| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Marko 1000 liitrine https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=22&t=14776 |
23. leht 27-st |
| Autor: | MARKO [ Teisipäev Veebr 09, 2010 01:25 ] |
| Teema pealkiri: | |
Juurtega on siis selge, et mingeid liigseid laguprodukte juuri pinnasesse jättes tekkima ei hakka. Mitmel korral on liigsest orgaanikast juttu olnud minu BGA probleemil peatudes. Juuri olen jätnud pinnasesse, aga hulpivad lehed korjan igapäevaselt ära. griti kirjutas: Vaatan, et see vallisneria mis sul on ei ole Soiralis, see on arvatavati Americana Biwaensis ja see tõepoolest on valguslembene ja on ka tropica kaardil kui keskmiselt nõudlik tegelane. Praegu tropica seda miskipärast üldse ei müü.
Väga võimalik. Tänud! Aga taimekasti NO3? Üldteada on, et kuni 50 on ok, aga paljud väidavad, et üle 5 on juba hooldamata akvaarium. Rauaga sama moodi. Mõnel juhul on minimaalne näit (0,1) piisav. Mõni pakub vajaduse olevat 0,5 ja rohkemgi. |
|
| Autor: | chris [ Teisipäev Veebr 09, 2010 10:15 ] |
| Teema pealkiri: | |
MARKO kirjutas: Aga taimekasti NO3? Üldteada on, et kuni 50 on ok, aga paljud väidavad, et üle 5 on juba hooldamata akvaarium.
Rauaga sama moodi. Mõnel juhul on minimaalne näit (0,1) piisav. Mõni pakub vajaduse olevat 0,5 ja rohkemgi. Ilmselt on selle taga ka foobia ja kartus vatikate vastu. Enamasti on ka akvades ju ka kalad ja neile pikaajaline 50 ei pruugi enam sobida. Ilma kaladeta kasti kohta olen ka kuulnud et peetakse kõrgeid tasemeid. Sera Fe testil on raua soovitatavaks tasemeks kirjas 0,5-1 ppm. Mõni ütleb, et 0,1 on hea, mõni et 0,5 on hea tase. Fe tase sõltub ka taimedest ja nende vajadusest. Kui mul oli akvas Alternatherea (enam ei ole) siis mäletan et raua kulu oli kordades teine ja see taim oli ilus vaid kõrgema raua taseme juures. Sellist 1:1 kõigile sobib reeglit on raske leida Pehmes vees on toitainete omistamine lihtsam seega ka puudub vajadus kõrgemate tasemete järgi. Liig kõrge no3 tase, kui see ei ole enam tasakaalus teiste toitainetega, hakkab teistpidi kasvu pidurdama mitte ei mõju enam soosivalt. |
|
| Autor: | tv [ Teisipäev Veebr 09, 2010 10:46 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tsiteeri: Juurtega on siis selge, et mingeid liigseid laguprodukte juuri pinnasesse jättes tekkima ei hakka. Mitmel korral on liigsest orgaanikast juttu olnud minu BGA probleemil peatudes. Juuri olen jätnud pinnasesse, aga hulpivad lehed korjan igapäevaselt ära.
See oleneb kõik sellest, mis sul seal põhjas on. Minul on muld ja mul ei leki sealt midagi. Samas sinul on vist küttekaablid, mille idee on selles, et pinnases tekib vee tsirkulatsioon ja toimub mingi veevahetus pinnase ja ülejäänud akvaariumi vee vahel. Julgen pakkuda, et küttekaablite kasutamisel lekib kogu see sodi sul rõõmsalt vette. |
|
| Autor: | MARKO [ Neljapäev Veebr 11, 2010 07:55 ] |
| Teema pealkiri: | |
chris kirjutas: MARKO kirjutas: Aga taimekasti NO3? Üldteada on, et kuni 50 on ok, aga paljud väidavad, et üle 5 on juba hooldamata akvaarium. Rauaga sama moodi. Mõnel juhul on minimaalne näit (0,1) piisav. Mõni pakub vajaduse olevat 0,5 ja rohkemgi. Ilmselt on selle taga ka foobia ja kartus vatikate vastu. Enamasti on ka akvades ju ka kalad ja neile pikaajaline 50 ei pruugi enam sobida. Ilma kaladeta kasti kohta olen ka kuulnud et peetakse kõrgeid tasemeid. Sera Fe testil on raua soovitatavaks tasemeks kirjas 0,5-1 ppm. Mõni ütleb, et 0,1 on hea, mõni et 0,5 on hea tase. Fe tase sõltub ka taimedest ja nende vajadusest. Kui mul oli akvas Alternatherea (enam ei ole) siis mäletan et raua kulu oli kordades teine ja see taim oli ilus vaid kõrgema raua taseme juures. Sellist 1:1 kõigile sobib reeglit on raske leida Pehmes vees on toitainete omistamine lihtsam seega ka puudub vajadus kõrgemate tasemete järgi. Liig kõrge no3 tase, kui see ei ole enam tasakaalus teiste toitainetega, hakkab teistpidi kasvu pidurdama mitte ei mõju enam soosivalt. Nii ongi. See foobia on mul olemas küll. Mis puutub veenäite siis hoian KH 4 ja NO3 on mul 15-20, ehk siis pigem pehme vesi ja keskmiste nitraatidega. Raua hoian minimaalse 0,1. Ise kahtlen just, et nitraadid võivad olla kõrged võrrelduna Fe näiduga. Kas peaks nitraate vähendama või mikrosid lisama? Vot ei oska öelda.. Tsiteeri: See oleneb kõik sellest, mis sul seal põhjas on. Minul on muld ja mul ei leki sealt midagi. Samas sinul on vist küttekaablid, mille idee on selles, et pinnases tekib vee tsirkulatsioon ja toimub mingi veevahetus pinnase ja ülejäänud akvaariumi vee vahel. Julgen pakkuda, et küttekaablite kasutamisel lekib kogu see sodi sul rõõmsalt vette.
Küttekaabel on olemas küll, aga ei ole kasutuses. |
|
| Autor: | Ammas [ Reede Juun 11, 2010 12:17 ] |
| Teema pealkiri: | |
Marko! Mis kodusest hiiglasest saanud on,pea pool aastat pole midagi kuulda olnud,mis selles kohutavalt toredas kastis toimub,pilte tahaks näha! Foorumis igavledes sattus see teema üle väga pika aja ette ja tekkis huvi,et mis nüüdseks saanud on. Kunagi oli ikka väga tore jälgida. Uut materjali oodates,Taavi. |
|
| Autor: | meedium [ Reede Juun 11, 2010 10:22 ] |
| Teema pealkiri: | |
Jah.....Pilte Pilte |
|
| Autor: | MARKO [ Reede Jaan 07, 2011 01:36 ] |
| Teema pealkiri: | |
Seisuga 05.01.2011
|
|
| Autor: | MARKO [ Neljapäev Jaan 13, 2011 02:17 ] |
| Teema pealkiri: | |
Lähemalt ka, seisuga 12.01.2011
|
|
| Autor: | aquarius [ Pühapäev Jaan 16, 2011 11:19 ] |
| Teema pealkiri: | |
Sain ka juhuse tahtel täna seda kaunist siseveekogu näha. Tõesti ilus ja muljetavaldav. |
|
| Autor: | aquarius [ Pühapäev Jaan 16, 2011 11:58 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tänud ka taimede eest. Mis selle taime nimi on, mis Sul siin mitmel pildil on, näiteks viimase seeria ülemisel pildil kohe paremal, see kõrge. Ühesõnaga see, mille täna viimasena mulle andsid. Tahaks hää meelega uuesti nime saada. |
|
| Autor: | MARKO [ Esmaspäev Jaan 17, 2011 12:18 ] |
| Teema pealkiri: | |
aquarius kirjutas: Tänud ka taimede eest. Mis selle taime nimi on, mis Sul siin mitmel pildil on, näiteks viimase seeria ülemisel pildil kohe paremal, see kõrge. Ühesõnaga see, mille täna viimasena mulle andsid. Tahaks hää meelega uuesti nime saada.
Ma ei ütleks sellest teadmisest ise ka ära. Sain selle kasutajalt akirpap käest. Kasvab kiiresti, ajab külgvõrseid. Ilus põõsas on. Kas keegi oskaks aidata? |
|
| Autor: | AHA [ Esmaspäev Jaan 17, 2011 02:03 ] |
| Teema pealkiri: | |
Paistab nagu oleks Heteranthera zosterifolia? http://www.tropica.com/plants/plantdescription.aspx?pid=096 |
|
| Autor: | MARKO [ Esmaspäev Jaan 17, 2011 11:47 ] |
| Teema pealkiri: | |
AHA kirjutas: Paistab nagu oleks Heteranthera zosterifolia?
http://www.tropica.com/plants/plantdescription.aspx?pid=096 Seesama jah! Tropica pilt on kuidagi võõras, aga google otsinguga tuleb välja igasuguseid ilusaid lahendusi. Hästi pügatuna saab sellest korraliku põõsa. Liiga pikaks kasvada lastes ei saa alumised kasvud piisavalt valgust, aga valgust see taim armastab. Siis ka kasvab mühinal. CO2 ei oleks ka paha lisada.
|
|
| Autor: | MARKO [ Teisipäev Jaan 18, 2011 03:16 ] |
| Teema pealkiri: | |
Möödunud neljapäeva hommikul juhtunust ma juba kirjutasin ühes teises teemas. Asi oli veel nii värske ja järeldused juhtunust olid veel pealiskaudsed. Jutt ise oli järgmine: MARKO kirjutas: Minu tänane ärkamine algas samalaadse ebameeldiva üllatusega. Olin nimelt 3 üle 10cm pikkust hea tervise juures olnud SAE-d ära gaasitanud. Mitte küll nii rämedalt, et gaas jooksma ja finito vaid ikka testisin pidevalt KH-d ja PH-d tilga testiga. Kalade surma põhjustajaks oli paar halba kokkusattumust. Olin hoidnud KH 3 juures PH 6,6. Minu akva hoiab vee karedust automaatselt, aga hommikul teste tehes oli KH tõusnud 4-le ja ph langenud 6,5-le. Sellest piisas, et kaladel kõhud taeva poole läksid!!!
Lahenduseks asjale oli see, et ostsin AM Ph kontrolleri komplekti. Hetkel tegelengi selle paigaldamisega ja katsetamisega, lootuses, et eelkirjeldatud olukorda enam ei teki. Eks mul siis soetatud Ph kontrolleriga oli pidev ülevaade akvas toimuvatest Ph muutustest, jälgisingi siis toimuvat. Päeval toimis kõik hästi, kontroller kontrollis toimuvat. Lülitas kui vaja, katkestas kui vaja. Üldiselt keerasin gaasi jooksmise nõelklapist parajsks, et suurt edasi-tagasi ümber lülitamist ei toimunudki. Valguse kustudes kontroller katkestas gaasi pealevoolu 6,9 taseme juures, aga Ph tase jätkas langemist. Langes lausa 0,25 pügalat öö jooksul. Liiga suur CO2 konsendratsioon tõenäoliselt põhjustaski kalade huku. Sellel hetkel võis olla CO2 hulk 50 ppm lähedal ja sellest piisas SAEdele. Nüüdsest olen taimeriga lülitanud ööseks aereerimise sisse. See aitab taimede poolt eraldatava CO2-st tekkiva Ph languse. |
|
| Autor: | MARKO [ Kolmapäev Jaan 19, 2011 03:27 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tänane üldpilt siis ka. Eks see on pidevas muutuses seoses taimekasvu ja -kärpimisega. Viimased testid näitasid, et NO3 hakkab ka langema. NO3 10; PO4 0,5; Fe 0,1 õhtul ja hommikul, peale lisamist 0,2; Ph 6,8; Kh 4
|
|
| 23. leht 27-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|