Kirjutan lihtsalt seepärast, et endal rõõm suur!:)
Mulle on alati need kalad, keda ingliskeeles vist kõige sagedamini Blue Ram'ideks nimetatakse, meeldinud, kuid nende pidamine pole kuidagi õnnestuda tahtnud. Ikka jääb kala kas saladuslikult kaduma või mulle teadmata põhjusel kõhnub ja heidab hinge...
. Olen netist uurinud ja uurinud ja uurinud...ja saanud igasugu huvitavaid asju teada: mõni kirjutab sellest, et nad on tohutu altid sooleparasiitidele, mõni, et nad ei talu sellist toitu nagu red bloodworm, mõni, et nad vajavad "ebanormaalselt" pehmet vett jne.jne. Mine siis ja võta kinni! Eks kindlasti on osades kahtlustustes ka tõtt.
Pean siiski tunnistama, et enda jaoks olen avastanud ühe "võtme" - sagedased veevahetused ja soe vesi! Kui teistes akvaariumides vahetan vett nädalas korra ja vahel isegi kahe nädala tagant, siis Ramirezidel kindlasti 2 korda nädalas 20%. Veetemperatuuri hoian nii 28 juures...
Muidugi on palju olulisi asju veel: rohkesti elustoitu, kaaslasteks rahumeelsed kalad jne.
Aga nüüd siis rõõmu juurde: juba 5ndat päeva ujub mu akvaariumis ringi mitukümmend imepisikest Ramirezi-maimu! Juhtus nii, et isa on electric blue ja ema tavaline. Olen küll pikki aegu akvaariumit pidanud, aga midagi nii lummavat nagu nende vanemate hoolitsus, pole ausalt öeldes varem näinudki. Ma ei räägi marja valvamisest ja tuulutamisest, aga see kuidas nüüd emane uhkelt maimu-parvega ringi promeneerib ja isane neile õhtul "voodi" kaebab, on hämmastav küll.
Loodan, et õnnestub maimudest terved kalad kasvatada, aga selleni on muidugi veel pikk tee minna!
Vastkoorunud soolavähikesed on nende pisikeste suude jaoks paraku liiga suured ja ei tea ju ka mis hetkel vanemate üli-hoolitsus otsa võib lõppeda ja nad näiteks maimud nahka võivad panna... No näis!
Vabandan kui sellise postitusega kuidagi foorumit risustasin, aga vast siis moderaator viskab selle ära:).
