foorum.akvarist.ee

Hei...
Siin küll oli just natuke niitvetikast juttu kuid lahendused ei lähe eriti kokku minu veega.

Nimelt umbes kuu või rohkem on sees olnud need kaks,
Juus vetikas paneb end kõrgemate taimede külge ja kasvatab siis kümmekond cm pikad karvad.
Niitvetikas on ennas peitnud muru ja sambla sisse.

Mulle jääb väga segaseks millised tingimused neile meeldivad. Viidatakse üleliigsele rauale.

Mu vesi selline:
no2 = 0
no3 = ~15
po4 = 1 (nädalane kõikumine 0,8 ja 1,2 vahel
Fe = 0,05-0,1 (hoian praegu nii, et test vaevalt midagi näitaks)
KH = 4
GH = 8
PH = 6,7 (kõikumine +/-0,1)

Valgus - 9-13 / 15-22 (millest 16-20 4x28W, muul ajal 2x28W), Sylvania Gro-Lux & Osram 865

Microsid tilgutan praegu iga päev eheimi dosaatoriga. Nutrition, 2 toosi päevas
PO4 lisan paar korda nädalas, kui lisamata jääb on rohline täpp kohe kallal.
Vett vahetan 20L-30L nädalas.

Taimed mullitavad peeaagu iga päev ja vetikas muudkui kasvab.
Taimede kasvu kiiruse kohta ei saa ka midagi halba öelda, oleks parem kui nii kiiresti ei kasvaks.

PS! alguse sai see pärast üleminekut RO veele, varem mul seda probleemi ei olnud.
Enne RO vee kasutuselevõttu oli KH6-7 ja GH11,
Veevahetuse teen ROveega ja lisan natuke AquaDuri (päris natuke).
Samas mul natuke uskumatu, et natuke pehmema veega kohe niit vohama hakkaks.

Küsiks arvamusi, mis meetodiga peaks seda kõrvaldama...
Praegu olen lihtsalt mehhaaniliselt kõrvaldanud. kuid sambla seest nii kergesti kätte ei saa... Excel ei tundu aitavat,

Akva setupist kinni ilmselt aga juurpõhjust ei oska välja mõelda... ehk on mõtteid ?

_________________
125L vett ja väike troopika.

Ilmselt peaks valgustust vähendama.

samas on neid kes usuvad et raud ei puutu üldse asjasse. ma huvi pärast küsin et kas sa tead kuidas su NH4 käitub?

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Ausalt öeldes pole aimu ka.
Oletan vaid et seda ei tohiks suurt olla, taimi on palju, NO2 pole kunagi olnud ja no3 on sageli defitsiidis.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Ise pusin sama jamaga.
Ma kahtlustan, et seda vetika vohamist tekitab NO3 defitsiit.
Mul ka palju taimi kastis ja NO3 "looduslikult" pidevalt 0.
Kui lisan igapäevaselt Nutriton + siis oli asi kontrolli all.
Aga see pidev Nutriton + lisamine hakkab rahakoti peale.

Selle koha pealt saad ehk siit teemast abi - Markx´i postitus
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=11507

Endale ostsin kogemata selle kangema (Agrimix- Mikro Profi plus) ja lisan lihtsalt poole vähem - sellest jätkub küll aastateks.

_________________
480L+ülevooluga 65L SUMP filter-UV 36W -sirk. 2000L/h

Nitraate ja fosfaate on ikka sellele Argimixile vaja taimekastis lisada, aga eks Kivi seda teab isegi.

_________________
1000 liitrine - http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php ... sc&start=0

Hmm ...
NO3 mul ilmselt ei ole defitsiidis. Kui just liiga suurest kogusest selle omandamine raskendatud ei ole. 15-20 ei tohiks olla veel selline kogus et see uuesti segama jakkab.

Ka taimed vohavad mis hirmus.... Seega ei ole ka taimekasvus kinni, et taimed ei kasvaks ja kõikke kole üle jääks.... Kiirekasvulistest näiteks Demerum viskab päevas oma 3cm, egeria viskab ka kasvu kõvasti.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Liigne raud ka neid vetikaid kasvata, sest mul vastupidi raud 0.
Teised näidud: ph 7,2; kh 7; gh 10; po4 0; co2 18 mg/l

Agrimix mul kapis täitsa olemas, aga seni kuni NO3 tähendas väetise lisamine ainult kiiremat vetikakasvu
Sain täna Kalakesest florish nitrogeni - katsetan, mis hakkab toimuma kui lisan seda koos väetisega

Ma lähtun mõttest, et kui on madal NO3 tase, siis tarbivad vetikas ja kiirekasvulised taimed selle vähese ära ja teised jäevad kiduma - ja see mul akvas toimubki.
Aga kui nüüd chris-il on NO3 taimekastis 10 - 15 ja ikka mässab vetikaga, siis peab viga mujalt vist otsima.
Näidud chris-i ja minu akvas erinevad, seega kohe raske otsida nn "ühist süüdlast" sellele vetikakasvule

Liigne raud paneb kasvama sellise helerohelise niidi üleval pikemate taimede otstes, kus valgust on palju. See niit kaob kiiresti, kui Fe uuesti normi saab. 1,0 mg/L fe peaks olema, siis tavaliselt tekib. See niitvetikas ei ole praeguse küsimusega seotud.

Vähem valgust (lühem valguspäev) ja Excel (kahekordne norm iga päev).
Need kaks asja nagu aitasid, aga mitte kiiresti. 3-4 kuud läks, nüüd nagu päris kadunud. Olid ka niit- ja juusvetikas korraga sees. Arvan, et mingi uue taimega tuli sisse.

chris, mispärast RO peale üle läksid ? Ph madalamaks saada ? Kas taimede peal oli ka näha, et poole väiksema karedusega vesi parem on ?

Vee koostisega mässamine vetika vastu nagu väga ei aitagi. (Kui just mõni näit väga hullult mööda ei ole). Või on siis asi selles, et akva "reaktsiooniaeg" vetika suhtes on väga pikk, paari nädalaga ei näegi, kuhupoole minek on. Kiiresti nähtavad muutused võivad olla ajutised, see tähendab ainult tagajärgede muutmine. Sellest teadmisest ei ole siin eriti abi .

Vetikat nälga jätta ei õnnestu, see tähendab taimedele vajalikust tasemest allapoole minek ei anna kasu.

Huvitav, et chris´i akvas taimekasv on hea, see ju peaks ise vetika välja ajama.

_________________
430L

Olin umbes paar nädalat samade vetikatega kimpus. Üle päeva noppisin välja kuna vetika juurdekasv oli meeletu. Kolm päeva tagasi lisasin peaaegu topeltkoguse Excelit. Juba järgmisel päeval oli olukord tunduvalt parem. Juurdekasv oli minimaalne. Praegu lisan iga päev Excelit. Vaatab, kas õnnestub lahti saada.

_________________
500 l- discused, kardinalneoonid, tiigerbotiad, ancistrused.
100 l- asustamisel

Vetikat olen praegu hambahajrjaka kamminud, väga hästi saab kätte.... see kül lei ellimineeri põhjust ära, lihtsalt piirab.


Mul Ramirezid on lemmikud... samuti nagu osad lõunaameerika ahvenad elavad nad samuti pehmes vaeses ja nõrga vooluga vees. Loodulikult neile sobisk 6,5ph ja karedust kõige rohkem 4... Tegelikult nad kohanevad ja saavad hakkama ka eesti puhtamate kraanivetega kus karedust rohkem ja ph kõrgem. kuid mari ei arene. Marja jaoks on vaja happelist sooja ja väga pehmet vett.
Mingi kinnismõte tekkis et Ramirezy marjast tahaks midagi saada. kevadel nad proovisid 4 korda järjest, millest ei sanud midagi kuna vesi ei olnud sobilik. Siis andis ka emane Ram peale neljandat marja heitmist saba.
Nüüd sai tellitud neid juurde... kuid pean ilmselt veel otsima, kvaliteetsemaid emaseid tahaks.
Sellepärast siis ka RO vesi... ehk õnnestub...

Taimede kasvus suurt vahet näha veel ei ole.
Algselt oli mul PH 6,9-7 KH-6-7 GH-11-12
Praegu PH 6,6-6,7 KH3-4 GH8
KH 3 peale tahaks jääda, GH tahaks veel allapoole saada.

Ainus mõõdetav vahe on tegelikult Raua kadumises, varem kadus nädalaga 0,5-0,7ppmi praegu läheb 0,2-0,3 ppm ja püsib stabiilsemana, kui 0,1 oli varem vähe siis praegu 0,1ppm peale ei kaeba keegi.
, ja samas taimed kasvavad korralikult, k.a punane Ludvigia.
Võimalik et FE kulus mängis suurt rolli punane taim. Alterna sai ka vahetatud Ludvigia vastu.
Eelmisest nädalast jäi ka NO3 10 peale, veel ei ole ka selle peale taimed kurtma hakanud, varem 10ppm tähendas näljastreiki, aga see on veel liiga lühikest aega nii olnud et järeldusi teha.

Vetikale aga tundus meeldivat. Esimese pauguga sain rohelise vee kaela, mis tmbas õnneks ise tagasi. Siis tulid need väiksed niidid ja suured niidid millega nüüd võidelda saab. ilmselt oli neid vähsel määral ennegi, kuid akva tingimuste muutus mõjus neile soodsamalt.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Ma kraapisin kahvaga selle klaasi küljest, sisustuselemendid võtsin välja, kraapisin puhtaks ja keetsin läbi ning taimede küljest lõikasin ära, osad lehed, mis väga väga hullud olin, lõikasin ka ära. Akva lausa vahutas sellest värgist. Siis hoidsin akvaariumi nädal aega valgustuseta ja rohkem pole tagasi tulnud, isegi üllatusin, et nii lihtsalt lahti sain.

Olen samuti suures hädas niitvetikaga. Olen lugenud et sellele liigile meeldib kiire vee vool. Kas selline informatsioon vastab tõele? Praegune vee vool on üpris kiire, olen lisanud flöödi ja suunasin selle rohkem pinna poole. Taimede kasv on pidurdunud peale vetika vohama hakkamist kuid siiski jätkub piisavalt jõudsalt.
Samuti tekkis küsimus kas lämmastiku defitsiit võib viia selle vetika kasvuni?

Akva on 30l taimeakva kus 9 Celestial Pearl Daniot, 2 Otot ja 4 krevetti. Käinud on akva umbes 4 kuud.
Valgustuseks on 3x 8W T5 millest 2 (aquarelle toru) on sees 10 tundi päevas ja üks nn täisspekter on päeval 4 tundi lisaks. Taimed toodavad hapniku hoolega, päeva keskel vesi nagu keeks. Anubiase lehtede alt tuleb mulle palju.

Vee näitajad:
NO3 <10 (0 ja 10 on üpris sama värvi testi peal)
NO2 0
GH >14
KH 10
pH 7,6
NH4 0
PO4 0
Fe <0,1
Lisan kord nädalas ferropolit ettenähtud koguse ja nii enamvähem igapäev Ferropol24. Lisaks on pärmi meetodil CO2.

_________________
300l guraamid barbused corydorased ancistrused danio margaritatused sebra bootiad siiami vetikasööja
100l danio margaritatused otod corydoras pygmaeus bettad krevetid teod
10l danio margaritatused krevetid teod

Piltide järgi on see plöga pigem ikka sinivetikas alias BGA alias tsüaanobakter. Palju õnne ja eelpool mainit märksõnade otsing on abiks.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses