foorum.akvarist.ee

Lugu selline,et mu naiskale kingiti paar gupit pisikeses ümaras akvaariumis.Kuna Meil kaledest kahju,et nad "purgis" peavad elama,siis on plaanis soetada 96 l akvaarium (loomulikult on süüdi ka koheselt nakkav akvaariumi "haigus",et tahaks kohe suuremat .
Küsimused :
1.olen siin lugenud,et ehituspoest ostetud kruus sobib põhjaks.Kas see tuleb ennist läbi keeta?
2.Kui algu on ainult gupid ja õunakad (teod) ja vahest veel mõned väheldasemad kalakesed kes omavahel kokku sobivad,kas siis on kohe vaja õhupumpa ja sisefiltrit,kõik korraga oleks liiga suur väljaminek ?
3.Või välistab filtri poolt pandud vee liikumine õhupumba vajaduse?
4.Oletame,et akva töötab korralikult aga tahaks ka taimi juurde.Kuidas see istutamine käib,kas panen käe lihtsalt koos taimega vette,ja surun põhj ?
Küsimusi tuleb kindlasti veel kuna endal kogemusi selles vallas 0.
Tänud kõigile kes raatsivad vastata.

Kõigepealt selline loomade ilma luba küsimata kinkimine on ikka paras sigadus minu arvates, aga see selleks:

1. Jah, ehituspoe kruus sobib küll, 2-6 mm fraksiooniga on soovitav, eriti kui plaanis ka taimi kasvatada. Nt Bauhofist sain mina sobiva kruusa, K-Rautas oli sarnase fraktsiooniga graniidiklibu, mis pole nii ilus ja on ka põhjakaladele teravavõitu.

2-3. Filtrist peaks piisama, pealegi on osadel ka õhutusfunktsioon küljes. Kindlasti vaja ka soojendajat, ja taimede jaoks lampi/kaant.

4. Tegelt taimede istutamisega hakkabki akvaariumi õige sissetöötamine, st kui ikka taimi plaanis istutada siis esimesena taimed istutada sisse ära ja filter tööle panna.

_________________
200l, 128l, 54l
http://posija.wordpress.com

Maitse asi, mina pole keetnud. Keetmine või küpsetamine välistab võimalikud kutsumata külalised, samas pole ehituspoe kruusaga probleeme olnud. Läbipesemine on aga küll selles suhtes soovitav et vähendab tunduvalt algul vees hõljuvat läbu.

Oled juba ise kenasti vastanud. Jah, kui veepind on liikuma pandud siis pole õhupumpa vaja. Tegelikult kui on suhteliselt hõre asustus nagu see saab olema praeguse seltskonna kolimisel 96 liitrisesse akvasse siis saab läbi ka filtrita, häda aga selles et veetemperatuuri oleks kena tõsta ca 25 kraadini, kui vesi ei liigu siis tekivad aga soojendi juures soojemad alad ning see on paha - ehk siis filter on vajalik vee liikumapanekuks ja veetemperatuuri ühtlustamiseks. Lisaks soojendile oleks vaja ka lampi, kuna tahad ilmselt oma akva elanikke näha ning taimed vajavad valgust. Taimede heaks kasvuks oleks aga mõistlik lisada CO2.

Tegelikult on nutikas taimed istutada akvasse juba enne vee sisselaskmist. Mida rohkem taimi seda parem, rohkete taimedega akvas pole sissetöötamistsükliga ka probleeme.
Kui veel pole sattunud lugema siis soovitaks:
http://foorum.akvarist.ee/article_view. ... fldAuto=16
http://foorum.akvarist.ee/article_view. ... fldAuto=17
http://foorum.akvarist.ee/article_view. ... fldAuto=18
Kui on aga tõsine säästuprogramm siis alustaks akvast ja ehituspoe kruusast, taimi saaks foorumist niisama või šokolaadi eest, lambiks sobib ajutiselt kasvõi säästupirniga laualamp ning esimese hooga saab vast läbi ka soojendi ja filtrita kui toatemperatuur on vähemalt 22 kraadi kanti (hetkel on nad ju ka soojendita) - soojendi ja filter oleks siiski hea edaspidi hankida. Odavaima võimaliku valmis valgusti lahtise akva peale saab ilmselt Tartu mnt. poest (katsun õhtul pildid korda saada). CO2 saab odavalt pärmimeetodiga. Taimede normaalseks kasvuks on valgustus ja CO2 kõige tähtsamad, edasi juba toitained.

Tänud vastamast.Nüüd võib kergema südamega tegutsema hakata,kuigi läheb natuke aega enne kui uue akva koju saab.

Ja nagu kartsin siis tuligi rumal küsimus juurde.
Nagu ma aru saan sii mõnigaid väetisi ja mineraale saab lille poest,osad on tahked ja osad vedelal kujul.Ega nende kasutamine kalakestele midagi ei tee ???

Algajal ei tasuks kindlasti kohe lillepoe väetistega katsetama hakata. Spetsiaalseid akvaariumiväetiseid on saada igas kalapoes ja arvestades kui väike on kulu siis ei saa seda kuidagi kalliks pidada.
Põhiline viga mis lillepoeväetiste ja isetehtud segudega tekib on doseerimine. Akvaariumi spetsiaalväetiste puhul on see väga täpselt toote juhendis paigas ja eksimine võimatu.

Koos kogemuste kasvuga võib hakata katsetama lillepoe ja DIY väetistega, mulla ja savipõhjaga.

Lillepoest saadavad väetised reeglina ei kõlba tegelikult.

...ja see 96ltr on ka kesisevõitu. Pane tähele: aasta pärast tahad suuremat. 150-200 ltr võiks maht ikka ära olla.

_________________

Olen Sinuga täitsa nõus,ainult,et siis peaks elamise suuremaks ehitama

Suurema akvaariumi soov ei ole just kõige halvem ettekääne elamispinna suurendamiseks

_________________
4x Melanotaenia Boesemani, 3x M. Lacustris, 3x M. Parkinsoni, 2x M. Herbertaxelrodi

Tavaliselt vähendab suurem akva Su enda elamispinda! Ja nakkama on see haigus kiire. Mina olen jõudnud 54-sest 900-liitriseni. Ja hetkel on akvasid erinevas mõõdus kokku kümme!

Agrimix oli vist see väetis, mida akvaristid siin foorumis kasutanud on. Aga lillepoest seda vist ei saa. Oli vist ehituspood, kus seda müüdi. Mina väheke pelgan seda kraami, sest sisaldab vaske, mis tigudele ohtlik.

Nagu mainitud küsimusi ainult tuleb:
1.On juttu olnud ,et kaladel 1cm=1l ja 1 õunakas=10l.Kuidas seda õunaka asia mõista,et kui oleks 10l akva siis sinna mahuks ainult üks tigu,või mahub sinna kaks 5 cm kala ja tigu lisaks ?
2Kas krevettidel ka mingi miinimum mahu mõõt olemas?
Ette tänades.

Õunateoga on tõesti nii et 10l akvasse oleks paras vaid üks õunatigu, ei kedagi rohkem. 1 cm täiskasvanud kala pikkust 1 liitri akva vee kohta kohta on ligikaudne reegel mis kehtib pisikeste kalade kohta - aga parem ligikaudne reegel kui mitte midagi.
Pole näinud.

Aga torn teod,kui palju neid võib pinnases olla?
Ja kui võimalik kas saaks väikese loetelu kaladest,kes teevad õunakate "töö" ära,mõtlen vetikate lutsimist kogu Akva ulatuses.Võib ka kihiline kirjeldus olla (põhjast,keskelt,ülalt).
Või olen nende ülessannetest vähe eksiteele satunud?
Tänud eelmiste küsimustele vastamisest.

Sellega on nii et ega tegelikult ju ei tea kui palju neid pinnases on. Kui neid saab palju olema siis ilmuvad nad ka rohkem nähtavale, muidu on neid vaid mõnikord pimedal ajal võimalik näha ringi roomamas.

Ega ükski akva asukas ei paku täiesti vetikavaba akvat. Ancistrused söövad peamiselt rohevetikat ning seda ka enamasti siis kui nad on veel noored ja usinad. SAE-d on ehk kõige asjalikumad vetikasööjad, kuid kasvavad suhteliselt suureks ning kena oleks neid parvena pidada, ehkki ka kahekaupa saavad hakkama. Pisemad vetikasööjad on otocinclused, kuid nad on nõudlikumad vee kvaliteedi suhtes ning samuti parvekalad. Caridina japonica aka Amano krevetid on tuntud vetikasööjad. Tigudest Neritina natalensis ehk sebratigu on õunatigudest pisem ning samas asjalikum vetikasööja, tema miinuseks on halb komme akvast välja ronida. See nimekiri pole lõplik, kuid need on minu arvates asjalikumad valikud. On ntx kalu kes söövad vetikaid kuid muutuvad suureks kasvades agressiivseks, jätaks need vast kõrvale.
Vetikate vastu märksa paremini aitab taimedele soodsate kasvutingimuste loomine. Läksin väetamisel üle EI (Estimative Index) kasutamisele ja peale seda on isegi rohevetikas mis muidu Anubiase lehtedele ja küljeklaasile tekkis, tagasi tõmmanud, sel nädalal võiks lausa klaaside nühkimise vahele jätta.