foorum.akvarist.ee

kõigepealt põhjakoristajatest - millegipärast on jätkuvalt levinud eksklik arvamus, et põhjakoristaja on koprofaag (maakeeli si*asööja), kes nagu hea tolmuimeja kõik põhjasoleva sodi nahka paneb. nimi põhjakoristaja tuleb tegelikult sellest, et need kalad toituvad üldjuhul akvaariumi põhjakihtides, justkui "koristades" toitu, teiste ekskremente nad ei söö, vastupidi - tekitavad neid ka ise juurde.
biotoopide kohapealt on minu arvamus, et teatud biotoope võib omavahel miksida (nt. kesk- ja lõuna-ameerika päritolu troopilisi kalu tai ja malaisia päritolu liikidega, eeldades, et nende nõudmised vee parameetrite osas on samad), kindlasti aga ei tohiks omavahel miksida biotoope, mille bakterkooslused on kardinaalselt erinevad ja kalade nõudmised vee parameetrite suhtes on väga suures nihkes. üheks täiesti eraldiseisvaks biotoobiks ongi eesti vete kalad, kellega koos ei soovita ma pidada isegi neid dekoratiivseid liike, kes parameetrite poolest nendega kokku elama sobiks. miks, on juba pikem jutt ja selle peaks leidma otsinguga.

Eks ma seda veel vaatan, kelle ma sinna akvasse elama panen. Aga põhjakoristajat ma tean, et ta s*tta ei söö, mul nad varem olnud, puhastasid klaasi tegelikult rohkem, lutsisid kive kah puhtamaks.

Nüüd aga selline asi, et ostsin miski filtri (kasutatud). Ei kujuta ainult ette mismoodi see töötama peaks. Näeb välja siis selline:
http://pildid.ee/albums/userpics/14238/filter%201.JPG
http://pildid.ee/albums/userpics/14238/normal_filter%202.JPG

Tundub et niisama ta vist ikka filtreerida ei saa midagi, ju vist mingisugust filtermaterjali vaja? Võtan filtri poodi kaasa ja küsin sobivat? Ja kui vette panen siis kuhumaani vesi peaks olema tal? Sodi vist koguneb sinna all olevasse topsikusse ja siis seda tuleb mingi aja tagant puhastada?
Kasutusjuhendit oleks tegelikult vaja minusugusele

Filtriga on tegelikult lihtne. Käid poes sellega, ostad filtrisisu sisse sinna ja koju.

Filter tuleks kindlasti sooja veega üle pesta. Mingeid fairysid ega cillited kasutada ei tohi. Nt söögisoodat võib kasutada, kui vaja.

Kui filter puhas, siis sisu sisse ja akvaariumi. Vesi peaks enamust filtrist ikkagi katma. Eriti hea oleks, kui see tervenisti vee alla jääks.

Märkasin mingit iminappadega moodustist. Ilmselt tuleb see akvaariumi seinale kinnitada ja selle sisse filter. Soovitan enne kuiva trenni.

Juhe seina ka korras.

_________________
:/

Ma võin küll eksida aga minuarust see filter ei käi üleni vee alla.

See filter näeb küll välja nagu Hydor Crystal Duo ning kui see tõesti paika peab siis lausa tootjapoolne soovitus on ta üleni vee alla panna: http://www.hydor.it/inglese/faq6.htm
Mis ei tähenda muidugi et eranditult kõiki filtreid võiks julgelt uputada.
Hydorit müüvad Tallinnas Leigivi poed nii et kõige tõenäölisemalt leiad vajalikud jubinad Sõpruse pst. või Lauteri tn. poest.

Jah Hydor pump peaks ta olema (müüa väitis nii) ja nii palju kui ma inglise keelt oskan, peab just ülemine osa veest välja jääma, et piisavalt õhku akvaariumisse tuleks. Tsitaat sealt lehelt: To guarantee perfect oxygenation the lead tube of the air tap must come ABOVE water level. If it should remain below water level the filter would work normally but the action of oxygenation would be lacking.

Aitäh igatahes vastajatele ja eks ma läen siis otsin sobivat filtrimaterjali.
Ja siis veel klaas vahetada vaja...

lead tube`i all mõtleb tootja pisikest voolikujuppi, mis kinnitatakse filtri korpuse ülaosas oleva sissevõtuava külge. korpus ise peab jääma täielikult vee alla, kuna kuivalt töötades võib see üle kuumeneda

Mul nüüd siis juba pool aastat eesti kalad akvaariumis. 2 kokre (nii 9cm)
ja 5 linaskit (5-8cm). Linaskid sain Haaslava kalakasvatusest, 2 krooni tükk, selle suve maimud võtsin... Lisaks neile on akvaariumis veel mõõksabad, gupid, thoracatumid, ancistrused, vale-SAEd ja vikerkaarekalad(Melanotaenia Lacustrised vist). Akvaarium on 340l välismõõtmetelt.
Temperatuur on 22-24 kraadi. pH on ilmselt 7,5-8, pole enam ammu mõõtnud; karedus suht kõrge.
Kõigi kalade soovituslikud temperatuurioptimumid on suht sarnased ja 24 kraadi peaks kõigile enam-vähem sobilik olema. Kalad on siiani terved olnud, eluspoegijad sigivad hirmsasti ja isegi vikerkaarekalad on uskumatult hästi kohanenud, värvid on mitu korda kirkamad kui neil poes oli.
Linaskid on tublisti kasvanud, samuti ka enamik teisi kalu. Tülisid ei ole, isegi vale-SAEd saavad omavahel päris hästi läbi. Taimi eriti ei kisuta, siiani on kõik taimed alles. Söövad kuivtoidu graanuleid, külmutatud elussööki ja aega-ajalt elusaid sääsevastseid.

Nii et saab küll eesti kalu pidada akvaariumis, see pole sugugi keerulisem kui troopiliste kalade pidamine. Ja kuigi on erinevaid arvamusi kalade kokkusobivusest, arvan, et eesti kaladega saab ka troopilisi kalu koos pidada. Muidugi peab arvestama kalade iseloomu ja erinevate vee parameetrite sobivust.

Eesti kaladega on ka mõned probleemid, mida olen täheldanud. Nimelt, peab väga hoolega jälgima kust ja kuidas ja ka mis ajal kalad püütud on. Parimad kohad kalade hankimiseks on väiksed tiigid, järved ja kalakasvandused, seal on vesi hapnikuvaesem ja orgaanika rikkam ning sarnasem akvaariumi oludele. Sobivaim vahend kalade püügiks on kahv, sellega on küll raskem kala kätte saada, kuid vigastab kala vähem, kui õngega püüdmine. Õngega püütud kaladest sobivad vaid need, kel konks "huulde" on jäänud, kui kala juba konksu alla on neelanud, siis enam pole eriti elulootust sel kalal. Soovitatav oleks kalu püüda suve lõpus, siis on kalad tavaliselt paremas toitumuses ja vesi soojem ja hapnikuvaesem.
Akvaariumisse toomiseks sobivad 5-8 cm pikkused kalad, väga väikestel kaladel pole sageli jõuvarusid stressi üleelamiseks ja kohanemiseks, suuremad kalad ei taha kuidagi akvaariumieluga kohaneda, ruumi jääb neil pidevalt väheks ja nad kipuvad välja hüppama(mul on pealt ainult osaliselt kaetud akvaarium, kuid keegi pole välja hüpanud...). Pärast, kui kala juba kohanenud on, pole hullu, kui ta päris palju suuremaks kasvab(oleneb akva mõõtmetest muidugi).
Röövkalu kindlasti ei soovitaks akvaariumisse, nad on suht passiivsed, ründavad ja söövad teisi kalu ning ei lepi kuivtoiduga, isegi külmutatud elussöök ei meeldi eriti.
Taimi võib mõni eesti kala päris hea meelega süüa, eriti taimtoiduline on roosärg.
Esimesteks kaladeks võiks proovida ehk kokresid ja linaskeid ja ehk veel mõnd pisikest vastupidavat kala, latikate, nurgude ja särgedega võiks vähe oodata, sest nad on suht õrnad ja ei talu hästi püüdmist ja transporti.

Söötmisest niipalju, et algul tuleks kindlasti anda elussööki, väiksed sääsevastsed on üsna head. Mõne päeva pärast võiks proovida ka külmutatud elussööki ja siis kuivtoitu. Helbeid ei paista minu kalad tunnistama söökiks, seepärast annan neile väikeseid graanuleid. Ilmselt on kuivtoiduga harjutamisel suur abi ka teiste kalade eeskujust. Näiteks kui paar guppi(nn rämpsgupid sobivad eesti kaladega paremini) hakkavad isukalt graanuleid haarama, siis tekib ka teistel huvi söögi vastu.
NB! Kalad ei pruugi algul stressist mitu päeva üldse süüa, mõnele võib see saatuslikuks saada.

Ja ere valgus eesti kaladele eriti ei meeldi. Filter peaks olema üsna võimas, sest nad on harjunud ikkagi vee suurema hapnikusisalduse ja väiksema orgaanika(ehk kaka) sisaldusega. Temperatuur võiks olla max 24 kraadi, kui ajutiselt kõrgemale tõuseb, tuleks täiendaval õhutada. Talvel oleks hea, kui mingil perioodil vee temp. aeglaselt langeb tavapärasest madalamale. Mul nt jaanuarikülmadega langes vee temp. 20 kraadini, võibolla korra oli isegi 19 kraadi(troopilised kalad ei teinud teist nägugi, sest minu konkreetsed eksemplarid on väga pikka aega harjunud jahedamaga, poest küll ei maksa siis soojast veest uut kala tuua).

Sai väga palju juttu, aga ehk on kasuks.

Muide, gupid polegi enam nii troopilised kalad, mingil ajal introdutseeriti neid Itaaliasse ja vist ka Hispaaniasse, kus nad sõid ära sääsevastsed, malaaria oht vähenes kõvasti... Praeguseks on nad seal vist täielikult aklimatiseerunud, kui nad just hävinud pole...

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

kas linaskid on marja ka pannud,aga muide kui ma käisin tallinna lähedal kalakasvanduses ,seal ujusid küll ahvenad omasuuruste särgedega koos ilusasti ringi

Üldiselt eesti kalad akvaariumis ei koe. Teatud tingimustel võivad nt särg, ahven ja ka ogalik kudeda, kuid tavaakvas seda naljalt ei juhtu. Ahven tahab kudemiseks kindlasti "talve", st et talvel peaks akva vesi olema külm(alla 10 kraadi kindlasti). Ilmselt on jahedama aastaaja üleelamine vajalik ka teistele eesti kaladele märguandeks, et kui nüüd vesi soojemaks läheb, et siis tuleb kevad ja suvi ja maimudel on piisavalt aega kasvamiseks ja jõu kogumiseks. Pidev soe vesi on ilmselt nagu lihtsalt pikk suvi. Kalad ei koe, sest varsti tuleb ehk sügis ja talv ja kes see ikka suve lõpus koeb(erandeid on muidugi ka).

Ahvenad jah üldiselt omasuurusi kalasid naljalt ei söö, aga akvaariumi oludes võib lihtsalt kitsaks minna ja hakatakse teisi kiusama. Kõige nirumat kala kiusatakse kõige rohkem, see jääb järjest nõrgemaks, kuni lõpuks sureb ja nahka pannakse... Nii kordub see pea kõigi kaladega kuni järele jäävad kõige tugevamad ja agressiivsemad kalad, kes on enam-vähem võrdsed tugevuselt... Seepärast ei soovitagi eesti röövkalasid teiste kaladega kokku panna, pealegi kasvavad nad ikka päris suureks ju.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Lõpuks sain siis nii kaugele, et tagumine mõraga klaas on vahetatud. Üsna palju vaeva oli vana ära kitkumisega, õnneks uue panemine kujunes üsna lihtsaks. Nüüd jääb veel seest silikoniga kõik kokku mökerdada ja peakski vett pidama. Klaasi sain ka odavamalt kui arvetanud olin (85), nii et varsti peaks hakkama mõtlema põhja kruusale/liivale. Tahaks aga teada, et milline variant on taimedele kõige parem? Kui osta see ehitusliiv mida palju kasutatakse, siis vist ikka tuleks kasutada miskit väetisi, et taimed kasvaksid? Ja siis tuleks vist osta veel mingisugused vee testijad, milliseid vaja oleks? Tean, et vesi on meil hästi kare (otse paekivi vahelt tuleb ju), see taimedele ka mõjub? Või ainult kaladele? Ja siis paljud lisavad CO2-te, kas sellega pean ka hakkama tegelema
Igatahes igasugused nõuanded teretulnud, mida vette panna, mida mõõta ja miks (olen üsna palju siin foorumis lugenud, kuid iga akva ju eriline ja seepärast tahaks konkreetset nõu)

Miks Sa nii arvad? Tavaliselt puurkaevud ikka liivakivini puuritakse.
See oleneb sellest,et mis taimi ja mis kalu kavatsed pidada

_________________
www.basset.ee

Mul ka akvas (200L) eesti kalad ja seda juba vist kolmandat aastat.
Kogred, viidikad, tippviidikad, särjed, üks vingerjas ja mõned maimud
Kunagi oli linask ka, aga kuna ta valis hüppamiseks vale suuna, sattus kahjuks kassi hammaste vahele:( . Niiet, kui keegi kuskilt kogemata mõne ca 10cm linaski välja peaks sikutama, oleks käsi.

Ma käin suvel tihti kalal ja siukseid väikseid linaskeid tuleb tihti. Kui sul huvi on siis ma võin teada anda kui järgmine otsa kargab.

Eesti kalad(mitte soojärvest püütud) on tavaliselt üsna harjunud kõrgema pH-ga.
Liiv võib olla küll see ehitusliiv. Alguses ei tasugi nõudlikke taimi akvasse panna, need tahavad juba mõnd aega töötanud akvat...
Ja alguses võiks tõesti pisut väetist taimedele panema, et hoo sisse saaksid, pärast pole see enam nii oluline. Ka kalatoit, millest mõned osakesed ikka ära söömata jäävad, on mingil määral väetiseks... ja kala kaka ilmselt ka... (see ei tähenda, et pinda ei tuleks sifoonida veevahetuse ajal).

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Sai siis täna Sõpruse pst loomapoes käidud ja üht teist hangitud. Filtrile sain filtrielemendi ja mõtlesin, et hangin siis ka mõned testid. Müüa laitis aga maha, väitis et kui probleeme pole, pole mõtet osta. Ph tehti ostsin ikka. Testide asemel soovitas müüa hoopis paar pudelit mingi vedelikuga osta. Üks on Biostarter, ehk siis pidi aitama akva nii tööle saada, et probleeme ei teki ja teste ei pea ostma. Teine on VBC-stress protection. Pidi raskeid metalle siduma ja kalade stressi vähendama Läks ost üldse asjaette?
Ph testiga testisin siis kohe oma kraanivee ära. 7,5 peaks tulemus olema, võibolla tsipa rohkem, aga mitte päris 8. On ta natuke liiga kõrge, et otse kraanist vesi akvasse lasta, või harjuvad noored kalad sellisega ära?

Ehitusliiva ostsin ka ära, nüüd tuleb veel akvasse keldris prooviks vesi sisse lasta ja vaadata, kas ta üldse vett peab
Siis veel see küsimus, et millal ma seda väetist peaks panema, kas ennem vee panekut, peale vee sisselaskmist, või siis kui taimed?Või lähevad taimed ka siis kui vesigi? Millist väetist peaksin üldse muretsema?