foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Marko 1000 liitrine
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=22&t=14776		 5. leht 27-st
Autor:  MARKO [ Laupäev Mär 07, 2009 02:00 ]
Teema pealkiri: 
See õhuvahe distantspuksidega on kindlasti hea mõte! Peaks ainult mõtlema halvast soojusjuhist materjalist puksid. See on üks varjantidest.
Prožedega võib asi olla küll nii nagu räägid. 180 kraadi ümber tõstmiseks on võimalus küll....juhet jätkub, saab järele lasta. Prožede valgusvihku on võimalik ka suunata, sest kinnituvad need kahe kinnitusega ja suund on muudetav. Hetkel on akva fotol ka näha, et haliidide all on valgust vähem, sest haliidid on tühjad ja ootavad vihjeid heade taimetorude pakkumistele. Ette on nähtud 150w, aga kas 70 w ka sinna sobiks just süüteseadme pärast? Kas süütab?
Käpik andis küll ühe US saidi linki, aga suutsin selle kaotada....palun, käpik pane veelkord viide!
Tänud vastamast, Tommike!
Autor:  käpik [ Laupäev Mär 07, 2009 03:33 ]
Teema pealkiri: 
MARKO kirjutas:
Peaks ainult mõtlema halvast soojusjuhist materjalist puksid. See on üks varjantidest.
Oluline on õhuvahe ballasti ja reflektori vahel, 5mm ok. Distantspuksi materjal ei ole siin tähtis, selle soojusjuhtivus ei muuda asja. Iga ballast on praegu kinnitatud 2 kruviga ? Lihtsalt pikemad kruvid ja distantsiks M6 mutrid, eraldi plaati ei ole ka vaja teha.

MH pirni mõtlesin seda:

http://www.musik-palace.eu/OMNILUX-HQI- ... 70114.html , kuigi ei ole näinud, mis valgus sealt tuleb. Igatahes on see ainus, mis leidsin 6400 ja 10000K vahel.

150w MH töötab koos 150w ballastiga ja 70w pirnile on vaja 70w ballast, teistmoodi ei saa.
Autor:  tommike [ Laupäev Mär 07, 2009 10:32 ]
Teema pealkiri: 
T5 torud on päris kuumad torud.
Kui ma õieti mäletan (kuskil postituses sai juttu torude temperatuurimõõtmistest tehtud )
olid temperatuurid T5 toru otstes üle 90´C ja temperatuur minu akvakaane välispinnal 47´C .Akva kaane ristlõiget kirjeldaks järgmiselt :
T5toru+toruklamber -> ca 1cm ftoroplastiriba (kuhu siis toruklambrid kinnituvad kruvidega) ->peegelklaas (paksus 4mm) -> kaaneplast.
Need materjalid ,välja arvatud toruklambrid ja torud , on omavahel silikooniga ühendatud ,et siis hunnik soojust isoleerivaid materjale ja ikka
jõuab akvakaanele üle poole sellest mis 1 toru otsas mõõdetud.
Mina soovitasin eraldi plaati just selle mõttega ,et vähendada maksimaalselt soojuse jõudmist süüteseadmeteni...
Prose valgusjaotuse all mõtlesin seda joonist:
http://www.glamox.ee/glx/eCat/DataSheet ... oup=TR4966
ja sealt kõige ülemine valguskõver...
Autor:  käpik [ Pühapäev Mär 08, 2009 07:16 ]
Teema pealkiri: 
tommike kirjutas:
Mina soovitasin eraldi plaati just selle mõttega ,et vähendada maksimaalselt soojuse jõudmist süüteseadmeteni...

Arusaadav, et soojusisolatsioonist tehtud plaadist on siin abi. Ma tajusin seda lisaplaadi mõtet lihtsalt kinnitusena, mis hoiab ballaste reflektorist kõrgemal.
Marko konstruktsioonis on lihtsam ballast kinnitada pikemate kruvidega ja ballasti-reflektori vahele panna näiteks 1cm paksune soojusisolatsioo, mis võib ka mingist pehmest materjalist olla. Läbi ballasti kinnituskruvide ja suvaliste distantspukside ei kandu kuigi palju soojust ballastile, pealegi ei soojene ballast ise otstest. See soojusisolatsioon ei lase nüüd reflektorit ka selles alas jahtuda aga ei ole ka oluline, T5 on ju reflektorist allpool ja sellest nende temp. ei suurene.
Autor:  MARKO [ Pühapäev Mär 08, 2009 10:34 ]
Teema pealkiri: 
Nüüdseks olen kolm päeva taimedele 2-2,5 h/24h andnud valgust. Nende 6x80w torudega mis kinnituvad äärtele. Seetõttu, et keskmisele osale kinnituvad ballastid ei kuumeneks. Ei kuumenegi need mis ei ei ole töös, aga teised lähevad ikkagi päris tuliseks. Kätt saab ikka peal hoida, aga on siiski päris kuumad. Ühesõnaga töötav ballast toodab ise mehiselt soojust ja kui torud altpoolt ka kuumutavad, siis läheb asi üle piiride.
Homsest hakkan tõsiselt tegelema selle isolatsioonimaterjali otsimisega ja leian mingi lahenduse. Aga see lahendus viib jällegi kaane sent või paar kõrgemaks.

Veest niipalju, et arvatav veepiir on juba 10 cm kaugusel. Vett ei ole veel testinud, aga visuaalsel vaatlusel piimjas ja mitte eriti hea läbipaistvusega.

Filter töötab 2/3 substraadiga ja 1/3 on jäetud vanas akvas küpsenud subastaadile. Kas seda lisada või ei, ei ole veel otsustanud. "Vanad kalad" on ka olnud selles suhtes kitsid nõuannetega. :?
Arvatavasti panen ikkagi küpsenud substraadi millalgi filtrisse.
Autor:  Kivi [ Esmaspäev Mär 09, 2009 12:52 ]
Teema pealkiri: 
Akva käivitamise mõte ongi selles, et enne kalade panekut tekiks arvestatav bakterkoloonia.
Kui sul uues akvas juba taimed sees ja mõni tigu ka rallib, siis mis sa sellest substaadist vana akva filtris veel hoiad - viska aga uude kanistrisse, saad kiiremini käivitada.

Kalade ringitõstmisel lähtuks mina mõttest, et vee parameetrite suhtes vähemtundlikud ja mitteterritoriaalsed kalad esmalt ja suuremad võimunäitajad viimastena. Niigi tekitab uude kasti tõstmine kalades stressi, seega võiksid rahulikud kalad vähe enne harjuda uue kastiga, kui algab uues kastis territooriumite jagamine
Autor:  MARKO [ Esmaspäev Mär 09, 2009 05:41 ]
Teema pealkiri: 
Kivi kirjutas:
Akva käivitamise mõte ongi selles, et enne kalade panekut tekiks arvestatav bakterkoloonia.
Kui sul uues akvas juba taimed sees ja mõni tigu ka rallib, siis mis sa sellest substaadist vana akva filtris veel hoiad - viska aga uude kanistrisse, saad kiiremini käivitada.

Kalade ringitõstmisel lähtuks mina mõttest, et vee parameetrite suhtes vähemtundlikud ja mitteterritoriaalsed kalad esmalt ja suuremad võimunäitajad viimastena. Niigi tekitab uude kasti tõstmine kalades stressi, seega võiksid rahulikud kalad vähe enne harjuda uue kastiga, kui algab uues kastis territooriumite jagamine


Akva käinud 5 ööpäeva. Vesi endiselt hallikas. Tegin ka esimesed veetestid.
kh 5
gh 6
ph 7,2
nh4 0
no2 0
no3 0
po4 0
Akva käekäiku arvestades peaks olema loogilised.

Tigusid ei ralli ja kalu ka. Õhtul panen need 4 liitrit bakterikolooniaga meediat filtrisse ja lisan bakteritoiduks 10% ammonii causticum'i(nuuskpiiritust), 2 tilka 100 liitri vee kohta.
Kas sellisel juhul peaks/võiks poest ostetud bakterikultuure filtri sissevoolu lisada, mõtlen?
Autor:  MARKO [ Teisipäev Mär 10, 2009 03:18 ]
Teema pealkiri: 
MARKO kirjutas:
Õhtul panen need 4 liitrit bakterikolooniaga meediat filtrisse ja lisan bakteritoiduks 10% ammonii causticum'i(nuuskpiiritust), 2 tilka 100 liitri vee kohta.
Kas sellisel juhul peaks/võiks poest ostetud bakterikultuure filtri sissevoolu lisada, mõtlen?


Tehtud! NH4 liikus selle peale 0,2-ni. Vaatan kuidas näit käitub. Päris nulli ei laseks.
Autor:  UARU [ Teisipäev Mär 10, 2009 11:53 ]
Teema pealkiri: 
Aga tekkis hoopis säärane küsimus....Kas keegi on kunagi mõelnud sellele,et kasutada ära valgustusseadmete eraldatav soojus akvaariumivee kütmiseks. Eriti kasulik oleks ju see neile kes kasvatavad näiteks Discuseid või muid soojavee lembeseid kalu.Seal ju nii ehk naa päris kõva kopikas energiale kulub. Milleks niisama siis lambisoojust raisku lasta? :roll:
Autor:  Felch [ Teisipäev Mär 10, 2009 12:13 ]
Teema pealkiri: 
Kui kõik sooja tekitav on kaane all, kütab ta vett nagunii. Kahtlen,kas mingi soojusvaheti tegemine oleks otstarbekas.
Autor:  UARU [ Teisipäev Mär 10, 2009 12:25 ]
Teema pealkiri: 
Kaane all ta kül kütab midagi aga efektiivsust saaks oluliselt tõsta kui näiteks ehitada ümber ballasti soojusvaheti ehk miskine veesärk. Ma arvan,et suurt akvaariumide ( Nagu Marko oma näiteks ) puhul oleks elektriraha kokkuhoid päris arvestatav. Pakun ,et sadades kroonides kuus...Olen säärast varianti kuulnud,et kasutatakse kuid kahjuks ei ole näinud ühtegi teostust....
Autor:  MARKO [ Teisipäev Mär 10, 2009 02:29 ]
Teema pealkiri: 
Jah, tavatingimustes sooviks temperatuuri hoida 29*C. See soojusvaheti teema tundub kuidagi uuenduslik ja päris leiutaja abi vajav. Suundub sinna telesaate valda "Eesti nokiktseb".
Teine arvamus oli Erwinil kusagil eespool. Tema soovitas nimelthoopis jahuti jaoks valmidus jätta. Sest valgusti on üle 1 KW. Reaalsuses, arvan, on resurssi piisavalt...kas seda ka kasutab.? Soojendab mehiselt.
Arvestades, et elamises on kliimasede siis ma seda jahutamist väga ei tähtsustaks. Aga mine tea. Elu näitab. Igal juhul on valmidus olemas. Sinna ahelasse saaks ka lülitada UV näiteks ja CO2 reaktori.
Kaas on plaanis teha küll. Kuna tervislikel põhjustel ei saanud ballastide isoleerimisega tegeleda siis pean selle ennem ära tegema ja siis alles saan kaane lõpliku kõrguse teada.
Kaane külge on planeeritud ka jahutusventikad. Kaks ballastide kohale ja üks kummagi haliidi kohale. Kui suured ja kui suure pinge pealt tööle panna seda veel ei tea.

Täna saavad taimed 2,5 tundi valgust. Osaliselt näitavad need sirgumise märke, aga täheldan ka kerget pruunvetika teket lehtedel. Temp. 26*C.
Akva on nüüd oma maksimaalse täitumise saavutanud. Võttis aega küll. Osaliselt oli ka see süüdi, et teine RO pidi vahetusvett tootma ka teiste akvade tarbeks. Samas ei olnud selle täitumisega ju nii kiire. Käivitamine võtab ju niikuinii aega.
Autor:  tv [ Teisipäev Mär 10, 2009 05:11 ]
Teema pealkiri: 
Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teiseks. Kogu valgustusse juhtitud energia lõpetab varem või hiljem soojusena, mis esimesena lastakse lahti tuppa. Ehk siis soojusvahetil pole erilist mõtet, kuna valgustusele kulunud raha hoiab kokku kütte-arvetelt.
Autor:  MARKO [ Teisipäev Mär 10, 2009 05:42 ]
Teema pealkiri: 
tv kirjutas:
Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teiseks. Kogu valgustusse juhtitud energia lõpetab varem või hiljem soojusena, mis esimesena lastakse lahti tuppa. Ehk siis soojusvahetil pole erilist mõtet, kuna valgustusele kulunud raha hoiab kokku kütte-arvetelt.

Jaa, õigus muidugi! Minu puhul see toimib, sest mul on nn oma küte.
Ühistutes, kus küttekulud lähevad jagamisele, ei ole sellest suurt kasu.
Autor:  p6lts [ Teisipäev Mär 10, 2009 06:14 ]
Teema pealkiri: 
Mina saan oma ahjuküttega korteris tänu akvaariumitele juba teist talve järjest kahe Corolla pagasnikutäie puudega läbi :D
5. leht 27-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/