foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Allelopaatiast ja veevahetustest
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=4&t=18651		 1. leht 1-st
Autor:  Rein [ Esmaspäev Nov 09, 2009 12:08 ]
Teema pealkiri:  Allelopaatiast ja veevahetustest
Delfis ilmus nupuke sellest kuidas taimed üksteist kemikaalide abil ära tunnevad: http://forte.delfi.ee/news/teadus/taime ... d=26774067
Eks see ole seotud siingi varem käsitletud allelopaatia teemaga. EMS : allelopaatia allelopathy Seletus: Taimede võime üksteist keemiliste ühenditega mõjutada.
Ehk siis taimed kasutavad kemikaale nii "omade" äratundmiseks kui vaenlaste tõrjumiseks - taimede vaheline "keemiasõda". Tropica lehel on asja kohta ka Ole Pederseni sulest artiklike.
Aeg-ajalt on siin foorumis käidud välja mõtteid et kui on tõsine taimeakva siis vett pole vaja üldse vahetada kuna taimed kasutavad akva elanike väljaheited kenasti ära ja tekib kena suletud süsteem kuhu ainult vaja aeg-ajalt vett juurde panna ära auranud vee kompenseerimiseks. Enamus taimedele vajalikke toitaineid jõuab akvasse kalatoiduga, kui kasutatav kalatoit ei sisalda kõike vajalikku siis saab seda kompenseerida väetistega. Ideaalne lahendus? Minu arusaamist mööda see kahjuks siiski päris nii pole, üks põhjustest on seesama allelopaatia - taimede poolt eritatavad kemikaalid sellises akvas kontsentreeruvad, seda ei näita paraku ükski akvaristikas kasutatav veetest. Aja möödudes muutub sel moel akva vesi väga "vürtsiseks" ning üsna tõenäoline et see ei sobi paljudele akva asukatele.
Akvaariumis püüame saavutada loodusele lähedast olukorda, kuid peame arvestama et meil on akvas oluliselt suurem taimede ja asukate kontsentratsioon kui seda kusagil looduses näha saab. Jah, ka looduses näeme suuri kalaparvi, kuid nad ei püsi paigal vaid liiguvad mööda suuri veekogusid. Ka taimed ei kasva looduses nii ägedalt nagu neis tingimustes mida me akvas loome - akvas ju iga päev "paistab päike", CO2 on vabalt käes, nagu ka toitained. Sestap ei saa me ka loota et akva keskkonnas kõik toimiks päris samamoodi kui looduses.
Taimeakva jaoks märksa paremaks peaksin hoopis sellist olukorda kus vesi vahetub pidevalt, kuid väga väikse koguse haaval - ehk siis lihtsalt tilgutame akvasse kindla intervalliga värsket vett juurde. Selleks sobib hästi ka otse veevärgist tulev vesi, nii pisike kogus ei põhjusta probleeme ka klooritud vee korral - mul automaatse veevahetusega akvas toimis selline süsteem aastaid vähimagi probleemita. Ühtlasi on sel moel tagatud stabiilne keskkond, me ei tekita stressi mis kaasneb pikema intervalli tagant tehtavate suuremate veevahetustega.
Autor:  tv [ Esmaspäev Nov 09, 2009 01:17 ]
Teema pealkiri: 
Tsiteeri:
Akvaariumis püüame saavutada loodusele lähedast olukorda ...


Noh, mina isiklikult seda ei tee ja ma usun, et ka suurem osa akvariste mitte. Akvaarium on tehislik keskond, umbes nagu lillepeenar, mille ainus eesmärk on ilus välja näha. Akvaarium kodus on on suuresti sisustus-element. On olemas mõningad looduslikud protsessid, mida me enda huvides ära kasutada saame. Näiteks lämmastiku-tsükkel või siis taimede võime vett puhastada. Samas on ka mõningaid, mida keskmine akvarist väldib, nagu katku. Esimesena meenub päikesevalgus. Ja siis on sellised protsessid, mida me ei tea või ei oska veel kasutada. Alleopaatia tundub olema üks neist.
Autor:  Rein [ Esmaspäev Nov 09, 2009 02:52 ]
Teema pealkiri: 
Mhm, täpselt sellist reaktsiooni arvasin ka tulevat. :) Siiski kui meenutame et meil on kasutusel biotoopakvaariumid siis see vist siiski päris tõsi pole, ka Amano looduslikku keskkonda imiteerivad akvad on üldtuntud. Siin võib muidugi vaielda ja öelda et see on midagi sarnast nagu loodusmaali puhul, sisu on hoopis midagi muud. Siiski usun et kaladele üritame pakkuda keskkonda mis oleks sarnane nende looduslikule keskkonnale, lihtsalt nende heaolu nimel. Ka taimedel on omad nõuded keskkonnale millega peame arvestame kui tahame et nad hästi kasvaksid. Muide, ka lillepeenras on muld, mitte ei üritata lilli betoonplaadil kasvama panna; lillepeenra koht valitakse samuti nii et see oleks konkreetsete lillede jaoks sobiv (varjuline/päikese käes/kuiv/niiske jms.).
Aga ilmselt kõigi akvade kohta me tõesti ei saa väita et seal üritatakse kalade/taimede looduslikku elukeskkonda imiteerida.
Autor:  Felch [ Teisipäev Nov 10, 2009 12:17 ]
Teema pealkiri: 
Siis on ikkagi tõsi see, mida kunagi lugesin(allikat enam ei mäleta): nagu maismaal, nii ka akvas ei sobi kõik taimed kokku ja nõrgemad kaovad ?
Hakka või kokkusobivuse tabeleid koostama/otsima...
Autor:  Rein [ Teisipäev Nov 10, 2009 12:54 ]
Teema pealkiri: 
Felch kirjutas:
Siis on ikkagi tõsi see, mida kunagi lugesin(allikat enam ei mäleta): nagu maismaal, nii ka akvas ei sobi kõik taimed kokku ja nõrgemad kaovad ?
Hakka või kokkusobivuse tabeleid koostama/otsima...
Mõningad sinna suunda tüürivad tabelid on toodud näiteks viidatud Tropica artiklis. Üht-teist on kirjas Walstadi raamatus. Võime aga mõelda ka sellele miks on vetikate pealetungi oht palju väiksem siis kui akvas on palju elujõulisi taimi? Usun et siin mängib olulist rolli asjaolu et taimed tõrjuvad oma kemikaalidega samamoodi vetikaid.
Autor:  Silver [ Teisipäev Nov 10, 2009 10:53 ]
Teema pealkiri: 
Rein kirjutas:
Felch kirjutas:
Siis on ikkagi tõsi see, mida kunagi lugesin(allikat enam ei mäleta): nagu maismaal, nii ka akvas ei sobi kõik taimed kokku ja nõrgemad kaovad ?
Hakka või kokkusobivuse tabeleid koostama/otsima...
Mõningad sinna suunda tüürivad tabelid on toodud näiteks viidatud Tropica artiklis. Üht-teist on kirjas Walstadi raamatus. Võime aga mõelda ka sellele miks on vetikate pealetungi oht palju väiksem siis kui akvas on palju elujõulisi taimi? Usun et siin mängib olulist rolli asjaolu et taimed tõrjuvad oma kemikaalidega samamoodi vetikaid.


Ühed sellised väga ägedad taimed on Eestis kasvav vesikupp Nuphar lutea ja ka
akvaariumites kasvatatav Nuphar japonica, mis mõlemad tekitavad oma elutegevuse käigus
keemilisi kõrvalprodukte, mis pärsivad vetikate kasvu ja nii on nende lehed vetikatest alati puhtad.

Ja et nüüd päris täpne olla, siis allelopaatia nähtus ei ole mitte ainult taimede vaheline keemiasõda, vaid
hoopis laiem nähtus, mis hõlmab igasugust taimede elutegevuse käigus tekkivaid keemilisi kõrvalprodukte.
Ehk siis see on keemia see osa, mis jääb välja fotosünteesist ja muust sellisest, mis aitab taimel kasvada.
Tõsi ta on, et evolutsiooni jooksul on ilmnenud, et paljud kõrvalproduktid toimivad tõesti ka keemiarelvana.

Ning juurde lisaks ka selle, et tegemist on siiski enamalt jaolt orgaaniliste ühenditega, mis ilusti ka
akvaariumis aja jooksul ära lagundatakse, nii et absoluutsest kujumisest ei saa siinkohal rääkida.
Muidugi on kindlasti olemaska ühendeid, mille kogused tõepoolest kuhjuvad ja mis märkimisväärselt
akvaariumikeskonnas ei lagune, või lagunevad märkimisväärselt aeglasemalt, kui neid peale tekkib.

Et mu sõnavõtt eriti tasakaalustatud oleks, siis tuleb ära märkida, et toimuda võib ka allelopaatiline
sümbioosi nähtus, ehk võib ilmneda taimede vastastikuline üksteise kasvu soodustav olukord.
Minu arusaamist järgi avaldub see nähtus näiteks Aponogeton madagascariensis'e ja Cryptocoryne sp puhul.
Seda viimast ma faktiliselt küll kindlalt ei tea, aga vaatlusandmed ja kogemus sellele tugevalt viitavad.

Ning loomulikult on veel olemas autoallelopaatia nähtus, mille käigus taimed
ise enda kasvu, elutegevust ja paljunemist nende kemikalidega reguleerivad.
Autor:  puruvana [ Teisipäev Nov 10, 2009 11:32 ]
Teema pealkiri:  kardhein
Sain endale sellise taime ja tundub, et tegu täitsa asjaliku taimega!

http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni-kardhein
Autor:  Kaos [ Teisipäev Nov 10, 2009 01:02 ]
Teema pealkiri: 
Eriti huvitav tundub tsüanobakterit takistav toime. Kas taimede omavahelisest sobivusest ka mingit tõsiseltvõetavat kaarti tehtud, kus vastasmõjud kirjas?
Autor:  Rein [ Teisipäev Nov 10, 2009 06:14 ]
Teema pealkiri: 
Silver kirjutas:
Ja et nüüd päris täpne olla, siis allelopaatia nähtus ei ole mitte ainult taimede vaheline keemiasõda, vaid
hoopis laiem nähtus, mis hõlmab igasugust taimede elutegevuse käigus tekkivaid keemilisi kõrvalprodukte.

Allelopaatia on üldjuhul siiski defineeritud justnimelt kui taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. EMS definitsioon sai eespool toodud,
Kui sellest ei piisa siis mõned veel:
wikipedia - Allelopathy is a biological phenomenon that is characteristic of some plants, algae, bacteria, coral and fungi by which they produce certain biochemicals that influence the growth and development of other organisms.
Florida ülikool - Allelopathy refers to the beneficial or harmful effects of one plant on another plant, both crop and weed species, by the release of chemicals from plant parts by leaching, root exudation, volatilization, residue decomposition and other processes in both natural and agricultural systems.
dictionary.com allelopathy - suppression of growth of a plant by a toxin released from a nearby plant of the same or another species.
Jne. Jne.
Autor:  Silver [ Teisipäev Nov 10, 2009 06:42 ]
Teema pealkiri: 
Rein, kuigi ma isiklikult tahaks, et Sa asju ja maailma võidi laiemalt näeks, kui Sa seda näha suvatsed,
siis tõele ja isikuvabadusetele au andes võid Sa ka silmad pärani kinni mööda laia ilma edasi joosta.
See viimane tuleb Sul tõepoolest müstiliselt hästi välja. :roll:
Autor:  Rein [ Teisipäev Nov 10, 2009 07:09 ]
Teema pealkiri: 
Aitäh, oskad nii kenasti sappi pritsida, sellel spordialal ma paraku kaasa lüüa ei kavatse. Kahjuks jäi arusaamatuks kas Sul midagi asjalikku ka öelda oli - et kõik teised eksivad ja Sinu definitsioon on ainuõige, õigus teiste vigadele tähelepanu juhtida on ainult Silveril, või oli lihtsalt paha päev? :? Mu väike tütar läheb sellistel puhkudel harilikult omaette tuppa ja karjub seal kuni "paha" välja läheb, tuleks äkki siingi kasuks. ;)
1. leht 1-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/