foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Migi must kiht lehtedel ?
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=4&t=14308		 1. leht 2-st
Autor:  chris [ Reede Dets 26, 2008 09:53 ]
Teema pealkiri:  Migi must kiht lehtedel ?
Tere
Jälle selline teema, et palun abi vetika, või mis iganes see ka ei ole, tuvastamisel.
Üsna alguses, nagu ikka, tuli kimbutama pruun vetikas, vallutas kõik kohad, aga ka lahkus sama kiiresti. Pruuni vetika viimastel päevad hakkasin nägema mustasid laikke oma punase taime lehtedel.

See "tundmatu", mida tahaks tuvastada, on mustade täppidena, või laikudena. Armastab rohkem valgemat kohta, st pealmistel lehtedel. Alumised, rohkem varjus olevad lehed on puhtad. Esineb kõige enam Anubiaset, on ka Altherntatera peal, mõni laik on tekkinud ka anubiase lähedal asuvatele kividele. teised taimed on sellest puhtad. No teised on ka kiirema kasvuga taimed.

BBA peaks olema nagu karvane, nagu habe. see seda ei ole. Sellel pole üldse midagi karvast näga.
Seda ei anna ka füüsiliselt eemaldada, enne läheb taime leht katki, kui see maha tuleb.

Proovisin tast teha pilti.
Anubiase leht suuremas plaanis
Anubias natuke suuremalt
Punase taime lehed

Akva näitudes:
T - 24C
PH - 7,0-7.1
KH - 6
GH - 10
NO2 - 0
NO3 - 20
PO4 - <0,1
FE - 0.5
VV - 20L kord nädalas.

Lisan CO2 30mulli minutis,
Väetan Ferropoliga 20ml nädalas (jaotatud 3 tilgutus korra peale)

Oleks väga tänulik vihjete eest, millega seda seostada.
Autor:  Kivi [ Laupäev Dets 27, 2008 12:14 ]
Teema pealkiri: 
See peaks ikka BBA üks vormidest olema
Aga kuidas sellega võidelda ei oska soovitada. Üldiselt peetakse tekke põhjusteks liiga kõrget NO3 taset või liiga vähest CO2 taset
Autor:  griti [ Teisipäev Okt 06, 2009 02:09 ]
Teema pealkiri: 
See vana teema, aga kas sa said sellest jõletusest lahti.

Mina igatahes ei saa kuidagi.

Ühes kastis kõik korras, mitte mingit vetikat, teises on aga see jõletus.

Põhiliselt siis anubias on see, mis on kaetud sellise musta või tumepruuni väga raskelt eemaldatava kihiga, karvane ei ole. Just nagu eelpoolt postitatud piltidel.

Vahepeal tekkis mul kasti mingi siniroheline jälkus mis kattis selle kinni ja siis juskui kadus ära, nüüd sain jälkusest lahti ja see on jälle tagasi. No anna abi.

Veenäidud

N03 enne veevahetust a 20mg/l
PO4 1mg/l
Fe 0.05? (väetasin siiani AZoo vedellahusega, nüüd panin sisse JBL ferrotabs, tulemust veel öelda ei saa)
No2 <0.05
ph 7

c02 pärmil on nüüd üle kuu aja juba regulaarselt taga
Kh on umbes 5, pole hetkel mõõtnud
gh 10

Valgust on 60l kasti peale 30W aga silmale paistab valgust olema märksa vähem kui 55l oma 24 W ga. KAks erineva spektriga toru (T8 üks on JBL tropica ja teine on aqua... mingi ). Valguspäeva pikkus 12 h mille sisse mahub 1 h troopilist vihma.

Karjun appi, aga ma tahan sellest jõledikust lahti saada - kole on :(
Autor:  tv [ Teisipäev Okt 06, 2009 04:46 ]
Teema pealkiri: 
Tsiteeri:
Karjun appi, aga ma tahan sellest jõledikust lahti saada - kole on

Ei sa saa, vähemalt karjudes mitte. See sini-roheline plöga oli sul tõenäoliselt sinivetikas (BGA), millest ka on tihti juttu olnud siin foorumus. Kardan, et see ei jää viimaseks korraks, kui sa teda kohtad. Proovi taimed kasvama saada. Kui sul on uus akvaarium, siis ilmselt põhjas pole veel piisavalt huumust, et taimed jõudsalt kasvaksid (mis muudab ka CO2-e kasutuks, sest CO2 pole teps mitte see, mis taimede kasvu piirab). Vee väetamine ainlt soodustab asja, seega väeta juuri (st lase kaladel seda sinu eest teha). Lisa kiirekasvulisi taimi, võid nad panna lillepotiga (ja mullaga) akvaariumi. Kui asjad paika lähevad, siis saad nad välja visata/ära anda. Palju kiirelt kasvavaid taimi võimaldab sul harvemini vett vahetada, sest taimed tarbivad ära üleliigse NO3-me jms. Samas lisavad taimed vette ühendeid, mis vetikat pärsivad ja need ei lähe veevahetuse kaigus kaduma. Vajdusel vähenda kalade arvu. Kui taimed kasvama saavad ja NO3-mest puudust tuleb, siis anna kaladele rohkem süüa. Tasa ja targu, kiiresti BBA-st jagu ei saa. Kui sul on seal taimi, mida sa säilitada tahad, siis vb peaks nad istutama ümber teise, stabiilsesse akvaariumi.
Autor:  griti [ Teisipäev Okt 06, 2009 06:56 ]
Teema pealkiri: 
Et kõik selge oleks siis räägin alguse otsa ka ära.

See akvaarium on töötanud 2 aastat. Taimi oli ilmselt vähevõitu, päike kippus suvel õhtuti sisse paistma ja suvel olin ise ka palju ära ja korra toppisin sinna seda nn. weekend toitu. Ja voilaa kui tagasi tulin, mis kõik lahti oli - täiesti masendav.

Praeguseks olengi lisanud taimemassi osalt vähemat valgust taluvate ja osalt kiirelt arenevate taimede näol. Võibolla olen kärsitu? Ega se BGA pole ka veel päris kadunud, aga on kontrolli all.
PO4 näidu sain korda. Samas väetised mida lisan ei sisalda ei No3 ega Po4 ja. Ilma rauda lisamata ei idanend kohe üldse midagi peale anubise.

Praegu täidab PO4 ja NO3 imeja ametit egeria densa, vallisneria ja bacopa monnieri (ülejäänud taimed on pigem aeglased kasvama nagu microsorumid).

Kannatan veel ja topin egeriat veel rohekm kasti? Veel ideid? Küll see on kole :( aga veider on , et peamiselt vaid anubias on seda täis. Kividele näiteks ei kipu, erinevalt rohelisest ollusest, mis paneb ennast kõikjale kus valgust jagub.

Valguspäeva pikkuse mõju ? Arvestades ka se akvaarium on pigem alavalgustatud.
Autor:  chris [ Kolmapäev Okt 07, 2009 01:06 ]
Teema pealkiri: 
griti kirjutas:
See vana teema, aga kas sa said sellest jõletusest lahti.


Ega tegelikult ei ole mina ka sellest täiesti lahti saanud. Eksisteerib ja vireleb edasi. olenevalt perioodist kas rohkem väi vähem.
Vahepeal juba hakkaski muret tegema, et väheks jäi igasugu vetikat ja tigudel pole midagi süüa.

Anubiase kasvatamisest olen loobunud. Alles on jäänud kiirema kasvuga taimed. Echinodoruse vanematele lehtedele kipub peale tulema. Samuti punase taime vanemad lehed. Peab lihtsalt hoolitsema et taimede kasv oleks piisavalt kiire, nii saab taimede hooldusega seda piisavalt kontrolli all hoida.
Samuti palkasin neritina teod (neritina natalensis) teevad väga korralikku tööd just kivide ja dekoratsioonidega. lehtedele aga ronivad väga harva, suurematele ja tugevamatele lehtedele aegajalt lähevad peale ka.
teod hoiavad suuremad kivid suhteliselt puhtana. Vanad lehed lähevad taimede hoolduse käigus akvast välja....

Excel ja vesinikperoksiid aitavad seda ka tappa... Olen teinud nii, et filter seisma, et vesi ei liiguks ja siis süstlaga probleemsematesse kohtadesse. Vesinikperoksiid 3% lahus nii nagu apteegist saab. natuke aega lasen mõjuda ja siis uuesti filter tööle. Selle sama tegevuse käigus aga leht läheb lõpuks ikkagi välja... nii et vahet pole kas mürgitada või lihtsalt vana leht ära võtta.

Ei ole ka teadjate meeste käest saanud kinnitust mis vetikaga täpsemalt on tegu. Ise olen jõudnud järeldusele et tegemist punavetika mingi vormiga.

Tollest üks artikkel ka :
http://www.thekrib.com/Plants/Algae/red-algae.html

Vetikas on alguses väikeste mustade täppidena, kui lasta kasvada, siis lähevad laigud suuremaks, kuni katab kivi üleni tumeda kihina. Aja jooksul läheb kiht paksemaks, mis mingi nurga alt vaadates on punakas musta tooniga.
Väga aeglase kasvuga, ja nii kiirema kasvuga taimed jõuavad enne välja kasvada kui see neile nähtavalt külge hakkab.
Teod lasevad sellel ka kasvada enne kui sööma asuvad.
Varem pesin kive et see maha saada, pärast tigude toomist ei ole see enam vajalik olnud, Häirib kui seda lehtedele rohkem tekib.

Nii selle vetika kui ka GDA (green dust algae) ja ka GSA (roheline täpp) kasvamisel on sageli väga sarnane joon. toitainete tasakaal paigast ära -taimede kasv pidurdub vetikas näitab kohe kiirelt. Sageli on enne kividel õrnroheline kiht, mida oletan et tegemist on GDA'ga kuna sama ka klaasidel. natukese aja pärast on kividel ka mustad täpid peal.
Nii et hea taime kasvuga saab hoida üsna kontrolli alla.
Autor:  griti [ Kolmapäev Okt 07, 2009 02:00 ]
Teema pealkiri: 
TÄnud põhjaliku ülevaate eest.

Need teod on peale muu ka päris kenad, kust neid hangitud on ? Pole mina selliseid meie kaubanduses näinud. HEtkel on mul mingi tornteod kastis, alles kolisid sisse. Sae seda asja ei söönud, andsin ära.

TÕsi ta on , et kiirematele taimedele see peale ei kasva. Mis mind aga kõige enam härib on see, et echinodorus tenellus, mis peaks olema kena heleroheline vaip on ka seda kohati päris täis ja see on rõve. Nii ongi , et ainult aeglasemad ja kauem elus püsivate lehteega taimed nagu anubis ja tenellus ja punane crypt. kannatavad sodikihi all ja mis hinge veel eriti täis ajab vahel on see, et vetik tunneb end nii hästi, et hakkab mullitama :P

Vallisneriate, egeria jms peale ta tõepoolest ei jõua tekkida.

Eks ma olen veel veidi aega kannatlik ja õhutan taimekasvu nii kuis saan.

Ega sa valgusega midagi ette võtnud ?
Autor:  undu [ Kolmapäev Okt 07, 2009 02:01 ]
Teema pealkiri:  Must vetikas.
Aga mis vetikas on must ja karvane ja meeldib kasvada anubisel? :roll:
Autor:  tv [ Kolmapäev Okt 07, 2009 02:14 ]
Teema pealkiri: 
Black Beard Alga (BBA), põmselt sama asi. Punavetika üks vorme.
Autor:  chris [ Kolmapäev Okt 07, 2009 03:16 ]
Teema pealkiri: 
griti kirjutas:
TÄnud põhjaliku ülevaate eest.
* Need teod on peale muu ka päris kenad, kust neid hangitud on ?
* Ega sa valgusega midagi ette võtnud ?


* Teod tellisin mina endale inglismaalt snailshop.com, kui ei viitsinud enam poode kammida ja oodata millal nad neid tellivad.
Meie kaubanduses olen näinud Tartu mnt poes. alles kuu aega tagasi. Samuti kalakeses mõned korrad on olnud. põhimõtteliselt nendega tasub suhelda ja lasta tellida. Terved teod ei ole just eriti odavad samuti ei paljune nad akvas.
Nagu juba ütlesin neist ei ole ka kasu taimede puhastamisel, suuremad kivid, dekoratsioonid jms küll. arvesta ka et on teised üsna kallid.

* Valgusega ei ole ma seda vetikat suutnud mõjutada. Tõsi hämaras see mis mul ei kasva... valgemates kohtades vaid. vahepeal olen valgust kõvast juurde pannud aga see pigem taimede mitte vetika pärast.
Kõrge raud paistab seda soosivat, madal tase ei meeldi mul Alternale.
Kõrgem PO4 mis jääb õigesse suhtesse NO3 tasemega paistis pärssivat vetikat, ilmselt parema taime kasvu arvelt. NO3 10-15 / PO4 ~1 / FE -0.2 olid minu kastis parim seos kus see püsis kõige paremini ohjes.

Praegu aga tegelen vaikselt vee pehmendamisega, see ilmselt ei meeldi varsti mu tigudele, aga näis mida taimed ja vetikad selle peale tegema hakakvad, mu taimedele ja kaladele peaks see meeldima.
Autor:  griti [ Kolmapäev Okt 07, 2009 04:04 ]
Teema pealkiri: 
Jagan siis ka veel pisut tähelepanekuid.

Minul oli vetika ilmumise ajal kindlasti Fe täiesti 0. Sellega seoses kasvasid muidugi ka taimed viletsalt. Nüüd uhan rauda ja muid mikroasju sisse, et taimi õhutada, kuigi tõsi, näib et see meeldib ka vetikale.

Gh ja Kh tõin juba ammu madalamale. Praegu on vastavad näitajad Gh 9-10 ja Kh 5-6. Ph hoian 7 peal hetkel. Esialgne põhjus oli Ehinodorus tenellus, mis mu karedat vett ei tahtnud.
Mõnedele taimedele on pandud JBL 7 palle juure alla ja vette on pandud ferrotabs tabletid ja lisaks hakkavad saama ferropol 24.

Midagi ei ole aga päris ok. Eks annan varsti uue reportaazi, kas kasvu õhutamine kasvatas taimi või vetikat.

Kui on veel mõtteid kuulan hea meelega, sest mul on kahtlus et nii lihtsalt seda võitlust ei võida.
Autor:  chris [ Kolmapäev Okt 07, 2009 04:21 ]
Teema pealkiri: 
griti kirjutas:
... mul on kahtlus et nii lihtsalt seda võitlust ei võida.

Olen saanud selle vaid talutavale tasemele ja eks mu leplikus on suurenenud. Akva kävitamise ajast on see mul olnud (st aasta), ja kui alguses tahtsin väga steriilset väljanägemist siis nüüd naudin natuke looduslähedasemat vaadet ;)
Loe see artikkel läbi millele enne viitasin... natuke mõtlemisainet.
Autor:  griti [ Kolmapäev Okt 07, 2009 05:36 ]
Teema pealkiri: 
NAgu alati tekib rohkem vasturääkivusi kui kindlaid suundi.

Mul tekib kahtlus, kas tegu on ikka nimetatud punase vetikaga ja kui on, siis jääb mulje et keegi täpselt ei jaga, mis sellel vetikale meeldib ja mis mitte. Üks asjaolu on ka see, et kui SAE pikka habevetikat sõi siis seda ei puutunud üldse, isegi natuke mitte.

vastupidiselt artiklis mainitule tuli mulle sisse akvaariumisse see vetikas tingimustes kus ma ei lisanud ei fe väetist ega CO2-te. Ph oli üle 7,5 ja Fe0, olenemata sellest näis vetikale meeldivat.

Ainuke lootus näib olevat ikkagi sellel, et kui kõvasti veest aineid imevaid taimi panna, siis ehk lämmatavad ära. Proovin edasi, tõstan aga teisest kastist kus toimub taimede plahvatuslik kasv egeriat ja muud muudkui sinna kasti ja jälgin mis toimub.

Ma kipun kahtlustama et tegu on siiski mingisuguse ühe teguriga, mida me ei ole veel suutnud välja mõleda või siis keegi pole.

Keemiat ei julge igatahes kasutada ja uut algust ei raatsi ka praegu teha. Või siis ei viitsi.
Autor:  penn [ Pühapäev Okt 18, 2009 09:24 ]
Teema pealkiri: 
Lugesin siin kõvasti BBA kohta aga siiski veelkord. Väike taimekast on loomisel lihtsalt prooviks. Kuu tagasi panin suht nartsud Anubiased väiksesse akvasse, neil olid kõigile tuttavad tumedad täpid, kuid ei miskit hullu :?. Nädal tagasi siis tegin sinna mullapõhja ja ostsin väikesed Ludwigia glandulosa taimed (poes Ludwigia glandulosa perennis). Kuna sellel akval valgus streikis, siis oli seis muidugi sant esialgu, vaid aknas tulev valgus. Viie päevaga, mil ei leidnud aega valguse kordategemiseks, vallutas akva tegelane, kes ilmselt on BBA miski vorm, sellised tumedad tutid nii klassil kui taimedel. Klaasilt tuli lihtsalt lahti, selline tatine ollus, taimedelt mitte. Samas on tekkinud Ludwigia lehtedele süsimustad laigud, seal ei ole tutikesi vaid näib nagu oleks lehe kude ära söestunud. On kellelgi kogemust, kas laikude põhjus on vetikas või on miski muu asi (proovin homme panna pildi ka), ilmselgelt taimed väga nirud, võtsingi sellised kidurad, et saaks vaadata kas õnnestub turguta :cry:

BBAga sõdimiseks: 1. valgus (10W 20l kohta hetkel) – võtsin 6 tunni peale päevas, elimineerisin aknast tuleva valguse 2. CO2 nii kõrgeks kui saab (saan mõõta JBLi CO2-pH testiga :? ), lasen pärmil kütta niipalju kui tuleb :) 3. väetised maha kõik??? (siiani panin 10ml JBLi Ferropoli nädalas) – kas see on hea? Värske muld annab ilmselt juurde palju 4. Kas on mõtete muretseda mõni kiirelt kasvav taim? 5. veevahetus – hetkel 2/3 vahetatud, kuna pidi vahetama akva asukohta, kas nädala pärast jälle 2/3? (seepärast ei mõõda ka N-P näite hetkel) Veel midagi?
Autor:  penn [ Pühapäev Okt 18, 2009 09:25 ]
Teema pealkiri: 
Lugesin siin kõvasti BBA kohta aga siiski veelkord. Väike taimekast on loomisel lihtsalt prooviks. Kuu tagasi panin suht nartsud Anubiased väiksesse akvasse, neil olid kõigile tuttavad tumedad täpid, kuid ei miskit hullu :?. Nädal tagasi siis tegin sinna mullapõhja ja ostsin väikesed Ludwigia glandulosa taimed (poes Ludwigia glandulosa perennis). Kuna sellel akval valgus streikis, siis oli seis muidugi sant esialgu, vaid aknas tulev valgus. Viie päevaga, mil ei leidnud aega valguse kordategemiseks, vallutas akva tegelane, kes ilmselt on BBA miski vorm, sellised tumedad tutid nii klassil kui taimedel. Klaasilt tuli lihtsalt lahti, selline tatine ollus, taimedelt mitte. Samas on tekkinud Ludwigia lehtedele süsimustad laigud, seal ei ole tutikesi vaid näib nagu oleks lehe kude ära söestunud. On kellelgi kogemust, kas laikude põhjus on vetikas või on miski muu asi (proovin homme panna pildi ka), ilmselgelt taimed väga nirud, võtsingi sellised kidurad, et saaks vaadata kas õnnestub turguta :cry:

BBAga sõdimiseks: 1. valgus (10W 20l kohta hetkel) – võtsin 6 tunni peale päevas, elimineerisin aknast tuleva valguse 2. CO2 nii kõrgeks kui saab (saan mõõta JBLi CO2-pH testiga :? ), lasen pärmil kütta niipalju kui tuleb :) 3. väetised maha kõik??? (siiani panin 10ml JBLi Ferropoli nädalas) – kas see on hea? Värske muld annab ilmselt juurde palju 4. Kas on mõtete muretseda mõni kiirelt kasvav taim? 5. veevahetus – hetkel 2/3 vahetatud, kuna pidi vahetama akva asukohta, kas nädala pärast jälle 2/3? (seepärast ei mõõda ka N-P näite hetkel) Veel midagi?
1. leht 2-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/