca 30%, sisefiltrit puhastan ca iga nädal, välisfiltrit ehk 2 korda aastas. Filtrites kasvab jõudsalt mingi hallikas-pruunikas-rohekas ollus, mis on nagu muda ja lõhnab nagu järve või jõe vesi. Põhjas on kruus.
Kaladest elavad 6 mõõksaba, 3 guraami ja 2 säga.
Teeksin hea meelega keemilisi teste, kui teaksin milliseid. Müügil on neid igasuguseid, igaüks maksab 100 krooni kanti ja kõiki küll ei tahaks osta. Oskab keegi nõu anda millest alustada ja millised vee näitajad on kõige tähtsamad?
Tundub, et hästi on säilinud anubias, vetikapallid ja Ludwigia glandulosa. Need pole nagu lagunema hakanud. Või on üldse parem otsida selliseid taimi mis minu veega sobivad ja teistega jändamisest loobuda?

_________________
120l Juwel

Esimene asi mis mulle silma jäi on see, et valgus põleb 15-24 ehk siis 9 tundi. Seda on veidi vähevõitu. Valgust võiks peal olla nii 11-12 tundi.

Teine asi on veevahetus, mis on väheke liiga harv. Parema oleks vahetada iga nädal maksimaalselt 20%.

Sellest lähtuvalt oletan, et ehk on ka NO3 ja Po4 näidud vähe kõrgevõitu ja siit ka vastus mis teste esimeses joones vaja on.

Kuna lisatakse Co2 te, siis võiks olla olemas ka CO2 permanent marker, mis viitab Ph, KH ja Co2 olukorda kastis.

Kuna mäng käib ka Ferropoliga siis oleks tore teada palju Fe on vees, sest ega rauaga liialgamine ka midagi head ei tee.

Uudishimust küsin ka, miks sel mitte just väga suurel kastil kaks filtrit taga on?

Teine huvi on , et kas Ludwiga glandulosa on ka talle omast purpurset värvi?
Anubis suudab toime tulla kenasti nõrgema valgustingimusega. Neid vastpidavaid taimi on veel, näiteks Micosorumid.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Kui tohib siis natuke täiendan.


Läbipaistvaks muutuvad lehed toitainete puudusel. Võid otsingusse panna ka kaaliumi puudus. Hõredaks ehk pikaks venivad taimed mis ei saa piisavalt valgust. Otsivad seda. Seepärast võiksid tõsise taimehuvi korral endale hakata planeerima lisavalgust ja seda tasapisi taimede arenemisel hakata lisama.
Oluline on ka taimedele sobiv pinnas. Selle kohta on infot foorumis piisavalt. Põhimõtteliset ei tohiks pinnas olla liiga suure fraktsiooniga. Kruusa alla võiks olla taimekasvatajal spets kasvupinnas.

_________________
1000 liitrine - http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php ... sc&start=0

Tänan foorumlasi vastukaja eest!

Täpsustused: Valgus põleb ikka 15:00 kuni 24:00. Aja lühendamine toimus sellesama taimemüüja soovitusel, kuna klaasile hakkas ilmuma vetikas. Selle sammu ja Algoli kasutamise koosmõju on andnud igatahes häid tulemusi

Ludwigia glandulosa on punane küll - selline üleküpsenud kirsi värvi. Üks taim, mis on kasvama läinud, on ka punakate laikudega ja nooljate lokkis servadega lehtedega taim.

Sisefiltri võtsin kasutusele, kuna seda on lihtsam puhastada mehhaanilisest mustusest. Välisfilter on rohkem bakterite kolooniaks.

Pikemaks veninud ei ole nüüd küll ükski taim. Mis ei kasva see ikka ei kasva. BACOPA CAROLINIANA näiteks kasvatab pisikesed uued lehed vanade äratulnute asemele kuni vars läbi kõduneb ja lendu läheb.

Lambitorud on ostetud semptembris

Kruus on üsna peene fraktsiooniga, umbes 3-4mm

Hangin NO3, Fe, K, Ph, Kh ja PO4 testid ja annan tulemustest teada?

_________________
120l Juwel

Algol kaotab küll vetika hetkel ära, aga ei kõrvalda siiski selle tekke põhjust, mis on keskkond.

Veekeemia annab ehk täpsema tulemuse. Ideaalkujul peaks õnnestuma taimed nii palju kasvama saada, et need piiraks vetikate vohamist. Mingi hulk on akvaariumis siiski normaalne.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Tegin neli kuud tagasi endale väikese taimeakvaariumi. Põhjuseks vajadus aru saada, kas oskan taimedele sobivad tingimused luua. Ostsin kokku kõik Tartu zoopoodides olevad nartsud taimed ja hakkasin putitama. Hetkel on seis selline, et need ei mahu enam ära. Kusjuures anubias millega alustasin oli tõesti vaid risoom, ilma ühegi leheta ja paljud teised ka.

Ma ei tea palju see sind aitab aga siiski
1. Pinnas - sai tehtud mullapõhi, kaetud peenikese kruusaga, seda on käivitatud akvaariumi puhul raske teostada aga süvene oma põhjamaterjali, see on väga oluline.
2. CO2 peaks olema kuskil 25-30ppm, kui kalad ka olemas on seal. Mina olen omas ajanud selle 5x kõrgemaks, kuna kalu ei ole. Taimedele mõjub väga hästi.
3. Lämmastikuringe jälgimine - kui taimed kipuvad lagunema, mida istutamise järgselt ikka juhtub, siis läheb N-ringe tasakaalust välja ja oleks vaja suuremat veevahetust.
4. Väetamine - soovitati juba kontrollida Fe taset, P ja N ja kaalium. Ise kasutan hetkel Ferropoli ja teisest akvaariumist Po rikast vett, toimib väga hästi
5. taimede istutamisel - vaata et juured väga viga ei saaks, juba olemasolevas pinnases võib see istutamine olla raske. Ise eelistan väiksemaid taimi mille juurestik ei saa niipalju kannatada istutamisel.
6. KANNATUST, TAIMED JUURDUVAD KUU-POOLTEIST, kui on kuhu juurduda. Anubias on selline, et tema on aeglane, nii kasvama kui väljasurema . Proovi esialgu mõne kiirekasvulisega, mis ajab kiirelt tütartaimi - Echinodorus quadricostatus näiteks.

Mainid miskit ollust filtrites? Kuna eeldan et filtris on pime, siis võib see olla miski bakter mite vetikas? Ma ei usu et see väga hää on. Kindel ei saa muidugi olla, kuid mina püüaks sellest lahti saada. Muidugi mitte kogu biofiltratsiooni hinnaga.

Kas miskeid teste oled teinud juba?

_________________
240l Amazonast tetratega, 7x63l õppeesmärgil tööl, 30l nano loomisel

Sain siis lõpuks ka mõnede testidega hakkama.
NO3 - 20
PO4- 0,8
Fe - 0,2
GH - 18
KH - 21
Ph/CO2 permanent on täiesti sinine ehk siis Ph>7 JA CO2 miinuses.
Tegemist on JBL testidega.
Kui KH test töötab minuarust väga hästi (21.tilgaga muutus ikka konkreetselt kollaseks), siis GH testi võis lugeda nii ja naa (hakkas punakaks muutuma juba palju varem). On akvaristidel mingeid soovitusi?

_________________
120l Juwel

nende KH ja GH testidega nii et iga tilga järel soovitan kergelt loksutada või segada. ega sa midagi sassi ei aja? GH on üldkaredus mis koosneb karbonaatsest karedusest e. mööduvast karedusest ja mitte karbonaatsest karedusest ja jäävast karedusest ehk siis kui su KH 21 siis GH ei saa olla 6. minu jaoks väga ei tundu tõene.ja CO2 hulga määramsieks kasuta nt järgmist kalkulaatorit http://www.csd.net/~cgadd/aqua/art_plant_co2chart.htm

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Vabandused, kordustest andis GH siiski 18

_________________
120l Juwel

Kas ma võiks keerata CO2 kraani rohkem lahti, nii et Ph langeks ja CO2 kontsentratsioon tõuseks?

_________________
120l Juwel

GH oli sul enen ka 18, Kh ei saaks olla teoreetiliselt suurem kui GH.
Võta uuesti ette oma KH ja PH. kuniks pole jõudnud konkreetse näiduni ei tasu selle CO2 kraani kallale minna ka. Arvestades et sul vesi kare ei jõua sa ilmselt PH 7ni ilma kalu mürgitamata.
Enne tee KH test ja PH test...

_________________
125L vett ja väike troopika.

Mis mürk see võiks olla ja kust see tuleb?

_________________
120l Juwel

CO2 ise. taimedele meeldib. kaladele mitte nii väga. teatud konsentratsioonist muutub kaladele ohtlikuks

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus