SiO2 sisaldus akva vees võiks pruunvetikat mõjutada, aga ilmselt koos muude teguritega (valgus, NO3). AzA oskab pruunvetika vähenemist oma akvas seletada just SiO2 taseme vähendamisega, samal ajal ka NO3 normaalsesse piiri tagasitoomine (mis oli vahepeal väga kõrge).
SiO2 mõõtmine hetkel kahes erinevalt toimivas kastis:
1. 90L Gh5 Kh6 selles SiO2 0,2-0,3mg/L vett ei ole vahetanud seal pool aastat (taimi palju, kalad väikesed) aurustunud vee asemele läheb vesi RO filtrist, seega akvaariumivee karedus on püsinud sama algusest peale.
Orgaanika jäägi tarbivad taimed ära, vahel kallan midagi juurde ka (PO4, Agrimix), päris hästi see kast ei toimi, vett on ikkagi tarvis vahetada vaatamata sellele et testid midagi ebasobivat ei näita.
2. 400L Gh4 Kh3 selles SiO2 alla 0,1mg/L . JBL test seda taset ei näita. Veevahetus automaatne, 60-70L RO vett ööpäevas (asja mõte on saada vee karedus väga madalaks aga millegipärast see ei taha alla 3-4 langeda. See on sama nähtus, mida kirjeldas Marko oma 1000L kasti kohta, kus ka vee kareduse näit jääb pidama umbes samal tasemel vaatamata 0 karedusega vee pidevale pealevoolule). RO väljund tegelikult päris 0 ei ole aga see oleneb ka sissemineva vee karedusest.
3. Trassivesi Pärnus Gh15 Kh15 viimasel ajal ei ole mõõtnud, aga suurusjärk kindlasti selline ja SiO2 test näitab praegu 2-3mg/L , mida võiks akva tarbeks normaalseks pidada.
nende kolme testi järgi arvan, et SiO2 oleneb peamiselt sellest veest, mida akvaariumisse valame ja akva enda elutegevus seda taset ei muuda.
Võiks kusagil veel trassivett testida, näeks kas Gh,Kh ja SiO2 ka kuidagi seotud on.
BGA piiramist vee koostise abil väga ei usu. See nuhtlus ei reageeri nagu üldse millelegi kui juba hoo sisse saab. Võib-olla on seda vetikat akvaariumis ka erinevat liiki, suuremates taimepuhmastes (väike veeliikumine, rohkem orgaanika kogunemist ) see sellise rahuliku iseloomuga, võiks olemata olla aga ei sega ka eriti. See BGA, mis pinnase peale tuleb ja siis metsiku kiirusega levima hakkab, on nagu teistmoodi.
Orgaanika ja anaeroobsed tsoonid tundub hea seletus, miks vee kiirem liigutamine pinnase peal BGA vastu aitab, aga see ei toimi igas kastis.
Tom Barr´i seletused tunduvad õiged ja lähtuvad taimeakvaariumi oludest. Taimede ja vetika kasvamise suhe ei ole vee koostisega/testidega mõõdetav ja see seletus, et taimed peaksid toitained vetika eest ära sööma, on väga lihtsustatud ja piltlik seletus (see-eest aga arusaadav
). Kui vesi väga "hõredaks" tõmmata, paneb see kõigepealt taimed põdema, ja mõju vetika levikule ehk ei olegi (mõtlen siin selliseid kontsentratsioone, mis kuidagi "inimlikes" piirides asuvad, kui NO3 näitab 50mg/L, tuleb loomulikult vett vahetada). See, kas PO4 on 0,2 või 1,0 ei muuda küll midagi. Jama tekib alles siis kui fosfaat päris otsa lõpeb. PO4/NO3 suhe on pikemas plaanis oluline aga mitte kriitiline. Juba olemasolev BGA selle suhte muutmisele ei reageeri aga võib-olla see BGA tekkimisel oluline.
Kogu protsess (BGA tekkimine ja kadumine) on pika inertsiga ja esimene pool ei ole nähtav, selle poolest ongi asi keeruline.
Tom Barr:
The planted tanks we have are very rich for all algae.
Limitation is not a factor.
Inducement/germination of spores are.
Pimendamine ja keemia kasutamine on ajutised lahendused. Suurem soga tuleb ikka mehaaniliselt välja tõsta. Kastis tuleks tekitada suurem vee liikumine.
Logi sisse
Registreeru
Pildialbum
KKK
ja ega väga ei looda ka.