Kui mõtelda ennast ajas tagasi 1970 dekaadi siis ma ei saa isegi aru kuidas mul üldse õnnestus paar aastat jutti pidada kalu ilma et oleks juhtunud midagi katastroofilist. Akvaristika alast infot siis tõesti polnud, vähemalt mina ei osanud seda kusagilt otsida, igati korralik infosulg. Vibuna lookas sektsiooni kapinurgakese peal lebavasse pealt lahtisesse 40L akvasse toppisin silmarõõmuks valimatult kalu: guppyd, paar sorti kuldkalu, mõõksabad, mingid vorstikujulised "põhjakalad" (ööseti valjult kolistasid) ja vististi üks vihaselt terav tetraparv. Ütleme nii et puljonks oli akvas ülimalt korralik! Juhtus muidugi akvas sedagi et vahest harva leidsin pooleks hamustatud guppysid, mõnel guppyl narmendasid sabad, ühel guppyl kadus ära silm kuid see ühesilmaline guppy elas oma kalaelu rõõmsalt edasi. Akvas erilisi taimi polnud, ainult paar rohetavat rootsu liivapinnases. Valguseks oli eemal asetsev laualamp mille hõreda valguskiire ma aeg ajalt suunasin akvale. Vahepeal oli akva üldse ilma filtrita, hiljem sai ostetud mingi plastist korpuse ja torudega filter mille sees oli sukataoline moodustis. Veevahetusi sai akvas harva tehtud, tavaliselt siis kui tuppa tekkis roiskuva vee lõhn mis hakkas mind kui noort akvaristi häirima. Vett sai otse võetud kraanist ja kopsikuga akvasse valatud, põhja sifoonimisest ei teadnud ma siis halligi. Keemiast ma ka ei teadnud muhvigi. Haigusi ma akvas kunagi ei näinud ja kui olekski näinud siis ei osanuks ma nende tõvedega mitte midagi peale hakata. Ja mis selle nö. "intuitiiv akvaristika" juures oli kõige kummalisem ja mõtlema panevam siis see et kalade üldine suremus oli kui mitte olematu siis häbematult minimaalne.
Kui hakkasin aga 2013 jaanuaris uuesti akvaristikaga tegelema siis ostsin eelnevalt raamatuid, lugesin lisa kodumaa ja väljamaa netist ning külastasin pidevalt akvapoode. Valmistasin ennast ette nii ütelda igaks "kalaelu juhtumiks". Minu laiahaardelise kodukootud "kalahariduse" tulemuseks oli aga see et oma esimesed 20 neooni saatsin juba järgneva 2-nädala jooksul "kalade kalmistule". Seega 13-aastane poisike oli tunduvalt parem "loominguline kalataltsutaja" kui seda oli üks üle 40-aastane "asjaliku ettevalmistusega" mees.
Ei tea mille vastu see hea oli?
).
no vähemalt panid puhta asja akvaariumisse mis ei olnud toores