foorum.akvarist.ee

Sel suvel sai mulle osaks au kujundaja ja sisustada Pärnu Keskonnahariduskeskuse kolm 800L akvaariumit. Konseptsioon nägi ette kodumaiste kohalike koosluste eksponeerimist. Otsustasime koos juhtkonnaga sisustada tiigi, jõe ja järve koosluse, mis oleksid Pärnumaale omased.

Lähteülesandeks oli ka, et akvaariumid ei tohi välja näha mudased ja sogased ning neid peab olema esteetiliselt nauditav vaadelda.

Esimesena alustasin tiigikoosluse moodustamist, mis ei olnud väga keeruline. Tiik pidi tulema kohaliku olulisid silmas pidades liivapõhjaline. Taimedeks tüüpiline tiigis kasvav kooslus. Kaladeks kogred.

Pildi- ja lingikogusse otsustasin postitada kogu esimese akvaariumi sisustamise käigu. Jõe akvaariumi sisustamisega sai kahjuks mindud nii hoogu, et pildimaterjal ununes algul tegemata .

_________________
https://sites.google.com/site/andryakvaarium/

Siin siis järg tiigi akvaariumist.

_________________
https://sites.google.com/site/andryakvaarium/

Väga lahe

_________________
...

Jätkaks siit jõe akvaariumiga. Põhjaks planeerisin kivise poole nagu on Reiu jõe kiirevooluline osa. Samas on jões palju ka liivasepõhjalist ja rahulikuma vooluga kuppudest pungil piirkondi. Kiirevooluline osa sai ehitatud pumba väljavoolu juurde, mis on pööratud 90 kraadise nurgaga kohalikku vesisammalt lainetama. Jõgi kõõluslehtede juurde on pandud 2500l tunnis töötav lainepump, viidikatele lõbusat veevoolu looma.

Kaladest on "jõkke" elama valitud lepiskalad: roosärjed, ründid ja viidikad. Et oleks igas veekihis kedagi. Algul elas seal ka kaks ahvenat, kuid neile maitsesid väikesed ründid liiga palju ja nad kolisid ajutiselt "tiiki" elama.

_________________
https://sites.google.com/site/andryakvaarium/

Kodumaised kalad on kenasti akvaariumieluga harjunud ja särjed nähes kedagi akvaariumi juures askeldamas ei põgene enam juurika alla peitu vaid tulevad klaasi juurde süüa nõudma.

Söödan neid koi kuivtoiduga ja külmutatud krevettidega. Väikesed ründid ja viidikad saavad ka JBL puru, mis mõeldud troopikakaladele. Särjed ja kogred on minu üllatuseks suured rohelise "sõbrad" ja asusid taimestikku hävitama. Vesikatk ei seisnud üldse akvaariumis ja lõpuks viskasin suure pundi niisama pinnale söödaks ujuma. Järgmisel päeval olid ainult rootsud . Vesikatku ei taha väga kraavist neile tuua ka, ei tea mis sitikaid ja haigusi kaasa võib tulla. Hakkasin neile nüüd kurki andma ja ka see läheb kiiresti hammaste taha. Kahjuks on sellest ikkagi vähe ja särjed nosisid kogu jõgi kõõluslehe akvaariumist ära. Nüüd on suht lage, ainult vesikuppu nad ei puuduta. See seisab ilus ja saab kasvada. Ei oska hetkel midagi välja ka mõelda, et kalad taimed rahule jätaksid.

_________________
https://sites.google.com/site/andryakvaarium/

Ega ei olegi midagi öelda selle õgimise peale.

Mul hädaolukorras akvaariumis valgeamuur, koi, oranzikas karpkala ja kuldkala. Valgeamuur püsis klaasi taga umbes nädala ja siis sai sellest koristamisest villand. Tõin talle tiigist taimi söömiseks lootuses, et äkki saab nendega vähemalt paar päeva hakkama. Hommikuks oli kõik otsas ja akvaarium saasta täis. Hakkas akvast hale ja viskasin valgeamuuri tiiki tagasi (jäi ellu, PS tiigis VÄGA vähe vett). Ülejäänud kalad praegu ikka klaasi taga, aga nüüd on karpkala võimust võtmas. Saab tiiki natuke veel vett tagasi, siis viskan kõik peale kuldkala oma tavalisse elupaika tagasi. Sellised söödikud ei ole ikka akvaariumi jaoks.

Kõige parem viis kiiret jõevoolu või siis aeglast voolu (olenevalt pumbast) teha on tavaliste akva pumpadega. Paned põhja ühte otsa "puhuma" ja imemise viid vooliku või toruga vastas seina põhja alt. Siis saab kõige parema ühe suunalise voolu.

Ilusad akvaariumid.