Ahaa, seda ma ei teadnud. Jändasin UK-s discustega, täpsemalt vaatasin kõrvalt, kuidas sõber maadles. Aga ta oli fänn, tellis neid jumal teab kuskohast ja paaritas jms. Põhilause, mis meelde jäi oli ... theres always too much PH. Eks sellest mu hirmud ja nohjah vs. taimevabad biotoobid ka ebakindlus taimedest tekkiva ebastabiilsuse ees.
Ülevoolu kastiga.
Joonistasin uskumatu peinti andega kritselduse:
Targem on ülevoolu kast alla põhjani välja teha, tuleb ilmselt odavam.
Tehniliselt jookseb sumpa pumba seiskumisel umbes 25 liitrit vett ja seda 200cm pika ja 60cm laia kasti puhul. Pole just palju.
Rusikareeglina võiks sump olla 15L per 100L displei. Ehk antud 400L puhul 60L. See on piisav üsna vabaks toimetamiseks.
Sumba puhul kehtib muidugi SAS, mida suurem, seda parem. Lisavesi pole kunagi liiast 
Sumbale võib lisaks teha mitmeid lahendusi, kasvõi kanalisatsiooni vaba ülejooks kui võimalus on, aga see pole vajalik.
Ainsad 2 võimalust, mis puhul põrandale satub rohkem kui vaid 25+ vett nii suure pinnaga akva puhul (200x60 pinnaga kasti võib kõrguses kasvõi tonniseks venitada) on kasti enda leke, sumba leke või variant, kus sissejooks tehaks mitte üle kasti ääre, vaid läbi klaasi, kus seiskumise korral hakkab sisseviik tööle vaakumtagasivooluna (nii siiski ei tehta, sisseviik viiakse sel puhul ikkagi võimalikult kõrgele). Ja ka see 25L juhtub ainult siis, kui läbiviigud lekivad vms. korral, võib ka muidugi rohkem, kui pumbad sumpa uputada (pole arukas isegi meie suvedega, odavam küll, aga ikkagi).
Ülevooluga sump on oluliselt lekkekindlam kui kanisterfiltrid  Teoreetiliselt puudub võimalus üleujutamiseks, mis kanistri puhul tahes tahtmata vist juhtub kõigiga - peamiselt kehvasti suletud kanku kaane tõttu või tihendite väsimise tõttu. Eks muidugi, kui ei viitsi läbiviikude tihenditele 10 aastat tähelepanu pöörata, siis jah võib leke juhtuda, aga .... kuskil maal on piir.
Joonisel oleva disaini puhul tagasijooksu torude läbiviikude lekke korral tilgub vesi muide sumpa. Minul on selleks kasti otsa peale alt lahtine V kujuline asi tehtud. Tehniliselt töötab mu ülejooks ka torudeta ilma üleujutamiseta, aga meeletu mürinaga muidugi
Sumbal on hoopis muud probleemid, peamiselt tagasivoolu müra ja autostart. Parim lahendus, mida tõsiselt katsetanud olen, on 3-e toru süsteem. Nagu pildil - look alla põhivaakum, mida saab kraaniga reguleerida, samal kõrgusel look alla õhuvõtu toruga nö vaba tagasijooks, mis muutub põhitoru ummistuse korral täisvaakumiks ja üles pidi loogaga feilseif. Viimane ilma kraanita, et keegi isegi kogemata seda inni ei keeraks. Tehniliselt on ta kolmas vaakum lõpuks, peamine point on selles, et ta annab valju lurinaga märku, kui midagi on põhi ja õhuvaakumiga valesti. Reaalsuses on ta tegelikult peaaegu kasutu, kasutan peamiselt seetõttu, et pumba stardil aitab kaasa üleliigse vee äravooluks, saan tänu sellele töötava vee taseme tõsta isegi 2cm alla kasti ääre, st. et pumba stardil ei tõsteta vett üle ääre. Olen isegi katsetanud sujuvat pumba jõudluse kontrollerit, aga see läks liiga keerukaks, lihtsam on 2in1 feilseif toru teha.
Lurinast, peale põhivaakumi (1" läbiviik peab keskmiselt 30h vastu, sõltuvalt kasti konfist muidugi), pikendamiseks on õhuvõtuga toru, mis venitab puhta kasti puhul süsteemi sisuliselt lõpmatuseni - gap on ju teine tolline 0L/h kuniks täisvaakumini.
Antud süsteemi olen põhjalikult katsetanud ja tulemused on hämmastavad. Midagi muud uuele kastile ei plaanigi, eriti kuum on sellist lahendust kasutada kasti kummaski otsas. Lurinavaba elu vähemalt 3 kuud enne kui põhivoolu kraani peaks reguleerima. Ühe otsaga peab kuskil kuu pooleteistkümnega leppima. Ma ei näe paremat lahendust.
Sealjuures stardib selline 3-e toru tagasijooks paari minutiga, aga ta vajab kas ca 5cm vee pinnast akva ääreni (stardil enne kui vaakum toimima hakkab on vee alla jooks oluliselt väiksem kui pump toodab) või üsna suurt feilseifi. Igal juhul peaks jääma töötamis veetasemest kasti ääreni vähemalt 3cm, see on selline rusikas, et 2 vaakumit suudavad vee ära viia, enne kui pump sumba tühjaks üles pumpab. Tollise toru atmosfäärirõhul sifoon töötab maksimaalselt umbes 4000L/h, kahe täisvaakumiga 8000 ja feilseif lisaks 12000L/h.
Ilmselt piisav, ma olen katsetanud 1,5", mis tüüpilisel 1,5 meetri kõrgusel tootab atmosfäärirõhul täisavatuna ca 15000L/h, sõltuvalt jälle põlvedest jms. Võimalikult sirge muidugi vaja teha.
Lisaks on äärmiselt oluline va feilseif, igaljuhul ei tohi toimuda momenti, kus sump pumbatakse põhikasti tühjaks.
Minul on lisaks feilseif väljaviigule paigutatud pumpade sumbast väljaviigud nii, et ka juhul kui kõik tagasijooksu torud ummistuvad ei pumbata vett üle akvaariumi serva.
Ehk sumba probleem on teisipidine, mitte põhikast ei jookse sumpa tühjaks, vaid hoopis sump pumbatakse põhikasti tühjaks.
Aga selle ravi eelpool kirjeldasin.
Katseid tegin pea poole aasta vältel. Näiteks nii, et programm kell startis ja stoppis pumpa nädal aega järjest iga 10-e minuti tagant jne jne.
Lõppeks sumbal on lugematult eeliseid ja vaid kaks miinust .... paigalduse keerukus ning eelpool kirjeldatud tagasijooksu reguleerimise vajadus. Viimase perioodi saab pikendada, aga siis muutub nr1 miinus veelgi keerukamaks. Samas vajadus asja näppida on oluliselt väiksem kui kanistri puhul.
Paljud loevad miinuseks ka co2-he välja pesu, aga see pole nii hull kui alul tundub, lihtsalt wet/dry-d ei tohi teha.
Aga plussidest ... neid on lugematult. Mõned, millest sumpa kunagi kasutanud enam kunagi ei loobu:
1. Displeikasti veetase on alati sama olenemata vee auramisest, pmst puudub vastik ääre saastumine ... veetase on alati ilusti kaane ääre all peidus.
2. Põhikast on sisuliselt puhas, kogu tehnika on võimalik sumpa peitu viia. Ainus nö. lahendamatu probleem on veeringlus, mis tavaliselt pannakse tunzede vms. abil pöörlema. Mina kasutan kivide taga peidus olevaid pf1000ndeid (et mehhaanilist kasti põhjast kätte saada), aga uue kasti puhul lähen ilmselt 4-ja sisseviigu peale, vähemalt proovin tekitada erilise sasipuntra.
3. Vabad käed filtri ehitamisel, alates taimefiltritest kuni wet/dry-ni, mis on kinnise süsteemi puhul üks kalleimaid ja ebakindlamaid asjandusi  Mina teangi vaid eheimi vastavat kanistrit ja effektiivsus on tal pisi pisi minu arvates.
4. Filtri materjalide pindala .... olen ise katsetanud wet/dry-d pindalaga 60x40cm ja mahuga 96L. Sellist kino ei saa ühegi kanistriga lubada. Puhastamisvajadus ..... kord 2 aasta jooksul (200L displei ja 100L sump) va. prefiltri vatt, mida vahetasin kord 3 kuu tagant.
5. Sumpa on väga lihtne teha anaeroobset, airline, peen jne jne filtrit. Kulud on olematud
Pmst tasub sump teha juba ainuüksi sellepärast, et küttetennid displeikastist välja saada. Ma olen sumpa filtreerinud ka kanistritega
Noh sellest sumbausk tulebki. Korra käe annad, siis ....
|
oled kodutöö korralikult ära teinud - jutt jummala õige 
, hea et seda läheb vaja suht vähe - kui peaks sellega kogu põhja katma siis see oleks hull lugu.
