foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Ahvenad surevad
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=24&t=22794		 1. leht 2-st
Autor:  risto6234 [ Teisipäev Okt 19, 2010 03:53 ]
Teema pealkiri:  Ahvenad surevad
Probleem siis ahvenatega,(malawi) Nimelt on 2 nädala jooksul surnud 2 kalakest. Peale esimese surma mõtlesin et lihtsalt mingi viperus äkki ja andis saba, aga peale teise kalakese surma pani asi mõtlema. Peale esimese kala surma sai ka kohe vett vahetatud 20%, kuna langes kokku aeg ka veevahetuse ajaga. Kõik näitajad akvas on testi järgi stabiilsed, nagu on olnud seda koguaeg. Süüa saavad kalad normaalselt ja keegi nälga ei tohiks jääda, kuna surnud on just 2 sellist suuremat kala. Oskab keegi äkki aidata kuidagi. Pole ka seda märkand et keegi neid kiusaks, ja uimed on neil ka terved olnud :( :( :(
Autor:  Ehh [ Teisipäev Okt 19, 2010 09:56 ]
Teema pealkiri: 
Mille osas sa abi küsid, kas otsid kedagi, kes aitaks kastist vee välja kühveldada ja akvaariumit keldrisse hoiule viia?
Kui mingis muus osas abi või nõu tahad, siis küsi täpsemalt ja anna rohkem infot. See ei aita, kui sa kirjutad, et vesi on korras, toit on korras, kaladega kõik korras. Vaja õelda vee parameetrid, akva suurus, kes seal elavad, tehnika, mida ja kui tihti söövad jne Ja siis küsimus ka vaja esitada, millele vastust ootad :)
Autor:  nautilus [ Neljapäev Nov 11, 2010 11:18 ]
Teema pealkiri:  hilinenud jutt...
lugesin juhuslikult alles nüüd seda postitust. aidata ei oska - vaevalt keegi foorumi kaudu oskakski... mul ei ole küll ükski kala viimastel aastatel haiguse tõttu surnud, kuigi ei ole ei vett testinud ega mingit erilist teadust rakendanud - kui uute elanikega või toiduga mingit tundmatut haigust sisse ei too, ei juhtu mbunadega midagi - äärmiselt hea valik. varasemast ajast on kogemus, et enamasti osutus ravimitele, testidele ja veeparandajatele kulutatud raha lihtsalt raisatuks - vähesed said terveks.
aga eelnevast postitusest ka üks teine mõte - kui aidata ei oska või ei taha, siis ei ole mõtet küsijale moraali lugeda ja ironiseerida - olgu siis tuju hetkel nii halb kui tahes. võiks lihtsalt lugeda ja omaette oma halba päeva põdeda - ega siis kõik sünnist saati targad ole. mina panin ikka alguses väga mööda. vaatamata sellele, et teooria tegin põhjalikult selgeks :wink:
Autor:  ahti [ Kolmapäev Veebr 02, 2011 12:58 ]
Teema pealkiri:  Re: hilinenud jutt...
nautilus kirjutas:
aidata ei oska - vaevalt keegi foorumi kaudu oskakski...


aga mis variandid on peale foorumi? kutsuda keegi koju mõõtma-uurima-vaatama? kes?

Nimelt sarnane lugu - suht lühikese ajaga on 4 ahvenat surnud. 160l akvaarium, ~10 ahvenat ja 2 "põhjakoristajat". Väline filter, temperatuur ~29. Umbes 3.5a vana akvaarium ning midagi nagu kardinaalselt muutnud pole, mis suremist põhjustada võiks. Vbla suridki vanadusse. Krt seda teab.

Ahti.

PS. Samas on hetkel kolm pisikest juurde sündinud :)
Autor:  nautilus [ Kolmapäev Veebr 02, 2011 12:18 ]
Teema pealkiri: 
mis silma torkas - temperatuur on mbunadele väga kõrge. 29 on sobiv nt discustele. mbunadele ja ka teistele malawi kaladele oleks erinevatel andmetel sobiv ca 25-26 kraadi. sama sobib ka ancistrusele või plecole (põhjakoristaja?). muud vee parameetrid peaksid küll olema erinevad - amazonase vesi ja malawi järve vesi. samas minul elas ancistrus koos mbunadega ja tundis end üsna hästi ses lubjakivihunnikus. kui sul väikesed järglased tulevad, ei tohiks veel midagi viga olla, ehk ongi liiga soe vesi. soojas vees kipuvad ka vetikad kasvama (minul neid ei ole) ja kalade ja teiste vee-elanike loomulik eluiga kiiremini mööduma.
Autor:  ahti [ Kolmapäev Veebr 02, 2011 01:04 ]
Teema pealkiri: 
tänud vastuse eest. Vaatasin raamatust üle ja ongi 22-25 .. tont, kuidas see temp. nii kõrgele roninud on.

Ahti.
Autor:  Rein [ Kolmapäev Veebr 02, 2011 02:43 ]
Teema pealkiri: 
ahti kirjutas:
tänud vastuse eest. Vaatasin raamatust üle ja ongi 22-25 .. tont, kuidas see temp. nii kõrgele roninud on.

Lisaks kui veel teinud pole tasuks tsekata NO3 näite.
Vanadel akvadel tekib vahel asi mida nimetatakse ka vana akva sündroomiks - kalad sees elavad aastaid kenasti, kui tuua sisse uued kalad siis need hakkavad kohe otsi andma. Akva omanik tormab siis kiiresti suuremat veevahetust tegema, seejärel annavad saba ka akva vanad elanikud. Nüüd süüdistatakse kauplust haigete kalade müümises ja sissetoodud nakkuse läbi akva vanade elanike hukka saamises. Põhjus tegelikult aga lihtne - akvas pika aja jooksul veeparameetrid liiga nappide veevahetuste tõttu käest ära läinud, kuid kuna muutused on olnud aeglased siis kalad on nendega kohanenud. Uued sissetoodud kalad aga pole nii karmide oludega harjunud ja seepärast annavad saba. Suur veevahetus aga muudab vanade asukate jaoks veeparameetreid liiga järsult, sestap nemadki annavad saba. Ehk siis moraal - aeg-ajalt tasub NO3 tsekata.
Autor:  AzA [ Esmaspäev Veebr 07, 2011 12:50 ]
Teema pealkiri: 
mbunadele 25c on ok. Kui pisikesi tahad, siis tõsta 27meni ja vihmuta külma veega 25ni tagasi, peaksid suhteliselt kohe lapsetegemist harrastama hakkama, sama lugu ancistrustega.

29c pole ka mbunadele palju, aga seda hetkeliselt suve imiteerimiseks.
29c kuumuses väheneb vees oluliselt hapniku hulk, mbunad on aga antud gaasile maiad.
Aja veepind korralikult lainetama ja kaane alla õhk ringlema.
Sellega saavutad ka tubli aurustumise.

20% veevahetus on liiga palju, mitte rohkem kui 5-10, aga tihedamalt - oleneb filtratsioonist. 10 mbunat 160L vees = vähemalt 7-8 korda tunnis vesi läbi filtri, kui üritad kord nädalas veevahetusega pääseda.
1/5 vett muudab parameetreid nii palju, et pole ime kui mbunad saba annavad.
Autor:  nautilus [ Esmaspäev Veebr 07, 2011 02:19 ]
Teema pealkiri: 
mulle küll tundub, et 29 C on mbunadele ikka paras saun - Malawi järves on vee pinnakihtide temperatuur küll 24-29, aga vaevalt, et kaladele meeldiks seal pikalt ja pidevalt elada. sügavamal olla ca 22 kraadi. mina püüan hoida ca 25 C, aga seoses selle teemaga siin hiljuti kontrollisin - oli mingil põhjusel 23-ni langenud (ehk üks küttekehadest streikis?). vaatamata sellele kipuvad sigima iga eluks vähegi kõlbliku temperatuuriga.
hea õhustamine on kindlasti oluline. akvas on kaks sisemist juweli filtrit - üks neist suunatud väljavoolutoruga vee pinnale, teisel on toru toodud pinnale ja väikese suunajaga solistab seal - nii et veepind lainetab kergelt. filtrivatti vahetan kord kahe nädala tagant, vett korra nädalas 60-80 liitrit (kolm-neli ehitajate 20 l ämbrit). kokku on vett 425 l. et vetikat ei ole, siis võtab kogu op igal laupäeval vähem kui pool tundi. uus vesi voolikuga otse kraanist ja kõva survega. akvaariumil ei ole kaant, vaid kolm katteklaasi, nii et klaasi vahedest (2 riba 4 cm) pääseb õhk ja aur liikuma. ja pean tunnistama, et nii hea tervisega elanikke ei ole see akva veel näinud, peale piraajade ehk... surnud on alguses üks mbuna (vale toitmine).
alustasin kõige levinumatest - guppid, mõõksabad, guraamid, skalaarid, ancistrused jmt, hiljem oscarid, küttkalad, piraajad, discused. malawi on eelnevatega võrreldes n.ö. laisa inimese akva - väga vähe tööd... meelehärmi tegi küll pidev sigimine, aga ka sellele sain piiri panna - lisaks mbunadele paar nimbochromist, aulonacarad ja neli noort dimidiochromist hoiavad looduslikku tasakaalu. kaks dimidiochromis compressiceps'i on tulevikus ära anda kui värvi hakkavad näitama.
selline pikk jutt siis... :wink:
Autor:  AzA [ Esmaspäev Veebr 07, 2011 02:29 ]
Teema pealkiri: 
Sul on järelikult mingid eriti lollikindlad sigijad mbunad :)
Katsu auratusi sigima saada.
Autor:  nautilus [ Esmaspäev Veebr 07, 2011 03:24 ]
Teema pealkiri: 
mis seal katsuda - hetkel melanochromiseid ei ole, aga varem olid auratused ja mainganod - mõlemad paljunesid agaralt (ja minu arvates tekitasid lisaks ka hübriide), lahtisaamisega oli tegemist, igavesed tigedad pealegi. ehk on lihtsalt juhtunud hea puurkaevu vesi? isegi discused tõid järglasi, piraajad paraku mitte. hetkel on röövlite käest pääsenud paar kahtlast hübriidi - roosakasvalged. ei tea, kas on võimalik, aga ainus usutav variant on, et metriaclima estherae ja labidochromis caeruleus on koos hakkama saanud. isast caeruleust ei tohiks mul enam olla (see oligi, kes pundi kalalkäimise motõlle haaras ja mõne aja pärast "käbiks" muutus). ka socolofidest loobusin kuna alati kippus suurim neist kogu akvat enda omaks pidama. hetkel on arv selline, et suuri tülisid ei ole ja uimed-soomused terved. ühel suurel nimbochromisel oli rinnauim lahti rebitud, aga nüüdseks täielikult paranenud.
Autor:  AzA [ Esmaspäev Veebr 07, 2011 03:51 ]
Teema pealkiri: 
ah nojah 400L kast, siis jah.
Autor:  KRA [ Esmaspäev Veebr 07, 2011 10:26 ]
Teema pealkiri: 
Vahva on see, et kõik abilised juba viis kuud arutavad teemat, aga risto6234 on kuhugi kadunud. Huvitav, kuidas tema kaladel küll läheb, kas on ka abi saanud?
Autor:  nautilus [ Teisipäev Veebr 08, 2011 09:44 ]
Teema pealkiri: 
kas abi oli - eks aeg näitab... akvaariumis juhtuvad ainult halvad asjad kiiresti :wink:
aga hea on ikka, kui mõni teema laiemalt arutlema või isiklikke kogemusi jagama ärgitab. minagi alustasin lapsepõlveunistuse elluviimist üsna hilja ja täiesti juhuslikult. loomulikult lugesin eelkõige põhjalikult siinset foorumit - vajalikku ja lihtsalt huvitavat ja lisaks piiramatud netiavarused ja mõned käsiraamatud. inglise keelt ei ole ma koolis õppinud, aga nüüd saan tänu sellele ja veel mõnele teisele hobile hakkama ka nt reisidel ja vahel paremini kui keeleõppijad koolipingist :). lisaks avastasin, et akvaristikas moodustavad väga suure osa müüdid. olen n.ö. ketserlikult veendunud, et akvaristika põhitõed, millega võiks alustada :!: ükskõikmilliste mageveekalade pidamist, mahuvad ühele-kahele leheküljele. aga neid tõdesid tuleks ka täpselt ja kannatlikult järgida. ja tarbetuks muutuvad igasugused veetestid, -parandajad ja ravimid (lihtsalt jama, kui palju neile sai kunagi raha kulutatud).
nagu keegi tabavalt väljendas - ka ninanokkimisest võib hea tahtmise korral tõsise teaduse teha... (millega ma ei taha muidugi öelda, et akvaristika ei võiks teadus olla - minule on ta huvitav hobi).
Autor:  AzA [ Neljapäev Veebr 10, 2011 12:01 ]
Teema pealkiri: 
Tegelikult Nautilus on vaid 1 põhitõde.
Kalade keskkond peab olema võimalikult lähedane nende looduslikule keskkonnale.
Muud polegi vaja.

Veetestid on hüvad, et kindlaks teha, mis on valesti, kui midagi valesti on.
Sama lugu parandajatega, saab kiiresti muuta keemiat, iseasi kui kasulik see on :)

Inimestel on fenomenaalne omadus probleemi ilmnemisel hakata seda kohe lahendama uurimata, mis on põhjus.
Esitatakse küsimus Kuidas? küsimuse Miks? asemel.
Selline pea peale pööratud lahendus teebki asja kurjaks :)
1. leht 2-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/