Mul nüüd siis juba pool aastat eesti kalad akvaariumis. 2 kokre (nii 9cm)
ja 5 linaskit (5-8cm). Linaskid sain Haaslava kalakasvatusest, 2 krooni tükk, selle suve maimud võtsin... Lisaks neile on akvaariumis veel mõõksabad, gupid, thoracatumid, ancistrused, vale-SAEd ja vikerkaarekalad(Melanotaenia Lacustrised vist). Akvaarium on 340l välismõõtmetelt.
Temperatuur on 22-24 kraadi. pH on ilmselt 7,5-8, pole enam ammu mõõtnud; karedus suht kõrge.
Kõigi kalade soovituslikud temperatuurioptimumid on suht sarnased ja 24 kraadi peaks kõigile enam-vähem sobilik olema. Kalad on siiani terved olnud, eluspoegijad sigivad hirmsasti ja isegi vikerkaarekalad on uskumatult hästi kohanenud, värvid on mitu korda kirkamad kui neil poes oli.
Linaskid on tublisti kasvanud, samuti ka enamik teisi kalu. Tülisid ei ole, isegi vale-SAEd saavad omavahel päris hästi läbi. Taimi eriti ei kisuta, siiani on kõik taimed alles. Söövad kuivtoidu graanuleid, külmutatud elussööki ja aega-ajalt elusaid sääsevastseid.
Nii et saab küll eesti kalu pidada akvaariumis, see pole sugugi keerulisem kui troopiliste kalade pidamine. Ja kuigi on erinevaid arvamusi kalade kokkusobivusest, arvan, et eesti kaladega saab ka troopilisi kalu koos pidada. Muidugi peab arvestama kalade iseloomu ja erinevate vee parameetrite sobivust.
Eesti kaladega on ka mõned probleemid, mida olen täheldanud. Nimelt, peab väga hoolega jälgima kust ja kuidas ja ka mis ajal kalad püütud on. Parimad kohad kalade hankimiseks on väiksed tiigid, järved ja kalakasvandused, seal on vesi hapnikuvaesem ja orgaanika rikkam ning sarnasem akvaariumi oludele. Sobivaim vahend kalade püügiks on kahv, sellega on küll raskem kala kätte saada, kuid vigastab kala vähem, kui õngega püüdmine. Õngega püütud kaladest sobivad vaid need, kel konks "huulde" on jäänud, kui kala juba konksu alla on neelanud, siis enam pole eriti elulootust sel kalal. Soovitatav oleks kalu püüda suve lõpus, siis on kalad tavaliselt paremas toitumuses ja vesi soojem ja hapnikuvaesem.
Akvaariumisse toomiseks sobivad 5-8 cm pikkused kalad, väga väikestel kaladel pole sageli jõuvarusid stressi üleelamiseks ja kohanemiseks, suuremad kalad ei taha kuidagi akvaariumieluga kohaneda, ruumi jääb neil pidevalt väheks ja nad kipuvad välja hüppama(mul on pealt ainult osaliselt kaetud akvaarium, kuid keegi pole välja hüpanud...). Pärast, kui kala juba kohanenud on, pole hullu, kui ta päris palju suuremaks kasvab(oleneb akva mõõtmetest muidugi).
Röövkalu kindlasti ei soovitaks akvaariumisse, nad on suht passiivsed, ründavad ja söövad teisi kalu ning ei lepi kuivtoiduga, isegi külmutatud elussöök ei meeldi eriti.
Taimi võib mõni eesti kala päris hea meelega süüa, eriti taimtoiduline on roosärg.
Esimesteks kaladeks võiks proovida ehk kokresid ja linaskeid ja ehk veel mõnd pisikest vastupidavat kala, latikate, nurgude ja särgedega võiks vähe oodata, sest nad on suht õrnad ja ei talu hästi püüdmist ja transporti.
Söötmisest niipalju, et algul tuleks kindlasti anda elussööki, väiksed sääsevastsed on üsna head. Mõne päeva pärast võiks proovida ka külmutatud elussööki ja siis kuivtoitu. Helbeid ei paista minu kalad tunnistama söökiks, seepärast annan neile väikeseid graanuleid. Ilmselt on kuivtoiduga harjutamisel suur abi ka teiste kalade eeskujust. Näiteks kui paar guppi(nn rämpsgupid sobivad eesti kaladega paremini) hakkavad isukalt graanuleid haarama, siis tekib ka teistel huvi söögi vastu.
NB! Kalad ei pruugi algul stressist mitu päeva üldse süüa, mõnele võib see saatuslikuks saada.
Ja ere valgus eesti kaladele eriti ei meeldi. Filter peaks olema üsna võimas, sest nad on harjunud ikkagi vee suurema hapnikusisalduse ja väiksema orgaanika(ehk kaka) sisaldusega. Temperatuur võiks olla max 24 kraadi, kui ajutiselt kõrgemale tõuseb, tuleks täiendaval õhutada. Talvel oleks hea, kui mingil perioodil vee temp. aeglaselt langeb tavapärasest madalamale. Mul nt jaanuarikülmadega langes vee temp. 20 kraadini, võibolla korra oli isegi 19 kraadi(troopilised kalad ei teinud teist nägugi, sest minu konkreetsed eksemplarid on väga pikka aega harjunud jahedamaga, poest küll ei maksa siis soojast veest uut kala tuua).
Sai väga palju juttu, aga ehk on kasuks.
Muide, gupid polegi enam nii troopilised kalad, mingil ajal introdutseeriti neid Itaaliasse ja vist ka Hispaaniasse, kus nad sõid ära sääsevastsed, malaaria oht vähenes kõvasti... Praeguseks on nad seal vist täielikult aklimatiseerunud, kui nad just hävinud pole...
|
Läks ost üldse asjaette?
