foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

200l Ilma filtri ja muu tehnikata .
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=21&t=31318		 1. leht 4-st
Autor:  Kivakas [ Teisipäev Aug 06, 2013 12:57 ]
Teema pealkiri:  200l Ilma filtri ja muu tehnikata .
Kas on võimalik luua mingi kooslus mis jääks ise toimima taimede ja kalade tasakaal. ja millised taimed ja muud loomad kõigeparemini hoiavad vee puhtana või isegi puhastavad.
vee temp oleks aastaläbi 22-26 C
ühed elanikud oleks kupid
teised krevetid
kolmandaks mõõksabad --lahendavad kupide liigse sigimise
aga abi vaja keda veel saab sellisesse 0 tehnikaga akvaariumis pidada ja kui palju.

Hetkel mingi taim jõest kivid ja vesi. nädala olnud .
Autor:  Rein [ Teisipäev Aug 06, 2013 02:22 ]
Teema pealkiri: 
Põhimõtteliselt on see teostatav. Mõõksabadega mässamise asemel oleks mõttekam piirduda isaste gupidega - muide, kes Su plaani kohaselt oleks piiranud mõõksabade sigimist? ;) Nagu paistab, soovid läbi ajajada ka ilma soojendita . Ka kardinalid sobiks sellisesse akvasse hästi. Kui tahad teha ilma tehnikata pelgalt rahalistel põhjustel, siis soojendi saaks 7 USD eest - pole ju palju selle eest, et saad täisverelise troopikaakvaariumi teha. Toatemperatuur kipub troopikakaladele siiski napiks jääma, ca 25 kraadi võiks akvas olla. Kardinalide jaoks on toatemperatuur igati sobiv, gupid ehk kannatavad ka ära, aga edasised valikud oleks piiratumad - ka mõõksabadele sobiks soojem vesi paremini. Krevette on ka eri liike, mõned vajavad soojemat vett, teised lepivad ka toatemperatuuriga.
Kirjutad, et soovid hakkama saada ilma filtri ja muu tehnikata - see tähendaks ju ka valgustusest loobumist? Kui nii, siis elustaimedega tekib küll tõsine probleem, need lihtsalt ei kasva ilma piisava valguseta. Ilma elustaimedeta saab ka hakkama, kuid sel juhul on ainus viis jääkainetest vabanemiseks veevahetuste tegemine - elustaimede korral pruugiks ka need jääkaineid.
Ehkki on võimalik läbi saada ka ilma vee liikumiseta, on see siiski tublisti abiks - kui filtrit ei raatsi osta, siis tsirkulatsioonipumba saab kätte juba 15 USD (ca 12 €) eest. Kui soetad soojendi, on mõistlik tekitada ka vee liikumine, et ei tekiks erineva temperatuuriga tsoone.
Kui palju kalu, on märksa keerukam küsimus, vastus sõltub paljudest asjadest. Kui alustada ettevaatlikult, väheste kaladega, on ka riskid väiksemad.
Sinu asemel alustaks sellest et orgunniks akvale valgusti. kui tahaks taimi kasvatada, siis teeks mullapõhja, mis kaetud kruusaga. Hangiks võimalikult palju taimi. Edasi hakkaks kalu lisama, samal ajal teeks esimese kuu jooksul kaks-kolm korda nädalas 50% veevahetusi. Kui palju kalu kannataks panna, sõltub juba sellest, kui palju on taimi akvas, kui palju ja kui tihti süüa annad, kui tihti ja kui palju korraga vett vahetad, kas veepind liigub jms. Kui teha regulaarselt suuri veevahetusi, siis jääkained probleeme ei põhjusta, küll üheks suuremaks piirajaks jääb ilmselt hapniku hulk akvas, veepinna õhuga kokkupuutuv pindala mängib seejuures tähtsalt rolli ning veepinna liikumine parandab hapniku jõudmist vette. Õhupumbaga saaks parandada nii hapniku jõudmist vette kui ka vee liikumist, see ei lähe aga kahjuks kokku tehnikavaba akva plaaniga ning lisaks tekitab tüütut müra. Kui tulevikus enam nii palju vett ei soovi vahetada, siis on muidugi piirangud kalade hulga osas rangemad, sest ka nende väljaheidete hulk hakkab rolli mängima.
Autor:  Felch [ Teisipäev Aug 06, 2013 10:28 ]
Teema pealkiri: 
Töökaaslasel on nii tehtud. Akva on samuti 200l ja ta ise väidab, et puhastab haruharva, söödab samuti harva ja pole valgustit, filtrit ega muud. Taimed on, elavad aknast tulevast valgusest. Kalad elavad ka aga nagu looduses - vaid kõige tugevamad jäävad ellu.
See on nüüd veidi äärmuslik näide. Ja iseasi kas akvarist ikka tahab teha suht pimedat purki toanurka. Ikka sooviks kalade tegevust jälgida.
Autor:  Kivakas [ Teisipäev Aug 06, 2013 10:37 ]
Teema pealkiri: 
Tehnika iseenesest on olemas filter ja küttekeha akvaarium ise juwel -i oma seal juba kaane sees lambid olemas (vahetasin torud ka välja panin miskid 45w juweli taimedele mõeldud toru lambid) ja talvel kui ei suuda tempi niisama hoida siis läheb küttekeha ka käiku aga se filter on suht vaikne kuid siiski häiriv ja mind just huvitab see tasakaalu leidmine ja vee isepuhastumine
väljamaa foorumite sõnul on see võimalik.
kunagi oli kooli raamatukogus mõõksabade akva täis keraheina ja paarkümmend kala 20 liitrit väikses akvas (aastal 1995) ja juba siis sai imestatud kuidas seal kõik elus püsivad.
enda tehnika vaba asja tahaks ikka teha nii ,et kaladel ka lahe oleks. Ja hiljem kui mini ökosüsteem paigas on siis veevahetuse vajadus oleks ka minimaalne.
ps miski vesi oli täna kuidagi liiga roheline panin filtri 2 tunniks sisse ja lisasin 20 l vett --läks kohe paremaks.
Autor:  Rein [ Teisipäev Aug 06, 2013 11:37 ]
Teema pealkiri: 
Filter, mida aeg-ajalt sisse lülitatakse, on halvim variant. Filtri üheks rolliks on bioloogiline filtreerimine, mis sisuliselt on jääkainete ümbertöötlemine filtris elavate bakterite abil. See eeldab aga pidevat veevoolu, kui filtri pikemalt välja lülitad, siis filtris olevad bakterid hukkuvad ning uuel sisselülitamisel paiskuvad laguained filtrist akvasse ning see pole üldse hea. Seepärast soovitataksegi peale pikemat elektrikatkestust esmalt filter ära puhastada.
Kas akvale paistab otsest päikesevalgust peale? Kui pikalt valgustus põleb? Roheline vesi enamasti viitab (liig)valgustuse probleemidele, aga ka ntx ammoniaagi liigne hulk vees võib seda soosida (ntx keegi/miski laguneb akvas).
Küttekehal on peal regulaator, nii et kui see seada ntx troopikaakva jaoks sobiva 25 kraadi peale, siis rakendub vaid siis, kui selleks on vajadus. Nii et suvel välja lülitada pole mõtet.
Autor:  Kivakas [ Teisipäev Aug 06, 2013 11:54 ]
Teema pealkiri: 
filter peale kasutamist sai akvaariumist välja tõstetud , filtrile lisasin välja voolu ava ette peen filtri mis kogus kenakese portsu jama valgus on hommiku 11.00 kuni õhtu 22.00 panin taimeri vahele .

kuna tegemist on teisekorruse toaga puuküttega majas siis üleval korrusel on koguaeg natuke liiga soe eht keskmiselt 25 C .
päikesega on hästi - eriti ta mu püha üritust ei mõjuta õhtu päikest umbes 1 tund paistab aknast akvaariumisse, kevadel kuni 3 tundi umbes vist.
kõigerohkem huvitab mind taimede ja kalade veepuhastamis võime , miskid vetika toidulised jne, kas krevetid ka puhastavad vett?
Autor:  Rein [ Teisipäev Aug 06, 2013 02:02 ]
Teema pealkiri: 
Kivakas kirjutas:
filter peale kasutamist sai akvaariumist välja tõstetud , filtrile lisasin välja voolu ava ette peen filtri mis kogus kenakese portsu jama valgus on hommiku 11.00 kuni õhtu 22.00 panin taimeri vahele

11 tundi on liiga palju, üldjuhul 8-10 tundi on OK, rohelise vee korral võib ajutiselt kasvõi 6 peale tõmmata.
Kivakas kirjutas:
kuna tegemist on teisekorruse toaga puuküttega majas siis üleval korrusel on koguaeg natuke liiga soe eht keskmiselt 25 C .

See ongi troopikaakvaariumi jaoks paras. Kui aga soojendi on timmitud 25 peale ning akvas ongi selline temperatuur, siis soojendi lihtsalt ei lülitu sisse. Puuküttega majas hoiaksin ise küll igaks juhuks soojendit akvas, tagab stabiilse temperatuuri.
Kivakas kirjutas:
kõigerohkem huvitab mind taimede ja kalade veepuhastamis võime , miskid vetika toidulised jne, kas krevetid ka puhastavad vett?

Kalad ega krevetid üldjuhul ei puhasta vett. Mida üldse mõtled vee puhastamise all? "Must vesi" tähendab üldjuhul seda, et vees on kalade ja teiste akva asukate väljaheidete lagunemise tulemusena liiga palju ammoniaaki, mille siis bakterid töötlevad esmalt nitritiks ning seejärel nitriti nitraatideks. Seda "mustust" silmaga ei näe ning seda ei kõrvalda ei kalad ega krevetid. Kui akvas on elustaimed, siis nitraadid on neile toitaineteks, mingil määral taimed pruugivad ka otse nitritit ja ammoniaaki. Kui akvas pole elustaimi või on neid liiga vähe kõigi nitraatide äratarbimiseks, tuleb liigsed nitraadid akvast veevahetustega välja viia. Ehk siis tasakaalus akvas on nii palju taimi ja nii vähe kalu, et tekkivad jääkained pruugitakse kõik taimede poolt ära. On akvasid, kus tehakse veevahetusi kord aastas ning tegelikult pole isegi selleks otseselt vajadust. Sellega kaasnevad aga teatud riskid - sellise akva vesi võib muutuda kraaniveest omajagu erinevaks, nii et uute kalade akvasse toomisel võib neil tekkida kohanemisraskusi. Akvas pidevalt elavad kalad on aja jooksul sujuvalt kohanenud seal oleva veega.
Küll aga on mõnedest kaladest ja krevettidest kasu vetikate tõrjumisel. Parim saadaolev vetikasööja on Crossoheilus siamensis aka SAE aka siiami vetikamugija, ta on ainus, kes ka habevetikat sööb. SAE eripäraks on see, et ta on kiire ujuja ning võib seepärast kergesti akvast välja hüpata, ta kasvab ka päris suureks, kuni 15 cm. SAE on parvekala, aga saab ka paarina pidada (mitte üksi!). Tasub teada, et tihti müüakse SAE nime all teisi sarnaseid kalu, kes paraku on kehvemad vetikasööjad ning muutuvad täiskasvanuna riiakaks.
Väiksemad vetikasööjad on Otocinclus-ed aka OTO-d, nad on aga vee kvaliteedi suhtes üsna tundlikud.
Gyrinocheilus aymonieri aka Siiami vetikaõgija sööb ka vetikaid, aga pole nii hea valik, kuna võib ilmutada agressiivsust.
Atraktiivsed ja levinud on harjasninad aka Ancistrus-ed, need sägad söövad aga vaid rohevetikat ning sedagi peamiselt siis, kui on veel väikesed. Peale selle võivad nad ka taimi kahjustada, eriti on ohus Echinodorus bleheri, lehed lutsutatakse tihti läbipaistvaks.
Kui toitu napib, siis ka eluspoegijad (gupid, mollid) näksivad vetikaid, kuid ega nad teabmis suured vetikasööjad pole. Küll on aga eluspoegijatel teretulnud komme veepinnalt proteiinikihti süüa.
Krevettidest on tuntumaks vetikasööjaks Caridina multidentata aka Caridina japonica aka Amano krevett. Krevettidega on nii, et mida suurem krevett, seda väiksem on tõenäosus, et ta elutee lõpeb kala kõhus - ta lihtsalt ei mahu suhu. Caridina multidentata on üsna suur krevettt.
Hästi levinud on kirsikrevetid, nemadki söövad vetikaid.
Põhjalangeva toidu panevad enne kui see roiskuma läheb, nahka ntx kiiversägad aka Corydoras-ed. Ka teod ja eriti tornteod on selles tublid, kui aga toidujääke on palju, võib tigude koloonia päris suureks paisuda.
Autor:  meedium [ Teisipäev Aug 06, 2013 05:11 ]
Teema pealkiri: 
Kannataks tutvuda sellise videoga kui :

http://www.youtube.com/watch?v=ovXVHoHC6TM
Autor:  Kivakas [ Teisipäev Aug 06, 2013 06:49 ]
Teema pealkiri: 
hea video
Autor:  Kivakas [ Kolmapäev Aug 07, 2013 04:26 ]
Teema pealkiri: 
kuidas saavad läbi vähid ja krevetid?
Autor:  Maria [ Kolmapäev Aug 07, 2013 04:49 ]
Teema pealkiri: 
Kivakas kirjutas:
kuidas saavad läbi vähid ja krevetid?

Tõenäoliselt moodustavad toiduahela.
Autor:  Kivakas [ Reede Sept 06, 2013 09:44 ]
Teema pealkiri:  Re: 200l Ilma filtri ja muu tehnikata .
toiduahelast asjad kaugel , nüüd juba kolmandat nädalat krevetid elavad lausa vähimajas.vähi ainus patt on siiani üks pooleks naksatud kupi.
Autor:  konger [ Reede Sept 06, 2013 10:40 ]
Teema pealkiri:  Re: 200l Ilma filtri ja muu tehnikata .
Kurat nalja mees oled:-) akvas peab filter kindlasti olema. Thermopulk sõltub kaladest
Autor:  Kivakas [ Reede Sept 06, 2013 11:44 ]
Teema pealkiri:  Re: 200l Ilma filtri ja muu tehnikata .
termopulk on juba sees aga tööle alla 22C ei hakka -siiani pole vaja olnud kuna vesi pole alla 23 langenud. filter külastas kalu viimati siis kui taimi lisades sai mullaga liiast tolmutatud.
Autor:  konger [ Laupäev Sept 07, 2013 12:20 ]
Teema pealkiri:  Re: 200l Ilma filtri ja muu tehnikata .
teid häirib üks filter :shock: :? mul on kodus 8 akvad ja 24/7 koos töötavad 8 filtrit.... ostke testid ja tehke neid oma akvas ja pärast mõelge mis on vale :!:
1. leht 4-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/