foorum.akvarist.ee :: Vaata teemat - Fotoblogi 530L mullast, taimedest ja kaladest!

Easylife Profitot hakkan manustama 50ml nädalas. See jagatud kolme ossa, ehk kolm korda nädalas ca 16ml. Peaks ju olema igati sobilik?:)

Seda enam, et oled oma taimi juba nädalaid ''näljutanud''...

Eriti on kannatanud egeria, mis on muutunud täiesti kollakas läbipaistvaks :/

Selles akvas on 2x54w ja 2x80w T5 valgustus. Valgust peaks kindlasti jätkuma. Kui ma vetikaga maadlesin, siis taimed olid kasvavast otsast puhtad ja kasvasid. Alt kattusid aga vetikaga.

Selles akvas on 2x54w ja 2x80w T5 valgustus. Valgust peaks kindlasti jätkuma.

[Palju sa ise Marko muidu mikrosi enda kasti manustad nädalas?
Selle Sera FE testiga on päris raske seda õiget lillat värvi määratleda.

Markol on sisse töötand nn. high-tech akvaarium suure hulga taimedega ja kogu vajadus väetisi doseerida jne tuleneb otseselt sellest, et selle pinnas on vaene ja valgust ning CO2-te palju. Palju rohkem, kui kalad suudavad tekitada ülejäänud toitaineid, mida taimed tarbivad. Marko doseerib väetisi regulaarselt nädalas, sest taimed tarbivad neid stabiilselt. Sinu olukord hoopis teine ja tema näitajatest sa küll lähtuma ei peaks.

Sinul on idee-poolest nn. low-tech akvaarium, kus on kasutusel mullapõhi. Taimed peavad vajalikud mikroelemendid saama kätte sealt (raua varu on mullas piisav mitmekümneks aastaks) ja osalt ka veest. Makroelemendid tulevad vahetusveega (K, Ca, Mg, S), kalatoidust (N, P) ning õhust ja orgaanika lagunemisest (C).

Erinevalt marko akvaariumist pole sinu akvaariumi põhi inertne puder, vaid ka selles toimuvad mitmed väga tähtsad protesessid. Näiteks lagunmeine, mille tulemusel tarbitakse sealt ära hapnik. See omakorda vabastab pinnasest raua. Selleks, et taimed sellises keskonnas ellu jääks kaitsevad nad oma juuri pumbates sinna hapnikku. Samas, kui nad kiduvad siis võib olla, et nad jäävad ses osas pinnasele alla ja saavad kahjustatud (mustad juured, vaata korra mõne taime juuri). On nad sul üldse juurdunud? Taimed, mille lehed ulatuvad pinnale tulevad sellise põhjaga palju paremini toime sest ei pea happniku ise tootma vaid saavad selle õhust. Üks selline tegelane on vesiroos.

Kui pinnase muutub väga hapnikuvaeseks, siis on oht, et sellest hakkab lekkima vette rauda ja mangaani. Seda näitaks muidugi raua-test. Täiesti võimalik, et selline asi on toimunud, kuna su akvaarium seisis pikka aega niisama. Sellest soovitus vett vahetada ja mitte vähe. Pealegi oled sa sinna lisanud igasugust keemiat, mille (koos)mõju on suht võimatu prognoosida.

Sa kirjutasid, et mullapõhjal on raua sisaldus aastakümneteks olemas. Aga kui ma olen teinud raua testi, siis see näitab nulli. Järelikult ei tohiks ju mitte mingisugust rauda olla.

Sa kirjutasid, et mullapõhjal on raua sisaldus aastakümneteks olemas. Aga kui ma olen teinud raua testi, siis see näitab nulli. Järelikult ei tohiks ju mitte mingisugust rauda olla. Aga samas on taimed siiski juurdunud. Ja üsna hästi. Lihtsalt pealt ei ole minu arvates kasv nii hea kui võiks olla.

Aga sel juhul kui mullas on piisav raua kogemus olemas, kas siis ei olekski vaja lisada mikroväetist?:)

Autor:	MARKO [ Esmaspäev Mär 07, 2011 10:05 ]
Teema pealkiri:
jakera kirjutas: Easylife Profitot hakkan manustama 50ml nädalas. See jagatud kolme ossa, ehk kolm korda nädalas ca 16ml. Peaks ju olema igati sobilik?:) Seda kas on sobilik, näitavad testid. Fe, NO3, PO4. Mingi väetise kasutusjuhend ei suuda ette näha erinevate akvaariumite vajadusi. Seda enam, et oled oma taimi juba nädalaid ''näljutanud''...

Autor:	tv [ Teisipäev Mär 08, 2011 01:15 ]
Teema pealkiri:
Tsiteeri: Seda enam, et oled oma taimi juba nädalaid ''näljutanud''... Mullapõhjaga... ei usu. Kogu mullapõja point ongi selles, et toitained on pinnases ja mitte ei vees. Vetika vohamine näitab, et vees on toitaineid kaugelt rohkem kui see hea on. See on probleemiks muidugi neile taimedele, millel juuri pinnases pole. Muld muide hakkab paremini tööle, kui on saanud mõnda aega vees olla. Kuna sul akva tühjalt kaua seisis, siis võib ka vees olla soovimatut jura, mida testid ei näita (orgaanika), niiet veevahetus 50% võiks abiks olla. Aga eelkõige tuleb anda asjale aega areneda. Probleemid kaovad siis, kui kõrvaldada nende põhjus. Vetika-hävitamine keemiga on võtlus tagajärgedega. Seni, kuni sa aktiivselt CO2-ega ei väeta, pole mõtet väga jahmerdada vee väetamisega. Kui tundub, et nitraate-fosfaate puudu hakkab jääma, siis anna kaladele rohkem süüa lihtsalt ja paranda õhutust (mis arvestades sinu BGA-probleemi tundub igal juhul hea idee olema). Ma arvan, et migni powerhead, mis vett ringi ajaks akvaariumis oleks ok (võid midagi meremeeste arsenalist vaadata sinna). Kui taimi on piisavalt ja kalade populatsioon õige siis pole üldse filtrit vaja. Ja kui ka siis hakkab veel makrodest puudu jääma, siis alles hakka väetistega jändama. Arvesta, et väetamisel on mõtet ainult siis, kui taimedel on kättesaadavad kõik toitained ja piisavalt valgust.

Autor:	MARKO [ Teisipäev Mär 08, 2011 06:46 ]
Teema pealkiri:
Tsiteeri: Seda enam, et oled oma taimi juba nädalaid ''näljutanud''... Selles akvas on 2x54w ja 2x80w T5 valgustus. Valgust peaks kindlasti jätkuma. Minu loogika on lihtne: kui sellise valgusega taimed EI kasva, on nad järelikult näljas. Just mikode osas. Kui ma vetikaga maadlesin, siis taimed olid kasvavast otsast puhtad ja kasvasid. Alt kattusid aga vetikaga. BGA on selline jälkus, et levis mööda tausta ülemist äärt, seal kus oli veevool kõige suurem, aga valgus kõige tugevam. Üldine filtratsioon oli kindlasti vähemalt 2x tunnis reaalset kogu vee läbipumpamist. Seega powerheadidesse eriti ei usu. Teoorias võiks, aga praktikas, pigem ei. Prooviksin toppida akva pilgeni ''maltsa'' täis. Unustaksin kogu ''maastikukujunduse'' ja hiljem hakkaksin vaikselt seda meelepäraseks sisustama. Oi-oi mitu korda ma kasti täis istutasin ja uuesti peaaegu tühjaks pildusin...

Autor:	aquarius [ Teisipäev Mär 08, 2011 09:28 ]
Teema pealkiri:
Tsiteeri: Eriti on kannatanud egeria, mis on muutunud täiesti kollakas läbipaistvaks :/ Egeria lähebki glutaaraldehüüdi mõjul välja. Ka flourish Exceli kasutades kurdetakse netiavarustes, et ei sobi egeriale, eriti kui üle doseerida ja vetika vastu võidelda. Ka normaalse doseerimise juures kipub ära minema. Chemihyd Des on aga veel kangem kraam.

Autor:	jakera [ Kolmapäev Mär 09, 2011 02:03 ]
Teema pealkiri:
MARKO kirjutas: Selles akvas on 2x54w ja 2x80w T5 valgustus. Valgust peaks kindlasti jätkuma. Kui ma vetikaga maadlesin, siis taimed olid kasvavast otsast puhtad ja kasvasid. Alt kattusid aga vetikaga. Mul on täpselt sama värk. Ülemised võrsed, taimed on kõik ilusad ja terved, aga alumised osad kattuvad vetikaga. Palju sa ise Marko muidu mikrosi enda kasti manustad nädalas? Selle Sera FE testiga on päris raske seda õiget lillat värvi määratleda. Täna tuli siis juurde ka suurem ports kalu. Täpsemalt siis erinevaid gupisi. Usun, et neid on nii 15-25 vahel. Ikka korralik kogus aga hetkel pea kõik vaid väiksed maimud! Pilte täna ei jõua teha, aga ehk homme

foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/

Fotoblogi 530L mullast, taimedest ja kaladest! https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=22&t=23529	13. leht 23-st

Autor:	Ly [ Kolmapäev Mär 09, 2011 10:25 ]
Teema pealkiri:
MARKO kirjutas: Selles akvas on 2x54w ja 2x80w T5 valgustus. Valgust peaks kindlasti jätkuma. 1000l akvas on 268w valgus. Minu loogika ütleb, et seda on vähe. Sul on ju sügavust seal ka omajagu. Kogemus on näidanud, et 0,5w liitri kohta on taimed ilusti kasvama pannud. Erilised taime hullud kasutavad suhte 0,75w/l kohta. Sinul on aga 0,27 w/l. Ehk tuleks ka valgust lisada

Autor:	aquarius [ Kolmapäev Mär 09, 2011 10:27 ]
Teema pealkiri:
Ly, teema pealkirigi ütleb, et tegu pole 1000 liitrisega.

Autor:	Ly [ Kolmapäev Mär 09, 2011 10:29 ]
Teema pealkiri:
My bad, 500.s siis piisavalt valgust jah

Autor:	tv [ Kolmapäev Mär 09, 2011 05:02 ]
Teema pealkiri:
Markol on sisse töötand nn. high-tech akvaarium suure hulga taimedega ja kogu vajadus väetisi doseerida jne tuleneb otseselt sellest, et selle pinnas on vaene ja valgust ning CO2-te palju. Palju rohkem, kui kalad suudavad tekitada ülejäänud toitaineid, mida taimed tarbivad. Marko doseerib väetisi regulaarselt nädalas, sest taimed tarbivad neid stabiilselt. Sinu olukord hoopis teine ja tema näitajatest sa küll lähtuma ei peaks. Sinul on idee-poolest nn. low-tech akvaarium, kus on kasutusel mullapõhi. Taimed peavad vajalikud mikroelemendid saama kätte sealt (raua varu on mullas piisav mitmekümneks aastaks) ja osalt ka veest. Makroelemendid tulevad vahetusveega (K, Ca, Mg, S), kalatoidust (N, P) ning õhust ja orgaanika lagunemisest (C). Erinevalt marko akvaariumist pole sinu akvaariumi põhi inertne puder, vaid ka selles toimuvad mitmed väga tähtsad protesessid. Näiteks lagunmeine, mille tulemusel tarbitakse sealt ära hapnik. See omakorda vabastab pinnasest raua. Selleks, et taimed sellises keskonnas ellu jääks kaitsevad nad oma juuri pumbates sinna hapnikku. Samas, kui nad kiduvad siis võib olla, et nad jäävad ses osas pinnasele alla ja saavad kahjustatud (mustad juured, vaata korra mõne taime juuri). On nad sul üldse juurdunud? Taimed, mille lehed ulatuvad pinnale tulevad sellise põhjaga palju paremini toime sest ei pea happniku ise tootma vaid saavad selle õhust. Üks selline tegelane on vesiroos. Kui pinnase muutub väga hapnikuvaeseks, siis on oht, et sellest hakkab lekkima vette rauda ja mangaani. Seda näitaks muidugi raua-test. Täiesti võimalik, et selline asi on toimunud, kuna su akvaarium seisis pikka aega niisama. Sellest soovitus vett vahetada ja mitte vähe. Pealegi oled sa sinna lisanud igasugust keemiat, mille (koos)mõju on suht võimatu prognoosida. Taimede lisamine on hea mõte ja "salati" võid ka lihtsalt lillepotiga akvaariumi panna, pärast lihtsam välja visata. Kui taimed kasvama saavad, siis nad tõrjuvad aegamisi (!!!) vetika välja.

Autor:	MARKO [ Kolmapäev Mär 09, 2011 09:42 ]
Teema pealkiri:
jakera kirjutas: [Palju sa ise Marko muidu mikrosi enda kasti manustad nädalas? Selle Sera FE testiga on päris raske seda õiget lillat värvi määratleda. tv kirjutas: Markol on sisse töötand nn. high-tech akvaarium suure hulga taimedega ja kogu vajadus väetisi doseerida jne tuleneb otseselt sellest, et selle pinnas on vaene ja valgust ning CO2-te palju. Palju rohkem, kui kalad suudavad tekitada ülejäänud toitaineid, mida taimed tarbivad. Marko doseerib väetisi regulaarselt nädalas, sest taimed tarbivad neid stabiilselt. Sinu olukord hoopis teine ja tema näitajatest sa küll lähtuma ei peaks. Just! JBL Ferropol mikroväetist lisan 80ml ööpäevas. Kaaliumit igapäevaset 20ml küllastunud lahust. Nitraate ja fosfaate 2x nädalas. Ei tasu minu doseeringutest eeskuju võtta. Igale akvale omad reeglid.

Autor:	jakera [ Reede Mär 11, 2011 02:20 ]
Teema pealkiri:
tv kirjutas: Sinul on idee-poolest nn. low-tech akvaarium, kus on kasutusel mullapõhi. Taimed peavad vajalikud mikroelemendid saama kätte sealt (raua varu on mullas piisav mitmekümneks aastaks) ja osalt ka veest. Makroelemendid tulevad vahetusveega (K, Ca, Mg, S), kalatoidust (N, P) ning õhust ja orgaanika lagunemisest (C). Erinevalt marko akvaariumist pole sinu akvaariumi põhi inertne puder, vaid ka selles toimuvad mitmed väga tähtsad protesessid. Näiteks lagunmeine, mille tulemusel tarbitakse sealt ära hapnik. See omakorda vabastab pinnasest raua. Selleks, et taimed sellises keskonnas ellu jääks kaitsevad nad oma juuri pumbates sinna hapnikku. Samas, kui nad kiduvad siis võib olla, et nad jäävad ses osas pinnasele alla ja saavad kahjustatud (mustad juured, vaata korra mõne taime juuri). On nad sul üldse juurdunud? Taimed, mille lehed ulatuvad pinnale tulevad sellise põhjaga palju paremini toime sest ei pea happniku ise tootma vaid saavad selle õhust. Üks selline tegelane on vesiroos. Kui pinnase muutub väga hapnikuvaeseks, siis on oht, et sellest hakkab lekkima vette rauda ja mangaani. Seda näitaks muidugi raua-test. Täiesti võimalik, et selline asi on toimunud, kuna su akvaarium seisis pikka aega niisama. Sellest soovitus vett vahetada ja mitte vähe. Pealegi oled sa sinna lisanud igasugust keemiat, mille (koos)mõju on suht võimatu prognoosida. Sa kirjutasid, et mullapõhjal on raua sisaldus aastakümneteks olemas. Aga kui ma olen teinud raua testi, siis see näitab nulli. Järelikult ei tohiks ju mitte mingisugust rauda olla. Aga samas on taimed siiski juurdunud. Ja üsna hästi. Lihtsalt pealt ei ole minu arvates kasv nii hea kui võiks olla.

Autor:	Rein [ Reede Mär 11, 2011 09:33 ]
Teema pealkiri:
jakera kirjutas: Sa kirjutasid, et mullapõhjal on raua sisaldus aastakümneteks olemas. Aga kui ma olen teinud raua testi, siis see näitab nulli. Järelikult ei tohiks ju mitte mingisugust rauda olla. Test testib vees olevat rauda, mitte mullas olevat rauda.

Autor:	tv [ Reede Mär 11, 2011 12:05 ]
Teema pealkiri:
Tsiteeri: Sa kirjutasid, et mullapõhjal on raua sisaldus aastakümneteks olemas. Aga kui ma olen teinud raua testi, siis see näitab nulli. Järelikult ei tohiks ju mitte mingisugust rauda olla. Aga samas on taimed siiski juurdunud. Ja üsna hästi. Lihtsalt pealt ei ole minu arvates kasv nii hea kui võiks olla. Jep, raud on pinnases ja see on väga hea. Kui taimed on juurdunud kenasti, siis anna neili lihtsalt aega. Pane CO2 jooksma ja lase asjadel areneda. Veevahetuse teeks ma ikka selle vahepeal lisatud keemia tõttu. Kui NO3 nulli kukub, siis alustuseks sööda kalu rohkem. Minu soovitus oleks ka kohe kõik teised soovitud taimed juurde istudada, nende sisse toomine võib hiljem keerukaks osutuda... minul igatahes mingid hiljem lisatud taimed ei läinudki kasvama. Tõsi, see võis olla ka tingitud lihtsalt ruumipuudusest. Enne kui poodi lähed tasub kontrollida, kas mingi taimeliigi pidamisest sul üldse midagi välja tulla võiks. Antsud näiteks tuhnivad suure tõenäosusega igasugused murud sul lihtsalt ülesse.

Autor:	jakera [ Reede Mär 11, 2011 02:32 ]
Teema pealkiri:
Aga sel juhul kui mullas on piisav raua kogemus olemas, kas siis ei olekski vaja lisada mikroväetist?:)

13. leht 23-st	Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/

Autor:	Rein [ Reede Mär 11, 2011 02:41 ]
Teema pealkiri:
jakera kirjutas: Aga sel juhul kui mullas on piisav raua kogemus olemas, kas siis ei olekski vaja lisada mikroväetist?:) Kõik taimed ei hangi toitaineid juurte abil, mõned teevad seda peamiselt läbi lehtede. Ehk siis sõltub milliseid taimi soovid kasvatada.