foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Külasta merevee foorumit
Tänane kuupäev Kolmapäev Okt 23, 2019 11:20

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



Tee uus teema Vasta teemale  [ 11 postitust ] 
Autor Sõnum
PostitusPostitatud: Pühapäev Jaan 18, 2015 09:50 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Sai Internetis mitu päeva jutti uuritud ja loetud mehhiko kääbusvähist (Mexican Dwarf Crayfish).
Ütleme siis nii et antud kääbusvähi info on mul Internetis ammendatud. Tänase seisuga on minu jaoks Interneti ruum kääbusvähi suhtes tühi ja otsas! :lol:

Teada olevalt on maailma akvaristikas olemas ja saadaval aretuse tulemusena põhiliselt kaks magevee kääbusvähi vormi:
1. Kääbusvähi sinine vorm - Cambarellus patzcuarensis blue (CPO)
2. Kääbusvähi oranž vorm - Cambarellus patzcuarensis orange (CPO)

Kääbusvähk elab 2-3 aastat ja kasvab 3-5cm. Sobilik veetemperatuur 22-24 kuid võib elada ka täiesti soojenduseta akvas. Isaste emaste suhe 1:1. Isased on emastest pisut suuremad ja loomult agressiivsemad. Kääbusvähk ei ole öise eluviisiga, vaid liigub päeval. Mitme vähi pidamine grupina on riskifaktoriga sest kõige dominantsem isend (tavaliselt isane) võib mingil hetkel teised vähid ära süüa. Vähid on kannibalistlikud olevused kes on oportunistlikud kõigesööjad. Ja nagu vähk ikka, mida kätte saab ja kui jõud üle käib seda sööb.

Ja nüüd juba tuleb jutt mis on Interneti väljamaa avaruste akvaristide kogemustest kokku loetud ja väidetud. Nimelt on seda kääbusvähki akvaristid edukalt pidanud nii eraldi liigisiseses kui ka koos kaladega ühisakvas. Mõned akvaristid on väitnud et nende kääbusvähid on edukalt elanud justkui tallekesed koos kaladega, teised seevastu on kurtnud et nende kääbusvähid on kohutavad röövlinäod kes on nahka pistnud nende väikesed kalad (guppyd, tetrad), krevetid ja dekoratiivteod ning ülbelt teinud taimeharvendusi (see vähiliik ei pidanud ju tegema!). Kolmandad on jälle kurtnud et nende kallid kääbusvähid on hoopistükis kalade poolt ära söödud.

Kääbusvähid pidid olema oma väikeste sõrakestega aeglased olevused ja sobiliku ohvri kättesaamine on neile suht õnnemäng, sest kalad ja krevetid on kiiremad. Näiteks kui mõõdult sobiv kala puhkaks või magaks (nt. guppy) akvapõhjas siis kääbusvähk üritaks seda kala rünnata. Kääbusvähk liigub põhiliselt akvapõhjas (klaasil ei suuda ronida) kuid meeldib juurikatel ronida ja istuda. Kestumise perioodiks vajab peidikuid.

Ma ise arvan et tõde kääbusvähist paikneb kusagil kahe äärmuse vahel. Pealegi oleneb palju ka konkreetse isendi temperamendist.
Mind pani muigama tragikoomiline asjaolu et nii mõnigi väljamaa akvarist läks oma kääbusvähi ostuga täiega rappa. Nimelt said nad soovitud kääbusvähi asemel hoopis oma akvasse tõsise kaliibriga kiskja kes iga kestumisega kasvas ja kasvas. Lubatud max. 5cm vähi kasvu jäeti kaugele selja taha maha. Sellised liba kääbusvähid tegid ühisakva fauna ja floora rindel puhta töö.

Kas keegi siinsetest akvaristidest on pidanud eraldi või ühisakvas kääbusvähki (Mexican Dwarf Crayfish)? :-k

Vahest on need vähid kõik samalaadse käitumismustriga.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Laupäev Veebr 07, 2015 09:23 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Teistele vähihuvilistele. Ise küsin ja ise vastan.
Teooria on küll hea kuid praktika on tõhusam ja elulähedasem.

Muretsesime siis endale 2-nädalat tagasi akvasse 2tk. 2-2.5cm noorisendist kääbusvähki Cambarellus patzcuarensis orange (CPO), ühe isase ja ühe emase (mari kõhu all). Kes veel ei tea kuidas määrata kääbusvähi sugu siis Internet viitab järgnevatele allikatele. Isane kääbusvähk on saledam ja kõhu alaosas jalgade saba ristumiskohas on tal kaks lisa sugujätke (pleopods), mida võib näha siit. Emane kääbusvähk on jässakam ja kõhu alaosas jalgade saba ristumiskohas nö. kaks lisa sugujätke puuduvad (pleopods), seda saab näha siit. Sisuliselt on võimalik 1-2cm kääbusvähi sugu määrata palja silmaga. Kohati kui pingsalt vaatad siis on muidugi tunne et 5-10x suurendusega luup ei teeks paha.

Esmasel vaatlusel on näha et isane kääbusvähk on tunduvalt liikuvam kui emane. Kui isane liigub vahetpidamata ringi valguse ja valguseta siis emane on suht kohapeal viibija. Isasele kääbusvähile meeldib mööda juurikaid kõikjale ronida, eriti armastab ta istuda juurikate tipus. Emane kääbusvähk seda ei tee ja juurikatel ei roni vaid on rohkem akvapõhjas juurikate varjus. Kääbusvähid ei uju selles mõttes nagu kalad ja krevetid, vaid on ikka alaliselt oma äsemetega kinni maaküljes. Kääbusvähid taimede vastu mingit huvi ei tunne (ehitusmeisterlikkust ei harrastata). Juhtus veel selline lugu et emane kääbusvähk oli tervelt 1-nädal täiesti kadunud. Mõtlesime juba et vaeseke on teadmata põhjustel hinge heitnud. Kuid täna õhtul oi imet ilmus välja, mari ikka kõhu all. Kuigi värvuses oli oranži kõrval justkui pisut pruunikaid toone (ehk kestus? kas ikka koos marjaga kestub?). Isasel kääbusvähil on üks jalg vähem, paistab et see on kunagises vähipundis kakeldes kellegi poolt ära kaksatud. Kuid see puuduv jalg pidi 1-2 kestumise jooksul tagasi kasvama.

Kääbusvähi agressiivsus?
Ütleks siis nii et isane on ikkagi agressiivsem kui emane. Isane liigub kõikjal kalade keskel julgemalt ringi, kui keegi ei meeldi või tuleb liiga lähedale siis vehib "ähvardavalt" oma olematute 5mm sõrakestega. Sama asi toimub ka siis kui lähened akvale, isane jookseb sulle vastu ja ähvardab sind oma tillu-lillu sõrakestega. See pidavat isastel olema territooriumi kaitseaktsioon. Kääbusvähid näevad piisavalt hästi, ega muidu nad ju sulle vastu ei jookseks. Kaladega on lood sellised, et kalad enamjaolt vähkidest välja ei tee. Kuigi isane kääbusvähk kohati tunneb huvi kiiresti liikuvate amano krevettide ja kalade vastu. Killertigude vastu huvi ei tunta, lihtsalt ronitakse tigudest üle. 2.5cm kääbusvähk on nii väike ja aeglane et krevettidele ning kaladele ei suuda ta jahti pidada. Kääbusvähi edukalt jahitav krevett ja kala peab ikka olema vägagi haiges- või surevas positsioonis.

Sai akvasse vähkidele meisterdatud spetsiaalselt eheim rohelistest torukestest 1.5cm läbimõõdu ja 15cm pikkused kärjekoopad (soovitati, kasutatakse?). Isane käis neid torukesi uudistamas, emane ei tundnud üldse torukeste vastu huvi. Lõpuks eelistati ikkagi ainult juurikaid. Võtsime akvast torukestekomplekti välja (tühi näputöö!). Põhja sifoonimisega tuleks olla tähelepanelikum, sest aeglasevõitu kääbusvähk võib just siis otsustada et nüüd on õige aeg jalutuskäiguks. Vastasel juhul võid suure sifooniga aeglase kääbusvähi akvapõhjas laiaks litsuda.

Liikumiskiiruse, osavuse ja koordinatsiooni suhtes võbi kääbusvähid paigutada killertigude ja krevettide vahepeale. Kuigi akva toiduahelas edestavad kääbusvähid nii tigusid kui krevette. Pole välistatud seegi et tulevikus võivad max. pikkusega 4-5cm kääbusvähid toiduahelas tõusta kaladega ühele pulgale. Hetkel on näha ja võib arvata et need kääbusvähid on kaladele, krevettidele, tigudele ja taimedele täiesti ohutud. Eks siis edaspidi ole näha kas nii see asi ka kestma jääb. :)

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Laupäev Veebr 07, 2015 11:05 
Eemal
Akvarist

Liitunud: Teisipäev Juun 24, 2014 07:35
Postitusi: 227
Pildid: 20
Asukoht: Kiili vald
erts, pilte!


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Pühapäev Veebr 08, 2015 02:19 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Jah, õige tähelepanek.

Mõned tänased fotod isasest 2cm kääbusvähist (Cambarellus patzcuarensis orange):
1. Pilt 1.
2. Pilt 2.
3. Pilt 3.
4. Pilt 4. Siin tuleb silmanägemist pingutada. Istub juurika all, sõrad vapralt püsti.

Emast kääbusvähki pole jälle näha. Peidus. :)

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 26, 2015 12:16 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Pikki nädalaid akvas peidus olnud 2.5cm emane kääbusvähk on asunud aktiivselt liikvele. Marja enam saba all pole. Isane hoiab akvas hetkel madalamat profiili, eriti kui kohtub emasega. Justkui kardaks emast kes on ka suurem. Samas mõlemad kääbusvähid on aktiivsed tegutsejad.

Emast kääbusvähki võib näha sellelt videolt. :)

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 26, 2015 01:56 
Eemal
Akvarist

Liitunud: Teisipäev Juun 24, 2014 07:35
Postitusi: 227
Pildid: 20
Asukoht: Kiili vald
Natuke offtopic, aga erts, sa oled oma põhja ikka väga kenasti puhtaks saanud. Silm lausa puhkab... Nagu uus!


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 26, 2015 05:19 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Jah, ma olen selle põhjaga kõvasti maadelnud. Iganädalaselt. Kui vähekenegi laisemaks muutuksin siis 2-nädala pärast ma ei näeks enam läbi esiklaasi ei kalu, krevette ega vähkisid. :)

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Pühapäev Mär 15, 2015 02:28 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Emasel kääbusvähil jälle mari kõhu all (2x). Marjaterasid on kusagil 35-40tk. Muudkui aga üritab paljuneda.
Emane isast kääbusvähki lähedale ei lase, kui isane muutub pealetükkivaks siis saab emaselt kolki. Emane on suurem ja tugevam kuid loomult rahulikum.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Pühapäev Mär 15, 2015 02:34 
Eemal
Akvarist

Liitunud: Laupäev Veebr 15, 2014 01:59
Postitusi: 260
Pildid: 1
Asukoht: Soome
Kas siis paljunemiseks on vaja ka isast?

Minul olid mingiaeg vähk, siis mul oli üks ainus vähk ja see koguaeg paljunes.
Pidevalt mari sabaall ja pojad taga.

Lõpuks ei jõudnud enam temaga jännata ja andsin kellelegi pärnusse ära.

_________________
180l- 5 ancistrus 1 albiino, 6 Corydas Aeneus, 7 kribensis,gupid
60l- Hemichromis Lifalili maimudega


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Pühapäev Mär 15, 2015 02:51 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Mär 12, 2010 08:56
Postitusi: 566
Pildid: 3
Asukoht: Tartu
Sul oli ilmselt marmorvähk, ainuke vähk, kes paljuneb ennast kloonides. Tesitel liikidel on ikka isas- ja emaslooma selleks vaja.

_________________
180L: JBL CP e901, PF u800, LED; CO2; UV-C, kalad
100L: JBL CP e701, LED; gupid
20L: krevetikas


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
PostitusPostitatud: Esmaspäev Apr 20, 2015 11:46 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Jaan 17, 2013 01:39
Postitusi: 873
Pildid: 20
Asukoht: Tallinn
Kusagil nädal tagasi avastasime et tetrad ujuvad akvas vilkalt ringi hambus kääbusvähi tükikesed. Alguses arvasin et ehk said tetrad kätte kääbusvähi kestumisest alles jäänud kesta. Lähemal vaatlusel aga selgus, et nii see kahjuks pole. Tetrad maiustasid aplalt kääbusvähi maiste tükikestega. Midagi suurt ja erilist ma antud asjast koheselt järeldada ei osanud. Mõtlesin et vahest suri kääbusvähk ära ebasobivate elutingimuste pärast.

Vastus ja selgus tuli alles järgmisel päeval. Nimelt ilmus akvas nähtavale emane kääbusvähk, kahe sõra asemel oli tal ainult üks sõrg. Muidu täiesti terve ja löögijõus. Väga suure tõenäosusega läksid emane ja isane kääbusvähk akvas kaklema. Kuna emane vähk oli suurem ja tugevam siis löömingu käigus koksas ta isase maha. Emasele kääbusvähile läks see lööming maksma ühe sõra mis tal 1-1.5 kuu pärast tagasi kasvab kuid isane vähk kaotas seevastu oma ainukese ja kordumatu elu.

Tuleb välja et kahele aktiivsele tillukesele 3cm kääbusvähile jääb 180L akva koos juurikate rägastikuga liiga kitsaks. Ega siis muidu juhuslikul kohtumisel üksteise elu kallale ei kiputa. :shock:

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett


Üles
 Profiil Isiklik album  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 11 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Hüppa:  
POWERED_BY
et 3.0.10