| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Marko 1000 liitrine https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=22&t=14776 |
18. leht 27-st |
| Autor: | chris [ Neljapäev Nov 26, 2009 11:32 ] |
| Teema pealkiri: | |
tv kirjutas: .... Keemiast rääkides, on olemas mingi sinivetikale mõjuv antibiootikum, mida on võimalik ehk loomaarstilt saada.
neti avarusteson räägitud sellisest nagu erythromycin # Dose at 200mg/10gal till bga is gone. supplement with additional kno3 to keep it from coming back. Mõjub hävitavalt bakterkeskkonnale. |
|
| Autor: | Silver [ Neljapäev Nov 26, 2009 11:55 ] |
| Teema pealkiri: | |
chris kirjutas: tv kirjutas: .... Keemiast rääkides, on olemas mingi sinivetikale mõjuv antibiootikum, mida on võimalik ehk loomaarstilt saada. neti avarusteson räägitud sellisest nagu erythromycin # Dose at 200mg/10gal till bga is gone. supplement with additional kno3 to keep it from coming back. Mõjub hävitavalt bakterkeskkonnale. Erythromycin on laiaspektriga antibiootikum, see pühib tõenäolislt kõik bakteriaalse akvariumist minema. Inimestele mõelduna on selle antibiootik Eestis levinud kaubanduslik nimetus ILOSONE. Kasulikku ja ennetavat lugemist seoses alanud gripihooajaga. Mitte et see grippi raviks, aga arstid kalduvad seda välja kirjutama bakteriaalse iseloomuga gripitüsistuste ennetamiseks. http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php ... e&sid=1740 http://en.wikipedia.org/wiki/Erythromycin http://www.ravimiamet.ee/vvfiles/0/bullet28.pdf |
|
| Autor: | MARKO [ Reede Nov 27, 2009 02:43 ] |
| Teema pealkiri: | |
tv kirjutas: Pildidelt paistab olukord üsna räbal. Kui ta pole seni taandunud, siis ikkagi midagi on valesti ja peaks strateegiat muutma. Omast kogemusest võin öelda, et selline olukord võib kesta lõputult. Keemiast rääkides, on olemas mingi sinivetikale mõjuv antibiootikum, mida on võimalik ehk loomaarstilt saada. Mina olen proovinud sinivetika vastu vesinikperoksiidi (H2O2). Enda vajadusteks piisava koguse sain ma apteegist aga Sul on ilmselt mõistlik pöörduda keemiaga kauplevate ettevõtete poole. Ohutud doosid peaks vaatama internetist. Minul aitas ka näiteks aktiivsöe lisamiine filtrisse. Pärast keemiaga solberdamist on see mõistlik nagunii. Kui CO2 kinni keerata, siis pole ka ülejäänud väetistest mingit tolku. Mulle on jäänud mulje, et ammoniaagi tase on Sul pidevalt üle nulli, mis näitab, et kas filtrid pole piisavalt võimasad või ei saa mingil põhjusel piisaval võimsusel toimida (näiteks pole piisavalt õhku ammoniaagi ümber töötlemiseks). Sinu akvaariumi eripära on kõrgem temperatuur, mis ühtlasi tähendab seda, gaasid lahustuvad selles vähemal määral. Mina mõtleks sellises olukorras hapniku-testi peale, kuigi see ei pruugi eriti midagi näidata.
Tänud kõigile kes viitsisid kaasa mõelda! Räbal on asi seetõttu, et vetika tõttu on hingusele läinud pajud taimed. Nende fotode tegemise ajaks oli juba suurem osa vetikast maha hõõrutud ja välja imetud. Antibiootikumidega ei tahaks katsetada kui need bakterid loojakarja saadavad. Asi läheks väga hulluks. Mis aga puutub CO2 kinni keeramist ja väetamist siis julgeksin vastu vaielda. Lisan Fe näidu (0,1) järgi ikkagi väetist (Ferropol) ja arvan, et enamusel eesti akvaristidel ei ole CO2 süsteemi, väetavad ja lisaks on taimed ilusad. CO2 tuli välja lülitada Algoli kasutusjuhendis mainitule.Teiseks ei usu ma, et ammoniaak peaks mul täiesti nullis olema, sest kalu on mul suht palju ja mustust nad teevad ka reipasti. Seega lämmastikuringe üks eeldus on ka ammoniaagi teke elutegevuse tagajärjel ju. Kui oleks taimeakvaarium oleks küll võimalik, aga siis peaks nitraate taimetoiduks jurde lisama kuna nitraadi tekkeks eeldused puuduvad. Tõepoolest, arvan, et NH4 tõusis 0,15.ni vetika lagunemise tõttu. Nüüd kui tõsise sõjakäigu algusest BGA vastu on täpselt nädal siis selle aja jooksul on lagunevat vetikat hõõrutud ja välja imetud kokku kolmel korral. Hetke olukord meeldib ja tahaks uskuda, et nii jääbki. Aeg näitab ja uskuma peab. Nagu ilmub nii hõõrun maha ja imen välja. Lisaks ostsin akva ühte nurka Vallisneriat ja loodan, et see kiirekasvuline umbrohi võib ka mind aidata. Kui ei aitagi, siis vähemalt akva on taimerikkam. Hetkel töötab ööpöevaringselt aeraator. Muidu oli filtri väljavoolu tekitatud lainetus ainult pinnal. Ehk saavad aeroobsed bakterid rohkem hingata. Homme testin siis uuesti ammoniaaki. Annan teada. |
|
| Autor: | MARKO [ Laupäev Nov 28, 2009 04:31 ] |
| Teema pealkiri: | |
MARKO kirjutas: Homme testin siis uuesti ammoniaaki. Annan teada.
NH4 oli langenud ele õhtuks 0,1-ni. Väike näit ikkagi on olnud kogu aeg. Kas peaksin selle pärast muret tundma? NO3 on jätkuvalt 30. |
|
| Autor: | Cardo [ Laupäev Nov 28, 2009 09:36 ] |
| Teema pealkiri: | |
Lugesin eile öösel sinu teema otsast lõpuni läbi, ei olnud vahepeal siin foorumis eriti aktiivne külastaja ja ei saanud enne lõppu mitte pooleli jätta. Seagripp tabas sind siis lausa nii kohutavalt, et kurb kohe lugeda. Edu ja jaksu edaspidiseks ja ehk läheb kõik õnnelikumalt edasi. |
|
| Autor: | MARKO [ Kolmapäev Dets 02, 2009 03:41 ] |
| Teema pealkiri: | |
Cardo kirjutas: Lugesin eile öösel sinu teema otsast lõpuni läbi, ei olnud vahepeal siin foorumis eriti aktiivne külastaja ja ei saanud enne lõppu mitte pooleli jätta.
Seagripp tabas sind siis lausa nii kohutavalt, et kurb kohe lugeda. Edu ja jaksu edaspidiseks ja ehk läheb kõik õnnelikumalt edasi. Tore, et Sulle teema kogu ööks huvi pakkus ja et Sul hea huumorimeel on seoses seagripiga. Hoian Teid edasisega kursis, luban! Hetkel on nii ja naa, ootame. |
|
| Autor: | Kaos [ Kolmapäev Dets 02, 2009 04:30 ] |
| Teema pealkiri: | |
ma ei tea kas neid lehtesid uurinud, aga noh viitan nendele praegu siin, (ma tean et viki pole just teab mis teadusleht). aga halvemaks vast asi ikka ei lähe, kui selle taime omale paned http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=18651 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni-kardhein |
|
| Autor: | MARKO [ Reede Dets 04, 2009 07:15 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kaos kirjutas: ma ei tea kas neid lehtesid uurinud, aga noh viitan nendele praegu siin, (ma tean et viki pole just teab mis teadusleht). aga halvemaks vast asi ikka ei lähe, kui selle taime omale paned
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=18651 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni-kardhein Tänud! Võtsin soovitust kuulda ja õnnestus saada kaasakvaristi käest see taim. Poodidest ei leidnud. |
|
| Autor: | MARKO [ Reede Dets 04, 2009 10:32 ] |
| Teema pealkiri: | |
Panen siinkohal ka mõningad veenäidud ja tähelepanekud kirja. Ph 6,6 No3 25-30 PO4 1,5 Fe 0,2 Raua näidu järgi lisan mikrosid. 120ml nädalas läheb Ferropoli. Veel lisan ise segatud kaaliumit ja fosfaate. BGAga on asi järgmine. Kaks nädalat tagasi hakkasin tõrjuma seda JBL Algoliga. Nüüdseks on Hõõrutud ja sifoonitud 3x ja tulemus on suhteliselt talutav. BGA ikka kipub tagasi tulema, aga umbes 1% eelnenust. Huvitav, et see tekib pinnasele ja kõige suurema veevoolu piirkonda. Räägitakse, et BGA kartvat liikuvat vett?? Ma ei tea nüüd mida see BGA kardab. Kas tihedat puhastamist-hõõrumist. Algolit või on veenäidud kuidagi teised. Mõõtmiste järgi muidugi ma selle viimase variandi välistaksin. Algoli juhendis oli, et võib lisada kahe nädala pärast veel pool kogust kui vetikas ei ole taandunud. Ma ei ütleks, et ei oleks, aga päris kadunud see ka ei ole. |
|
| Autor: | tv [ Laupäev Dets 05, 2009 01:10 ] |
| Teema pealkiri: | |
Omast kogemusest oskan öelda, et vool teda küll ei koti, laperdab rohkem aga see on ka kõik. Kui ikka hästi kasvab, siis on tal voolust suva. Pealegi, vb. on seal hea vooluga kohas midagi veel, mis teeb ta olemise meeldivaks, näiteks tugevam valgus vms. Pigem kardab BGA paremat õhutust, mis võib, aga ei pruugi, olla tugeva veevoolu puhul parem. Välja urgitsemine on vajalik aga minul pole sellest abi tulnud. Veenäidud on teatude mõttes enese petmine, nad jätavad mulje, et kui mingi 5 - 6 parameetrit on paika timmitud, siis ongi kõik korras. Testid mõõdavad ainult kõige lihtsamini määratavaid parameetreid, mis on küll olulised, kuid samas ei kata kaugeltki kõiki võimalusi, mis valesti võiks olla. Teatud mõttes test on ka see, et BGA kasvab ja see näitab, et asjad pole korras. Võid proovida eksperimenteerida. Võta akvaariumist vett, pane see eraldi pudelitesse koos ühesuuruse BGA tükiga sama valgusti alla ja vaata mis toimuma hakkab. Üks jäta nii nagu on, teise tilguta Algol-it, kolmandasse võid pista selle vetikat tõrjuva taime ja neljandat õhutada ja viiendat näiteks H2O2-ga tööelda. Vaata mis juhtub. Mingeid tulemusi garanteerida ei saa aga vb tuleb välja midagi, mis aitab probleemile pihta saada. Parem ikka, kui eksperimenteerimine akvaariumiga. Kui midagi selgub, siis võid proovida tõhusamaid meetodeid omavahel kombineerida. Sobivate anumatena on kõige mõistlikumad poolitatud 1,5L plastpudeleid. |
|
| Autor: | andrues [ Teisipäev Dets 08, 2009 07:22 ] |
| Teema pealkiri: | looduse rahu |
Jõudu Marko Koperdasin siin kalafoorumis sinu järjejutu otsa. Ei oska muud kosta kui, et raha eest saab ilusaid asju, ja kui see kõik on veel kombineeritud õilsa huviga looduse vastu, on tõeliselt kena sinu "väikse" purgi arengut jälgida. Näe, kohe kuidagi ei tahaks sinu entusiasmi piirata või halvustada, aga ei saa, pean natuke hipijuttu ajama. Ma olen mitmeid purke vett täis kallanud ja siis neid erinevate asukatega sisustanud, ning alati mõelnud, et mis kuramuse vetikajuttu ja mürgiteemat aetakse. Aga asi ilmselt selles, et enamus tahavad kõike ja kohe. Loogiline ju, sa oled N tuhat krooni välja käinud, ja nüüd pead ootama. Mida sa ikka ootad, vesi sisse, filter käima, purgist mikromehi sauhti filtrisse, ja siis kohe kapsad ja kalad järgi. Kuid oh imet, küll pakivad kalad ketsid (loe: uimed) paberisse ning kapsad ja klaasid kattuvad mingi kange kraamiga. Minu jutu sügavam mõte on see, et rahunege maha, looduse vastu päeva lõpuks ikkagi ei saa. Vast kõige parem näide on oma uue maja aia sisustamine. Kui tõsisemad akvaristid, keda on protsentuaalselt rohkem kui tõsiseid aiapidajaid, on ootamise tähtsust mõistnud, siis tavakodanik aialooja, on üsna hädas ja närviline mõistes, et tema ilus Jaapani Enelas tüüpi põõsas lähebki päriselt „käima“ alles kolme aasta pärast. See „käima minek“ on akvaariumis tunduvalt kiirem, aga ma tahaks ikkagi nimetada maagiliseks numbriks 1 aasta. Ilmselt saan ma nüüd kohe hirmsasti hurjutatud, et mis aasta, vaata kus mul kõik kahe kuuga kasvab nagu bambus Jaapanis. Aga ikkagi, ka akvaariumi elu tahab rahulikult käima minna. Ja lase tal seda rahulikult teha. See osa puudutab just seda väetamist ja valgustamist. Anna alguses vähem valu. Las bakter kasvab ja sadestub kuhu saab. Taimi pane harvemini ja alguses rohkem selliseid, mis aeglasemalt kuid lõpuks jämedama juurega kasvavad. Taimede istutamist planeeri enne mitmeid kordi, et hiljem ümber tõsta ei oleks vaja. Kaladega oota, või pane algul mõned, kellesse sa emotsionaalselt nii kiindunud ei ole. Ja siis see valgustamine, pane programmkell vahele, ja valgusta alguses kõvasti vähem kui justkui normaalne tunduks. Ei tule mingit rohelist jama mida siis pimendamise ehk keemiga rookima pead. Kuna mul on jäänud mulje, et sulle see taimedega ning rahulikemate kaladega pusimine südamelähedane, soovitan soojalt googeldada sellist mees nagu Takashi Amano. Ma olen tema raamatuid ( http://www.amazon.co.uk/s/ref=nb_ss?url ... no&x=0&y=0 ) mitmeid kordi lehitsenud. Mis ma oskan öelda, need pildiraamatud peksavad s..a Kroonikast välja kiiremini kui ma jõuan kodus sokke vahetada. See Amano jutt käib just selle taimemajanduse planeerimise kohta. Mõtle enne hoolega, mida sa oma akvaariumis näha tahad, planeeri mitu korda, ja arvesta sulle saadaolevate vahenditega. Mis parata, Eestis ongi paljusid asju vähem valida/saada kui kuskil mujal. Vaata ka ( http://showcase.aquatic-gardeners.org/2 ... w-showcase ). Läheb natuke offtopic, aga. Minu meelest räägitakse liiga vähe veest. Ma pean just silmas seda osa, et mis vesi sul torus tuleb. Mina elan oma väikses majas, ja mul on oma väike puurkaev, ja sealt tuleb minu Malawi ning Tanganika tegelaste jaoks puhast kulda. Iga kord kui vett vahetan, on pärast vesi spermast ja marjast hägune. Niimoodi tahavad kõik kohe paljunema hakata. Sest mul on tõeliselt lubjane (kare) vesi. Ja mul ei tuleks mõttessegi mingite Amazonase tüüpidega maadelda, tassi turvast ja kände vee pehmendamiseks. Sama jutt, ärge võidelge. Arvestage sellega mis teil on ja võtke sellest parim. Kuid veelkord Marko. Võta rahulikult, ära songa saa, selle keemia ja tasakaalu ajamisega, las asjad loksuvad rahulikult paika. Ja jumala eest, ära lase ennast mingitel (minusugustel) virisejatel heidutada. Sisusta oma purki edasi ning kui vähegi aega annab, pane aga pilte, kuidas sinu tehniliselt ekstreemselt korralik kast elab. Tervitades andrues |
|
| Autor: | Ambur [ Teisipäev Dets 08, 2009 11:19 ] |
| Teema pealkiri: | |
Puhas kuld, andrues. Vähem mõõtmisi ja rohkem tervet mõistust. Aeg teeb ülejäänu. Aeg on tõepoolest näidanud, et miski ei tapa nii hästi ja kiirelt kui ülehoolitsus. Jõudu ja edu Marko, virisejatest hoolimata |
|
| Autor: | batsill [ Teisipäev Dets 08, 2009 11:54 ] |
| Teema pealkiri: | |
Mulle hakkab juba tunduma, et mida suurem akvaarium, seda rohkem probleeme, kuigi teoreetiliselt peaks olema vastupidi (nagu targad raamatud räägivad). |
|
| Autor: | MARKO [ Kolmapäev Dets 09, 2009 03:52 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tänud kaasa mõtlemise eest! Mõtlemisainet sain. Kuna tv soovitas vaadata akva keskkohta, kus on mul uuesti tekkiv BGA ja on akva kõige kiirem vool. Analüüsides situatsiooni on seal ka kõige tugevam valgus tõepoolest. Võimalik põhjustaja.? Samas on imelik see, et BGA tekib just samasse piirkonda, aga just vesiroosi lehtede alla ja ümbrusesse. On seal siis ikkagi veevool väiksem.? Lagedal ei ole uut tekkivat BGA näha. Mujal põhjapinnasel ja tagataustal ja taimedel ka mitte. Andruesi jutuga olen küll üldjoontes nõus, aga...no ma mitte ei taha uskuda, et ma väga suur rabistaja oleks olnud selle 10 kuu jooksul mil akva käinud on. Logiraamat on suht paigas ja kõigest kirjutatud täpselt nii nagu oli, mitte midagi ilustamata. Head ja halba olen Teiega jaganud. Kes viitsis süveneda, on tore. Ma ei ole kunagi seda teed läinud, et kirjutan kui kõik on super ja vaikin kui on s....ti. Paari kuune vaikimisperiood tekkiski siis kui BGA vohas ja ma tahtsin ajal arutust anda. Ei toiminud. Võib olla oli kaks kuud ka liiga väike aeg. Siis hakkasin jälle torkima ja siis oli ka Teid millestki teavitada. Oma kraanivees saaksin ka pidada aafriklasi edukalt oma akvas, aga paraku on eelkõnelejal õigus. Need flegmaatilise moega amazoonlased on mulle südamelähedased ja olen neile loonud ka loodetavasti meelepärased elutingimused. Kõrge akva temperatuur ja nõrgalt happeline pehme vesi. Legendi, et sellises vees taimedele ei meeldi, lükkas Erwini akva nägemine ümber....või on reeglitel erandid. Loodan, et Erwini akva ei ole erand. Mis aga puutub ülehoolitsusse siis vee parameetrite umbkaudne jälgimine ja mõõdukas väetamine ei ole küll see mida saaks nimetada ülehoolitsuseks. Pigem arvan, et mööda olen pannud liig tugeva (mitte pika) valgusega ja vee vähese aereerimisega. Hetkel on valgustust 480w 11h ööpäevas ja pidev aereerimine 24h. Ehk oligi ambur kes mind kunagi valguse suhtes hoiatas, ei mäleta, aga keegi oli. Varasemal ajal lootsin aereerimisel ainult filtrite väljavooludele, aga nüüd arvan, et minu kastile see ei sobi. Batsill....Sul 100% õigus! Kui oleks 10 liitrine akva, oleks ma ammu juba restardi kasuks otsustanud. Kuna on suur siis on tõesti suuremad probleemid. Samuti edu soovides, Marko |
|
| Autor: | MARKO [ Neljapäev Dets 10, 2009 06:22 ] |
| Teema pealkiri: | |
Hetke üldpilt
Novot, selliselt see paikneb, vesiroosi lehtede all ja ei nõustu lahkuma.
|
|
| 18. leht 27-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|