Minul selline väga veider mure, et minu punakõrv-ilukilpkonn väljendab viimasel ajal oma energilisust akvaariumist üle ääre hüppamisega. Ei tea, kas ta on suitsidiaalne või lihtsalt seiklushimuline, aga akvat ilma kaaneta ei saa sekundukski jätta. Ta on mul väga harjunud ka sellega, et vee sügavus on nii umbes 15-20 cm ja kui ma veetaset madalamaks võtan, siis on tige nagu herilane ja laamendab akvaariumis nii kaua kuni vett juurde panen. Olen teda lasknud ka suure rulluiskude karbi sisse ringi jooksma (ta praegu alles u 7 cm kilbiläbimõõduga tita mul
), aga ka sealt ronib ta kohe üle ääre ja paneb ajama. Kui ilma piireteta jooksma lasen, siis kihutab kuskile vahedesse ja peidukohtadesse ja on jälle probleem 
Samas kaant ei tahaks koguaeg peal hoida (kaan on mul tavaline klaaskaan, valgustus on kinnitatud seina külge akva kohale), sest siis ta ei käi eriti saare peal end kuivatamas mistõttu hakkab ta kilp kiirelt narmendama. Oskate äkki midagi soovitada või ongi see mingi "pubekaperiood" tal, mis mingil ajal möödub?
Lisaks tahtsin söötmise kohta uurida. Hetkel peaks ta olema umbes paar kuud üle aasta vana (ta kingiti mulle eelmise aasta augustis ja siis oli ta imetilluke, ilmselt paari kuune maksimaalselt) ja ma toidan teda hommikul ja õhtul spets graanulitega. Graanulaid annan näputäie, vahel annan päeval ka tomatit ja kurki või salatit krõmpsutada, vahel annan graanuleid pooleks kuivatatud krevettidega. Kas ma toidan teda liiga tihti? Ülekaalulisuse märke kuskilt ei paista veel ja kui õhtuse söögikorra ära jätan, siis hakkab hommikul 4-5 paiku kohutavalt laamendama, mis lõppeb alles siis, kui ma üles ärkan ja talle süüa annan
Ise ei oska enam talle üldse süüa anda, kardan ära nuumata, samas ei tahaks et vaesuke nälgiks kah 
ei teagi, on seda vähe või palju, aga paistab, et konn on rahul, ja paksuks ei ole ta veel läinud. Taimetoitu sööb hea meelega, nüüd annan talle kuivatatud toitu, kus sees sääsevastsed, mingid kuivatatud minikalad ja mõned graanulid, paistab, et see siiani konna lemmik. Ajab pinnal ulpivat toitu hea meelega taga ja iga viimase kui ebeme sööb ilusti ära 
