jaantat kirjutas: Mind kuidagi hirmsalt häirib sõna kruus kuna see assotseerub minu jaoks paekiviga.  Äkki oleks mõistlik selline erisus kohe alguses sisse tuua?
Oled kindel et ei aja kruusa ja killustikku segamini? Killustik on nagu nimigi ütleb, kivimi prurustamisel saadud killud. Killustik akvaariumisse ei sobi, kuna kildudel on teravad ääred. Minu jaoks paekivi assotsieerub küll vaid killustikuga.
Liiva ja kruusa omavahelised seosed on aga segasemad. Minu jaoks on juba lapsest peale tähendanud liiv peenikesi, tera suurusega kuni ca 1 mm terasid. Sellest suuremad terad on olnud minu jaoks kruus.
Wikipedia ütleb: Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2...64 mm.[1]
Eestis on varem kasutatud ka purdsetete klassifikatsiooni, mille järgi nimetatakse kruusaks purdsetet terasuurusega 1...10 mm.[2][3]
Purdsette terasuurus, mida nimetatakse kruusaks, on erinevates maades erinev. Kruusast peenem purdsete on liiv.
Tundub et ülikoolis õpetatakse et: Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%.
Nii et kui meil leidub keegi kes antud teemas pädev, siis oleksin tänulik kui öeldaks kuidas on õige. Hetkel tundub et esindan pisut aegunud arusaamu ning õige on ülikoolis õpetatav (mida kasutab ka Silikaat), nii et pean oma jutus kruusa asendama liivaga.
jaantat kirjutas: Samuti ei ütle kaltsiumkarbonaat 10 aastasele midagi, samas paekivi ja teokarpi teab iga laps.
Siin on asi hoopis segasem, juurdlesin tükk aega selle koha peal. Minu meelest 10 aastasele pole üldse võimalik seda mõistlikult kirja panna, ei hakka ju kirjutama jutu sisse keemia algkursust. Priit Päkk on rääkinud samas kontekstis lubjasisaldusest, minu meelest see ei muuda teksti arusaadavamaks, pealegi kaltsiumkarbonaat tundub mulle korrektsem. 10 aastase jaoks on vast oluline et kui ei soovi vee karedust tõsta, siis tuleb vätida kive mis seda tõstaksid ning äädikat tilgutades saab seda kindlaks teha - see peaks ju tekstist ka välja tulema? Kes aga teavad pisut rohkem, neile on siis kaltsiumkarbonaat.
jaantat kirjutas: Lisaks võiks mainida ka teokarpe, mida keegi on kuskilt korjanud ja tahaks akvaariumi pista.
Õige märkus, lisan juurde.
jaantat kirjutas: Juurika juures tekkis mul küsimus, kas puu liigil on ka mingi tähtsus?
Okaspuu, lehtpuu jne
Pakun et kui suudad selgelt vahet teha siis juurikas ei sobi.  Jutt on juurikatest mis on väga pikka aega ligunenud soos või vees, nii et ega sealt väliselt nii lihtne ole aru saada millega tegu.
jaantat kirjutas: Küsin seda kuna hiljuti sai aiast sirel välja kaevatud ning sellel olid kenad juurikad mis sobiks mulle akvaariumi.
Seega kui ma seda kuumutan ahjus või keedan potis peaks puu "surema" ning seega sobima akvaariumi pistmiseks, või kuidas?
Hmm, sellise tõlgenduse peale ma ei tulnudki - tõepoolest, kui puu maha saagida siis võib seda tõlgendada ka et see puu on nüüd surnud. Akvaariumisse sobiva surnud puu all mõtleme siiski sellist surnud puud, mis on olnud surnud pikka aega nii et mahlad, parkained jms. on ammu lahkunud. Ehk oleks siinkohal õige öelda et toores puit ei sobi. Ega kuivanud puit ka teabmis hea ole, õige oleks ikka selline mis pikalt vees ligunenud. Samas ntx järves/jões ligunenud noti seest võib leida igasugust elu nii et keetmine on sel juhul kindlasti vajalik (kirjutasin kunagi ammu oma vastavast kogemusest), rabast saadud juurikas on palju parem valik.
Ehk siis lühike vastus oleks et see ei sobi akvasse.
|
