foorum.akvarist.ee :: Vaata teemat - 300l vett

Rein, kui inimene täheldab kaladel vuntside "kulumist", siis see on pinnasest tingitud 99%, olgu seal mis tahes nimega asi põhjakatteks, kasvõi akvaariumikruus kalapoest. Asi ei ole isegi niiväga selles, et kivid on teravad, vaid selles, et need kivid on rasked.

Põhjas tuhnimiseks rakendab kala rohkem jõudu ja hõõrdumine on tugevam. Võrdlus sportlaste põlvedega on kohatu. Mis on keskmise kaugushüppaja ja väikese Corydorase massivahe? See, mis meile on liivatera, on sellele kalale munakivi.

No aga seda ma ju rääkisingi, et on liiga jäme. Silikaadi kuivliiva (või kruusa) on kahe erineva fraktsiooniga, põhjas tuhnivate kalade jaoks peaks sobima see peenem, 0,63-2 mm. Antud juhul oli aga kasutusel jämedam, 2-6 mm.

Mulle lihtsalt käib pinda Silikaadi kuivliiva mahategemine. Kui on õige fraktsiooniga kuivliiv, siis ainus negatiivne aspekt mida ette kujutan, on negatiivne mõju kalapoodide käibele.

Siis ei oleks olnud tarvis ka Silikaadi kuivliiva kontekstist eraldi välja kiskuda, mis probleemi põhjustas on ju selge.

Mulle jälle käib pinda see, et alati on kalapoodide arvamuse taha kirjutatud kasumiahnus.

Autor:	Rein [ Laupäev Aug 04, 2012 07:14 ]
Teema pealkiri:
Maria kirjutas: Rein, kui inimene täheldab kaladel vuntside "kulumist", siis see on pinnasest tingitud 99%, olgu seal mis tahes nimega asi põhjakatteks, kasvõi akvaariumikruus kalapoest. Asi ei ole isegi niiväga selles, et kivid on teravad, vaid selles, et need kivid on rasked. No aga seda ma ju rääkisingi, et on liiga jäme. Silikaadi kuivliiva (või kruusa) on kahe erineva fraktsiooniga, põhjas tuhnivate kalade jaoks peaks sobima see peenem, 0,63-2 mm. Antud juhul oli aga kasutusel jämedam, 2-6 mm. Maria kirjutas: Põhjas tuhnimiseks rakendab kala rohkem jõudu ja hõõrdumine on tugevam. Võrdlus sportlaste põlvedega on kohatu. Mis on keskmise kaugushüppaja ja väikese Corydorase massivahe? See, mis meile on liivatera, on sellele kalale munakivi. Selle võrdluse point oli vihjata, et tegu pole terava äärega kivikeste ehk killustikuga, mida saadakse kivimite purustamisel. Mulle lihtsalt käib pinda Silikaadi kuivliiva mahategemine. Kui on õige fraktsiooniga kuivliiv, siis ainus negatiivne aspekt mida ette kujutan, on negatiivne mõju kalapoodide käibele.

Autor:	Maria [ Pühapäev Aug 05, 2012 02:41 ]
Teema pealkiri:
Rein kirjutas: No aga seda ma ju rääkisingi, et on liiga jäme. Silikaadi kuivliiva (või kruusa) on kahe erineva fraktsiooniga, põhjas tuhnivate kalade jaoks peaks sobima see peenem, 0,63-2 mm. Antud juhul oli aga kasutusel jämedam, 2-6 mm. Siis ei oleks olnud tarvis ka Silikaadi kuivliiva kontekstist eraldi välja kiskuda, mis probleemi põhjustas on ju selge. Rein kirjutas: Mulle lihtsalt käib pinda Silikaadi kuivliiva mahategemine. Kui on õige fraktsiooniga kuivliiv, siis ainus negatiivne aspekt mida ette kujutan, on negatiivne mõju kalapoodide käibele. Mulle jälle käib pinda see, et alati on kalapoodide arvamuse taha kirjutatud kasumiahnus.

Autor:	Rein [ Pühapäev Aug 05, 2012 04:08 ]
Teema pealkiri:
Maria kirjutas: Siis ei oleks olnud tarvis ka Silikaadi kuivliiva kontekstist eraldi välja kiskuda, mis probleemi põhjustas on ju selge. No mina see polnud, kes kirjutas et Silikaadi liiv ongi suure tõenäosusega süüdlane. Kui oleks kirjas olnud, et suure tõenäosusega on süüdi liiga jäme liiv/kruus, ma poleks üldse sõna võtnud - probleemi põhjuseks pole aga mitte ebausaldusväärne liiva tootja, vaid vale toode (vale fraktsioon). Ei maksa unustada, et Silikaadi liiva on kahe erineva fraktsiooniga. Maria kirjutas: Mulle jälle käib pinda see, et alati on kalapoodide arvamuse taha kirjutatud kasumiahnus. Ma ei väida, et selle taga on kasumiahnus, kuid ma ei tea ka ühtki objektiivset põhjust, miks Silikaadi liiv ei sobi akvaariumi - miskipärast aga ikka aeg-ajalt jõutakse kuidagi sinnamaani. Saan aru, et vahel ei sobi Silikaadi liiva värvitoon ja vahel on vaja valida kindlalt emb-kumb, kas peenem või jämedam fraktsioon, aga ega palju rohkem probleeme nagu ette ei tule kah. Loomulikult saab spetsiaalsete akvaariumikruusade hulgast valida märksa dekoratiivsemaid, aga see on juba maitse küsimus. Aga ehk on need erinevad fraktsioonid selle segaduse taga, kes ei tea, selle jaoks kõik üks Silikaadi liiv...

Autor:	vana saga [ Esmaspäev Aug 06, 2012 12:08 ]
Teema pealkiri:
Kasutan silikaadi kuivliiva 2-6 mm,akvas 2 coryt ja 2 synodontist,käinud 2 aastat,mingit vuntside kulumist pole täheldanud (synodel on eriti pikad POISED)

Autor:	Maire [ Esmaspäev Aug 06, 2012 05:09 ]
Teema pealkiri:
Njah, võta siis nüüd kinni, kui akvat planeerisin, ei osanud corydorastega arvestada. Jälgin oma tegelasi, kui probleem jätkub siis tuleb jämedam liiv lihtsalt peenemga katta. Samas kui vaatan millise hooga C.panda ennast valge PEENE liiva sisse rammib, siis kuluvad vuntsid ilmselt ka seal. C.julii on nagu rahulikum... Ammase cory on juba täiskasvanu, äkki suuremaks kasvades olukord muutub...

foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/

300l vett - kogenute soovitused oodatud https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=21&t=27065	4. leht 4-st

Autor:	Maire [ Kolmapäev Aug 08, 2012 11:45 ]
Teema pealkiri:
Tänu suurepärasele vesisele suveilmale on võimalus natuke tubase veemaailmaga tegeleda. Klõpsasin nüüd siis kuus kuud käinud akvast üldpildi. Koristuspäev on paari päeva pärast, nii et pildil on uhkelt näha kõik vetikad ja kahjuks ka peegeldused. Esimese fotoga võrreldes, tundub et taimi on ikka natuke juurde tekkinud Uurisin siin erinevaid artikleid low-tech akvadest. Huvitav kas oleks võimalik ilma co2 ja suure hulga väetisteta saavutada käpku ja Marko akvadele midagi ligilähedastki... Ahjaa, paar suuremat taime kasvab mul keraamilises potis. Kartsin alguses et lähevad hirmsaks umbrohuks. Praegu on neid aga ülihea ringi tõsta kui tundub et koht pole ikka päris see õige. Väetist olen andnud vaid näpuotsaga, 40ml Ferropoli peale veevahetust. Valgel liival möllanud, ilmselt sinivetikas, on veel mõne koha peal alles.

Autor:	jaantat [ Kolmapäev Aug 08, 2012 07:49 ]
Teema pealkiri:
Väga kena akvaarium, ja taimi on kah märksa rohkem. eks need pinnal hulpivad vallinseeriad väheda kah seda põhja jõudva valguse kogust. Kindlasti on võimalik teha lowtehc taime akvat ilma täiendava CO2ta ja väetamiseta See teoreetiliselt väga lihtne pead AINULT leidma tasakaalu kus kalad tekitavad piisavas koguses väetist ja kõdunemisest tekkib CO2te, et taimed ei jääks nälga aga, et veenäidud ei läheks kaladele ebasoodsaks. Kahjuks aga on seda raske hoida varem või hiljem muutub mingi muutuja ning tulemuseks on kergemal juhul nt vetika puhang. Aga jõudu! Siin mõned lingid kui sa juba neid lugenud pole http://www.sudeepmandal.com/hobbies/planted-aquarium/low-tech-planted-tank-guide/ http://theaquariumwiki.com/Walstad_method

4. leht 4-st	Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/