|
Tere kõigile akvahulludele.
Olen nüüdseks siis ka jõudnud nii kaugele et 35l sai 300l. Käiku läks Põltsi 400l kast, mis pea kolm kuud ootas 'õiget aega'. Tervitusi Sulle Põlts!
Niisiis tehnika EHEIM Professionel 2228, soojenduspulk Jäger 250W (Kalakesest). Väljavoolu ja filtri vahel lisaks mehhaaniline filter, millel võrgust filtrelement sees. Valgustuseks 2x35w päevavalguslamp. Akvakapi meisterdas vennas, ehitusest järgi jäänud prussidest.
Start 14.01.2012
Pinnas:
1) muld - Kekkilä garden Kukkamulta 30l (ca 5l jäi järgi);
2) valge liiv - akvastabil 0,2-1mm, 10l (Kalakesest);
3) kruus - Silikaat, sõelutud kuivliiv 2-6mm, 25kg.
4) üks suurem ja viis väiksemat kändu kohalikust rabast.
Taimed:
Tänud Kasutajale Jaantat, tema Pistia stratoides, Sagittaria subulata ja sammal (vist taxiphyllum barbieri) juba näitavad uusi kasve.
Kiirekasvulistest stardiataimedest akvas veel kardhein - mis nädalaga on juba 10cm kasvanud.
Aeglase kasvuga taimedest kännul Microsorum ja Anubias barteri var Nana.
Lisaks veel istutasin väiksemaid punte pirtsakamaid taimi: Echinorodus tenellus (teises ilma pinnaseta akvas ta mul kiratseb), Eleocharis parvula, Hydrocotyle 'Japan', Marsilea hirsuta, Lilaeopsis mauritania, Staurogyne repens, Vallisneria nana ja oksake ilmset kõige levinumat liiki Vallisneriat veel.
Nüüd siis tagasilöökidest ka. Suuremate jamade ärahoidmiseks lugesin Reinu soovituste nurgakese läbi, siinkohal sügav kummardus Reinule - väga asjakohased nõuanded. Kõigepealt pesin kännud kuuma veega puhtaks, uputada ei õnnestunud sest nii suurt anumat kuhu suur känd mahtunud oleks lihtsalt polnud. Siis kinnitasin nad silikooniga põhja külge. Päev hiljem sättisin mullakuhjad paika. Siis aga õhtul lampi peale sättides avastasin et känd oli liiga ees servas ja varjas kõik mu plaanitavad esiplaanitaimed valguse eest. Öösel une ajal tuli hää mõte ja sättisin järgmisel päeval kännu tahapoole, muidugi sikutasin ta silikoonist lahti! Edasi pinnas ja kruus, siis taimed niisutatud pinnasesse ja minimaalsel hulgal vell takka. Kõik oli ilus ja puhas, ei mingeid mudavulkaane ja pahti. Õnnelik ja rahul, muudkui lisasin vaikselt vett et kast jõuaks 'harjuda' pingetega. Kogenud ilmselt juba said eelnevalt aru mis edasi juhtuma hakkab. Kui vett oli tiba üle poole akva, tõusis mu suur uhke känd pinnale. Loomulikult ujus selle tulemusena ka muld põhjakruusa alt üles ja kogu minu akvaristiks olemise rõõm haihtus mõneks ajaks. Uuesti vesi välja, taimed välja ja kändu kinnitama. Uue stardi lükkasin uude päeva. Põhjas olevate silikoonipunnide külge kinnitasin tamiili ja sidusin kännu külge, mees otsis kuskil ühe õhukese laia plaadi mille lükkasin pinnase alla kinni ja kinnitasin kännu sinna külge tamiiliga.
Uus start sai tänu mullaga segamini olevale pinnasele suhteliselt sogane aga seekord ilma üllatusteta. Soga kinnipüüdmiseks panin eelfiltrisse esialgu tiheda elemendi, hiljem hakkas see filtri tööd takistama ja vahetasin ta hõredama vastu välja. Hetkel on vesi kas kännust või mullast (pigem viimasest) helepruun.
Stardielukateks on sõbranna geenivaramust isased suuresabalised guppyd - rahvaloendus andis tulemuseks 38tk.
Veetestid andsid 14.01.1012 järgmise tulemuse:
NO2 - 0,05; NO3 - 30 mg/l
KH - 24, GH - 25
Ph - 7,4
Esimesel päeval 30ml JBL Denitroli+ teisest akvast 7l vana vett ja filrtipesu, igal järgneval päeval 10ml Denitroli.
Võrdluseks väike(35l) akva millel polnud ammu 50% veevahetust teinud:
No2 - 0; NO3 - 20mg/l
GH - 28; KH - 27;
Ph - 7,6 + (Kuna tilgatest skaalas 6-7,6, siis täpset tulemust mõõta võimatu).
Veetest 300 liitrises 21.01.2012
NO2 - 0,05; NO3 - 20 mg/l
GH - 24; KH - 16;
Ph - 7,6 + (taas ei mahu mõõdetavasse skaalasse)
Temp hetkel 24C.
Nüüd siis ootan kommentaare kogenutelt. Kummaline et NO3 tase on juba alguses kõrge, on võimalik et see pärineb mullast? Naljakas ka et NO2 juba alguses kõrge, mida ma ei oska kuidagi seletada. Põhjavesi on meil pärit karbonaatsete kivimite vahelt, mistõttu vee karedusnäitajad ei ole üllatus, sama on üllatus se et nädalaga Ca, Mg soolade sisasldus nii palju langes.
Väikese akva GH ja KH näitajad on ka minumeelest liiga kõrged, arvan et põhjus selles et pole ammu 50% veevahetust teinud.
Miks ma seda kõike jagan? Seepärast et kalade valiku teeksin hea meelega veenäitajate järgi ja kuulaskin hea meelega teie soovitusi. Guppyd vahetaksin järgemööda parvekalade vastu. Vaimusilmas on ka mõni suurem, keskmise veekihi asukas ja kindlasti mõni põhjaelukas. Veel ütleksin et kiired paljunejad, tülinorijad ja suured taimesöödikud välistaksin.
Lisaksin protsessist ka pilte siia aga oskustest jääb tiba vajaka...
Päikest,
Maire
_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit
Viimati muutis Maire, Teisipäev Juul 31, 2012 12:43, muudetud 2 korda kokku.
|
Logi sisse
Registreeru
Pildialbum
KKK
huvitav kuidas 
sai põltsi 400l akvast 300l akva 
