foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Külasta merevee foorumit
Tänane kuupäev Pühapäev Aug 09, 2020 02:19

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



Tee uus teema See teema on suletud, sa ei saa muuta postitusi või postitada rohkem vastuseid.  [ 3 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: kuldkalade pidamisest
PostitusPostitatud: Kolmapäev Jaan 18, 2006 09:23 
Eemal
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Sept 12, 2004 09:47
Postitusi: 668
Asukoht: Tallinn, Mustamäe
Kuldkalad on minu suurimad lemmikud olnud juba aastaid, kasvatanud kokku varsti alates 1998 aastast, tiba näpunäiteid siis neile, kellel huvi neid võrratuid loomakesi pidama hakata.

Mis kala on kuldkala?
Kuldkala on külmavee kala. Neid on erinevaid vorme ja erinevaid värve, kuid sellest hoolimata vajavad nad samasugust käsitlemist. Kuldkalad on suured kalad. Poes müügil olevad kalad on alles väga noored kalad, ka need, keda võiks juba silmajärgi "suurteks kaladeks" pidada. Täiskasvanud kala on enamasti 20-30cm pikk (on ka erandeid vastavalt alaliigile – suuremaid või väiksemaid) ning umbes inimese käelaba suuruse kerega, elades 10-15 aastat vähemalt. Suguküpseks saavad nad enamasti peale 2. eluaastat. Sugudel saab kõige paremini vahet teha sigimisperioodil, mil isastele kaladele ilmnevad lõpustele ja esiuimedele vastavad valged täpid.

Kui suur akvaarium kuldkalale?
Kuldkala vajab reeglina umbes 50 liitrit vett kala kohta, et elada normaalselt. See tähendab, et kahele kalale on soovituslik 100 liitrit, kolmele 150 jne. Miks nii suur veemaht? Kuldkala reostab väga palju, ta on üks kõige rohkem reostavamatest kaladest, keda me akvaariumis pidada saame. Kuna kuldkala väljaheidete maht on nii suur vajab ta ka rohkem vett enda ümber, et sealne keskkond elamiskõlbulik püsiks. Noorena reostab kala vähem ning võib arvata, et neid võib veemahu kohta rohkem pidada – tegelikult tasub pidada sama arv kalu juba algusest peale, isegi siis, kui kalad esialgu väga väikesed on. Vastasel juhul peab hiljem osa kalu ära andma, sest üleasustus võib hakata kalade tervisele.

Kuldkalade puhul peab arvestama seda, et ka siis kui müüja räägib poes, et kuldkala suudab elada üksi, ümmarguses 3-5 liitrises purgis ilma mingi pumbata ja seltsita, siis nii see päris ei ole. Müüjate tööks on teadmatule kliendile kõik võimalik kraam pähe määrida ja maha müüa... põhimõtteliselt on loomulikult võimeline kalake elama ka selles samas "purgis", kuid ei soovita. Sellise kala elu saab olema oma liigikaaslastega võrreldes väga lühike.

Palju ja mida sööta?
Toita tasub 2x päevas, väikestes annustes. Mina ise helbeid ei kasuta aga see on rohkem isiklik eelistus ja osalt tuleneb ka kalade suurusest :D (eriti 125-liitrise hiiglastega). Olen läinud graanulitele üle sest nendega on kergem kalu mitte üle toita. Liiga palju süüa pannes võib tekkida kalade ületoitmine või siis läheb põhjas seisev toit roiskuma. Graanulite puhul on annuste arvutamine lihtsam. Kui on 2 ca 5cm kala, siis 2-4 graanulit näo kohta (oleneb graanulite suurusest) on täiesti piisav. Helveste kogust arvestada on natukene keerulisem. Põhitõde on, et tasub anda pigem vähem kui liiga palju. Helbeid võib panna näpuotsaga nii palju, kui nad suudavad umbes minutiga pinnalt ära süüa. Kui on suur veepind, siis võib arvestada ka rohkema kui vaid ühe minutiga. Põhimõte on asjal see, et liiga palju toitu ei jääks pinnale ulpima või ei ladestuks niisama põhja.

Mida võib veel kaladele pakkuda - herneid (maitsestamata, pehmeid, võib hakkida väiksemateks tükkidest), salatilehti (võib soojas/tulisemas vees leotada, et leht "rabedaks" muutuks ja kuldkalal suuga tükkideks rebitav oleks) ning usse (elus või külmutatud). Kui anda kaladele ükskõik millist muud toitu siis põhitoitu (graanuleid või helbeid) enam lisaks samal päeval ei anta! Kõiki neid loetletud asju muidugi kalad kohe süüa ei pruugi, nii nagu inimesedki - mõnele ei maitse. Usse söövad nad siiski reeglina kõik aga salati või herne osas võivad pipardada küll. Pigem antakse neid asju neile vahelduse mõttes.

Paastupäevi võib pidada, näiteks 1 päev nädalas mitte sööta või kord kuus teha selline päev või kaks, kus süüa ei anna. Samas on jube raske kalu vaatama minna kui nad kõik üksteise otsas sind nii rõõmsalt tervitavad hommikul. Minu süda läheb küll härdaks neid nii õnnelikena mind nähes. Oma kaladel seega enamasti neid meelega ja plaanitult pidanud ei ole, kui pole just ise kodust ära. Näiteks reedel ära minna ja pühapäeval saabuda koju tagasi pole mingi probleem. Reede hommikul saavad süüa ja siis alles pühapäeva õhtul - vahepealsed puuduvad söögikorrad pole probleem. Nad leiavad kindlasti midagi süüa ning väike paastumine ei tee neile teps mitte halba.


Kas pump peab ikka olema, või saab ilma ka?
Kuldkalad vajavad ka kindlasti õhustamist akvaariumis, tegemist on väga hapnikunäljaste kaladega. Filter on tungivalt soovitatav, kuna kuldkalad reostavad tõesti väga palju rohkem kui muud kalad, ning reostunud vesi võib ajada kuldkalade kaunid sabad narmendama või tekitada muid probleeme. Vett vahetatakse 20% nädalas koos põhja sifoonimisega, et saada kruusast kätte kõik väljaheide.


Kui ma tahan akvaariumit kaunistada - taimed, kivid, lossid jms - kas võib?
Võib aga peamine, mis tuleb meeles pidada - ei tasu akvaariumisse panna teravaid asju (kivinurgad, puurondi teravad tipud, dekoratsioonide teravad servad jne). Kui väiksed kalad oskavad neid nurki vältida, siis suur kuldkala on piisavalt suur ja kohmakas, et teda ei huvita kui mõni selline segav objekt teepeale ette jääb. Ta võib ka silma peast välja torgata kui kuskil mõni terav ots püsti on või saba ribadeks tõmmata, aga tihtipeale ta ei õpi sellisest juhtumist, vaid võib uuesti end vigastada. Selle vältimiseks tasuks juba sisustamisel mõelda. Ei tasu puurontidest ja suurtest kividest hakata koopaid ja labürinte ehitama - kuldkalad ei vaja neid ning võivad endale vaid viga teha. Võimalikult palju liikumisruumi on neile kõige parem sisustamisstiil.
Seda kas kasutada elustaimi või kunsttaimi on iga inimese enda valik, sinna juurde nii puujuured kui kõik muu.


Milliseid elustaimi panna?
Elustaimi võib panna, kuid tasub valida taimed, mis on nn "kuldkala kindlad" taimed - millel on tugevad lehed ja head juured. Näiteks sellised taimed:
- Anubias (erinevad vormid: nana, caladiifolia, coffeefolia)
- Cryptocoryne wendtii (Green / Mi Oya)
- Egeria densa
- Microsorum pteropus
- ...ja palju muud analoogset

Kui soovitakse muidugi paljude taimedega ja lopsakat avaariumi, soovitan leida ka kalad, kes sellisesse keskkonda sobivad. Kuldkala tahab liikumisruumi ning nende akvaarium võiks olla võimalikult avar (et saaks ka paremini põhja sifoonida - rohke taimestik võib seda segada).


Vee temperatuur.
Kuldkala on külmavee kala, see tähendab, et talle meeldib pigem jahe vesi. Soovituslik on isegi 18-22'C, kuid tubastes tingimustes on seda tihti raske saavutada ilma spetsiaalse jahutustehnikata. Toasoe vesi on enamasti paar kraadi alla toa temperatuuri, s.o. umbes 23-24'C.


Keda või mida võib veel kuldkaladega kokku elama panna?
Selle teema üle on palju arutletud ning osad kuldkala omanikud leiavad, et kõige parem on pidada kuldkalu koos vaid teiste kuldkaladega, seltsiks võib-olla mõned õunateod. Kuldkalu saab ideepoolest koos pidada ka ancistrustega, kuid nende kalade lisamine on iga akvaristi enda otsustada.


Mille järgi poes kala valida?
Poest kala ostes tasub alati enne hetk võtta ja kalu vaadata. Ei ole mõtekas joosta poodi, vaatata esimene ilus kala mis silma jääb ja see ära osta. Poodi minnes, esimene asi mida kontrollida on see, et kalad üldiselt kõik oleksid terved. See väljendub selles et nad liiguvad palju ringi, keegi ei ole vigane (armid, sabad ja uimed katki jne), ükski kala ei konutaks uimed vastu keha kuskil nurgas (sest selline käitumine võib viidata haigele kalale ning kui üks kala on haige, on oht et ka teised on nakatunud, kuigi see ei pruugi esmapilgul välja paista).

Tasub silmaga üle lasta ka kalade keha, ega seal ei oleks täpikesi-laigukesi mis ideepoolest kalakesel olema ei peaks. Samuti tasub alati pöödata tähelepanu poe üldisele väljanägemisele, kas kalad on väikseses akvaariumis puntras koos, niiet liikumistuumigi ei ole, või on siiski arvestatud ka sellega, et kaladel seal enamvähem hea oleks olla. Miks poe üldine mulje siia puutub? Sest pood, kus kõik on ligadi-logadi, on tõenäoliselt ka kalade karantiin (ajutine hoidmine kõrvalises akvaariumis, et näha ja veenduda et müüdavad kalad haiged ei oleks) tehtud ülekäte ja mittekorralikult, ehk siis on oht saada haigestunud kala. Korralikus poes on poel vaja alati oma mainet hoida, siis nähakse ka kalade tervise osas rohkem vaeva ja kokku ei hoita.

Miks kogu see jutt tähtis on? Sest kalade ravi on alati palju kallim kui kalake ise. Ka algajana tasub jälgida ja vaadata pisidetaile, et hiljem end peavalust ja üleliigsetest kulutustest säästa. Poodi minnes vali kala, kes on ergas, ilusate värvidega, kelle uimed ja saba onterved - selline kala on reeglina terve ja elurõõmus kuldkala 8)


Viimati muutis varivalge, Reede Jaan 21, 2011 10:32, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev Jaan 14, 2007 03:12 
Eemal
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Jaan 04, 2005 11:51
Postitusi: 807
Asukoht: Tallinn Mustamäe
Kuldkalade puhul peab arvestama seda, et kui müüja räägib poes, et kuldkala suudab elada üksi, ümmarguses 3-5 liitrises purgis ilma mingi pumbata ja seltsita, siis nii see päris ei ole, müüjate tööks on teadmatule kliendile kõik võimalik kraam pähe määrida ja maha müüa. Lihtne on müüa algul kalake purgis, siis tuleb klient tagasi, et on vaja suuremat akvat (kuna kalake on õnnetu), siis leitakse et oi, pumpa ka vaja. Siis soovitakse kalu juurde aga enamasti räägitakse kliendile, et kui võtta VEEL 1 kala, on VEEL suuremat akvaariumi vaja... põhimõtteliselt on loomulikult võimeline kalake elama ka selles samas "purgis", kuid ei soovita. Enamasti arvestatakse umbes 25L 1 kuldkala kohta, ka siis kui ta on väike, sest kuldakala kasvab võrdlemisi kiiresti. Soovitaks siiski pidada neid vähemalt kahekaupa, kalakesel huvitavam ja teil endal kenam vaadata.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev Jaan 14, 2007 07:19 
Eemal
Akvarist

Liitunud: Teisipäev Juun 27, 2006 11:08
Postitusi: 70
Asukoht: Tartu
Ilus kompaktne jutuke, algajale kõik olulised asjad koos ja toonitatud :)

Aga selle koha, kus kõik kalad oskavad vee pinnal hingamas käia, jätaks välja. Veepinnal hingamas käia suudavad ainult sugukonda ronikalalised (Anabantidae) kuuluvad liigid (B. splendens ehk tapluskala e "kukeke"; Colisa ssp, Tricogaster ssp, Macropodus ssp vastavalt siis niitkalad, guraamid ja makropoodid oma alamliikidega), kellel on spetsiaalne täiendav hingamiselund - nn "labürint". Nimetatud kalad koguni hukkuvad, kui neil takistada pääsu veepinnale. Näiteks makropood (M. opecularis) sureb hapnikurikkas vees 7-8 tunni pärast, kui takistada tal saamast hapnikku atmosfäärist.

Ülejäänud kalad tulevad veepinna ligidale ja koguni pinnale õhku ahmima sellepärast, et pinnalähedases vees oleva hapniku kontsentratsioon on VEIDI suurem. Kui olukord ei muutu, võivad kalad lämbuda sellegipoolest.

_________________
54L Juwel - kivid, taimed


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema See teema on suletud, sa ei saa muuta postitusi või postitada rohkem vastuseid.  [ 3 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Hüppa:  
cron
POWERED_BY
et 3.0.10