foorum.akvarist.ee

Katsuks teiste süüdistamise ja halvustamise asemel ikka asjast rääkida, eks?
Uriin ei ole küll ainult ammoniaak, kuid samamoodi pole uriin ainult karbamiid. Paistab et ingliskeelne tsiteering ei kõlba, katsume siis eestikeelse uriini koostisega:
95% vesi
Lämmastikku sisaldavad jääkained: uurea = kusiaine (15-30 g/ööp, valguainevahetuse lõpp-produkt), kreatiin, kusihape
Lahustunud soolad ioonidena: Na+ (2...5 g), K+ (1...3 g), Cl- (4...6 g), Ca++, fosfaadid, ammooniumioonid, väävliühendid)
Orgaanilised a/v jäägid: hormoonid, ensüümid
Minimaalses koguses proteiine, glükoosi, sapipigmente
Minimaalselt valge- ja punaliblesid, epiteelrakke, baktereid
Nagu näeme karbamiid aka kusiaine aka uurea on samamoodi nagu ammoonium vaid üks uriini komponentidest. Kui 95% uriinist on vesi siis ei saa kuidagi panna võrdusmärki uriini ja karbamiidi vahele.
Veel väike täiendus:

Ehk siis siin räägitakse ahelast karbamiid->ammooniumkarbonaat->nitrit->nitraadid. Pisut edasi aga juba pisut silutakse nurki:
Et sai sisse toodud ammoniaak ning järgneb: Et siis varasem karbamiid->ammooniumkarbonaat->nitritit->nitraadid ahel polnudki nitraaditsükli kõigutamine?

Vaevalt küll, tavaline kruus on üldjuhul neutraalne ning ei muuda karedust. Kui sinna lubjakivi vms. on sisse sattunud, siis muidugi iseasi.

Ei olnud ega ole jah kõigutamine. Kõik, mida kirjutasin, kehtib koos lämmastikutsükliga edasi.
Kui seda minu kirjutatut teksti ja neid reaktsiooivõrrandeid nüüd mõttega lugeda, siis siis on üsna
väikese vaevaga näha, et need on kokkuvõttes sinu viidatava lämmastikutsükliga ühilduvad.
Ka sinu kirjutatud uriini koostist lahkav tekst ei väida minu väidetule vastupidist vaid kinnitab seda.
Karbamiid ongi kusiaine, mis moodustab valdava enamuse loomse organismi eritatavatest lämmastiku jääkidest.

Ka kirjeldab P. Päkk oma "Akvaariumiteaduse käsiraamatus" seda asja analoogselt minuga.

Ning, Rein, kui pead vajalikuks kellegi teksti tsiteerida, siis tee seda korrektselt.
Ma ei tea, mis moodi see sul õnnestus, aga sa oled viimast reaktsioonivõrrandit vigaselt tsiteerinud.
Veest on sul saanud molekulaarne vesinik. Paranda see ära.

Vesihüatsinti kasutatakse muide ka puhastussüsteemides ja tegemist on maailma kõige rängema vesiumbrohuga.

Valged kivid kruusas pärinevad ilmselt küll lubjakivist.

“Minu nimekirjas oleks kõrgel kohal hoopis vesihüatsint,” ütles Anne Larigauderie Pariisis asuvast uurimiskeskusest Diversitas. Aga seda võib-olla lihtsalt sellepärast, et tema doktorikraadi uurimus käsitles purpurõielise taime vohamist Aafrika järvedes, kaugel kodumaast Amazonase vesikonnas Lõuna-Ameerikas.

Oma suurte veepinda katvate lehtedega takistab vesihüatsint valguse jõudmise veepõhja, hävitades nii nõrgema kasvuga taimi kui ka valgusega harjunud kalu.

Allikas: Eesti Päevaleht 14. veebruar 2004
http://www.epl.ee/artikkel_257704.html

Kellegil seda ikka on olnud:
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=3532

Olen näinud dokfilmi sellest kuidas vesihüatsindiga Aafrikas võideldi, selleks toodi spetsiaalselt sisse selle taime looduslikud kahjurid. Vähemalt looduslikes oludes oli see taim akvaariumi jaoks liialt suur:

Vt. ka http://en.wikipedia.org/wiki/Eichhornia_crassipes

Kui sa pole tõesti kunagi vett vahetanud, aga lisad seda aegajalt auramise tõttu, siis on see karedus tasapisi ka sellest tõusnud.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Akvaarium on kaanega ja see mis aurab, see tilgub ülevalt tagasi, seega pole vett ka lisanud. Karedus ei saa sel põhjusel ka igavesti tõusta, sest selline leeliseline soodavesi hakkaks ühel hetkel millegiga keemiliselt reageerima, kavõi taimedega näiteks moodustades kipsi või kriidi või soola, need materjalid ei ole kõik väga lahustuvad ja settiksid põhja ning langeks sellega ringlusest välja. Vee happelisust võiksid tõsta teatavad taimed, kusagil oli juttu turbasamblast näiteks.

Keemia ütleb, et kui segada kokku leelis ja hape, siis tekib sool. Tavaline meresool ei ole mingi erilise ph'ga näiteks. Osad soolad lahustuvad ilmselt paremini kui teised. Seda peaks saama kontrollida, mis soolad tekivad.