foorum.akvarist.ee :: Vaata teemat - Akvaariumid ööklubis...

põhimõtteliselt see muusika neid ei sega kuna kaladel on väga halvasti arenenud kuulmis meel

Endal oli kunagi koputamise peale harjutatud ja said kohe aru, et söögiaeg.
Jutu peale pole proovinud treenida.

Juhul kui sa koputasid vastu akvaariumi , siis ei ole asi enam helis vaid selles, et kui sa koputasid siis vees toimusid mingid võnked,

Nii et kõrvad kikki, teie kalad mitte ainult ei kuule vaid mõni võib äkki ka sõna sekka öelda

Why are they referred to as "Talking Catfishes" I hear you ask? I will now attempt to answer this question. Doradids have two ways in which they can produce "Talking Sounds", which subsequently gives them their common name. The first way of communicating sound is by the fish partially locking their pectoral fins in their sockets, and then the action of moving the fins, the fin spines grate against the socket producing the sound. The second way, in which these fish produce sound is via a mechanism known as the "elastic spring mechanism", there is a muscle that is attached to the rear of the fishes skull at one end and to the anterior of the swimbladder at the other end. The fish is able to quickly contract and relax this muscle and as a result it can make its air filled swimbladder resonate to produce sound. These catfish use these methods of communication as a means of self-defence against would be predators and also as a way in which they can find conspecifics in its natural environment (or aquarium).

p6lts kirjutas:

Nii et kõrvad kikki, teie kalad mitte ainult ei kuule vaid mõni võib äkki ka sõna sekka öelda

niih sain ühe pildi siis Plazast mis on aastavahetusel tehtud ja minu jama digikaga..seega kvaliteet ple kõige parem...
see pilt oli aind katsetamixex aga lähiajal nagu lubasin teen ka korralikud pildid kõigist 3st akvast...

Autor:	lynnet [ Teisipäev Jaan 02, 2007 10:00 ]
Teema pealkiri:	Akvaariumid ööklubis...
pärnus on selline klubi nagu plaza ja seal on kokku 3 akvaariumit...suuruselt on suured aga liitrites ei oska õelda... ühes akvas,mis asub baarileti taga,on piraajad...siis paarileti ees on ästi suur akva ja seal elavad ahvenlased ning kaks liiki veel keda ei tea aga suured kalad...ja kolmadas mis on adminidtraatori selja taga seal on papagoi kalad,barbused ja veel mõned.... imestan siiani et kalad elavad ja ästi....et seal ju jube kõva muusika jne... Üritasin pilte ka teha aga ei õnnestunud,pean teise digika kaasa kunagi võtma ja tegema... aga suht huvitav

Autor:	Aaaleks [ Kolmapäev Jaan 03, 2007 06:46 ]
Teema pealkiri:
põhimõtteliselt see muusika neid ei sega kuna kaladel on väga halvasti arenenud kuulmis meel aga ,jah need välgatused ja eriti bass just vibreerib ,et huvitav tõesti et elus on

Autor:	Rein [ Kolmapäev Jaan 03, 2007 10:56 ]
Teema pealkiri:
Aaaleks kirjutas: põhimõtteliselt see muusika neid ei sega kuna kaladel on väga halvasti arenenud kuulmis meel Äkki vihjad ka kust pärinevad sedasorti teadmised? AFAIK (minu teada) pole kalade kuulmise kohta kuigi selget teadmist, enamasti arvatakse et nad kuulevad valdavalt madalaid helisid. Samas vähemalt osade kalade kohta on uuringud näidanud et kalad kuulevad helisid kuni 180 kilohertsini, see on kordades kõrgem heli kui inimene kuuleb. Huvitav oleks muidugi teada ihtüoloogide arvamust selles asjas...

Autor:	devi [ Neljapäev Jaan 04, 2007 01:11 ]
Teema pealkiri:
Võib olla mu mälu veab alt, aga vist olen kuskilt lugenud, et kalad tulid kellukese helina peale sööma. Endal oli kunagi koputamise peale harjutatud ja said kohe aru, et söögiaeg. Jutu peale pole proovinud treenida. Kes on kunagi kalal käinud, peaks teadma, et ei tohi valjult rääkida, kolistada ega trampida -- hirmutavat kalad ära. Enamus kalureid usub seda tõsimeeli. Ma kahjuks täpselt ei mäleta, aga vist oli tõesti nii, et kui kala võttis hästi ja keegi kõrvale lällama tuli, siis oli kaladel lõuna läbi. Kuna mind ennast lärm häirib, siis pole olnud võimalust jälgida, kuidas kalad sellele reageerivad. Ilmselt liigiti erinevalt. On ju kalu, kes elavad lärmakate jõgede/kärestike/koskede ääres ja on kalu, kes elavad vaikses tiigis. Looduseski vahel hirmutab lärm kalad kuskile ära, kuid vahel võib imestada, et kalad ujuvad sulistavate inimeste vahel nagu muuseas. Kui tuua analoog inimestega, siis nagu ma mainisin, mind lärm häirib, kuid on kodanikke kes tunduvad seda lausa nautivat, olgu tegemist kas muusika, mootorite või ilutulestiku müraga. Mõnda ajab hulluks ka sääsepirin Seega tuleb otsida sellealaseid teadustöid. http://www.sciencedaily.com/releases/20 ... 075908.htm http://jeb.biologists.org/cgi/content/full/207/3/427 Mina arvan, et kaladega akvaariumid ei sobi ööklubisse (kui seal on vali muusika).

Autor:	Aaaleks [ Neljapäev Jaan 04, 2007 02:56 ]
Teema pealkiri:
ega ma muidugi 100% lihtsalt olen kuulnud sellist teooriat ,aga jah kalad on eri sugused mõned vb kuulevad väga hästi teised mitte oleneb liigist ma arvan ..

foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/

Akvaariumid ööklubis... https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=2&t=8204	1. leht 2-st

Autor:	CyberWorld [ Neljapäev Jaan 04, 2007 12:05 ]
Teema pealkiri:
devi kirjutas: Endal oli kunagi koputamise peale harjutatud ja said kohe aru, et söögiaeg. Jutu peale pole proovinud treenida. Juhul kui sa koputasid vastu akvaariumi , siis ei ole asi enam helis vaid selles, et kui sa koputasid siis vees toimusid mingid võnked, ja minu teada on kaladel see "tundmismeel" arenenud, aga igamees ajab eri juttu, niiet võta sa nüüd kinni

Autor:	Rein [ Neljapäev Jaan 04, 2007 01:48 ]
Teema pealkiri:
devi kirjutas: Seega tuleb otsida sellealaseid teadustöid. http://www.sciencedaily.com/releases/20 ... 075908.htm http://jeb.biologists.org/cgi/content/full/207/3/427 Paljude teiste hulgas vaatasin muide eile ka neid artikleid kuid sealt küll selgust ei saanud, sestap jätsin postitamata. CyberWorld kirjutas: Juhul kui sa koputasid vastu akvaariumi , siis ei ole asi enam helis vaid selles, et kui sa koputasid siis vees toimusid mingid võnked, Mis on siis heli kui mitte võnked? http://www.tervisekaitse.ee/jutud/myrad ... oc61256744 : Heli füüsikaliseks aluseks on mehhaanilised võnked, mis levivad gaasilises, vedelas ja tahkes keskkonnas (vaakumis helilained ei levi).

Autor:	p6lts [ Neljapäev Jaan 04, 2007 02:25 ]
Teema pealkiri:
Ma panen ka mõned tsitaadid, kuna need on kohtadest, kuhu tavalugeja võibolla lingi abil ei pääse: In the often dark and turbid marine environment many animals rely heavily on acoustic communication and acoustic sensing for their functional behaviour. Sound travels fast and far in water; low-frequency sound also travels well in water-saturated sediments. Acoustic communication can differentiate in function depending on frequency: highly specific as to information content at higher frequencies and capable of travelling far at low frequencies. Different phyla can perceive different frequency ranges; the height of frequencies that can be perceived depends largely on physiology. Most marine mammals have highly sophisticated hearing at frequency ranges far above those perceivable by human; pelagic fish with a swim bladder can hear considerable better than benthic fish, without such organ. Most invertebrates are able to perceive low-frequency vibrations, while cephalopods have a more sophisticated hearing (as are several of their other sensory functions, such as vision, chemoreception, touch and proprioception). Apart from mammals and some pelagic fish, most marine animals only perceive low-frequency sounds, with an optimum sensitivity level. Those species that are known to produce sound, do so at roughly similar frequencies as their window of perception. Most human-made noise in the sea is in the low frequency range as well (shipping, seismic exploration, mineral extraction, propagated sound from airplanes) at sound levels that often exceed the levels of optimum animal acoustic perception. To estimate the potential risk of man-made noise for acoustic perception and functional behaviour, the overlap in frequencies and excess of human-generated sound levels has been mapped for the North Sea with a view to recognise which activities pose a high risk and which are risk zones. (Abstract artiklist: Marine Animal Acoustic Windows and Human-Generated Noise. What Activities Pose a Risk and Which Organisms are Vulnerable. mingid konverentsiteesid 2006) ja natuke keerulisem jutt: Recent research has revealed aspects of the auditory system that reflect the diversity of bony fishes as a group. This presentation will review some of the more exciting finds. For example, the long-standing classification of the hair- cell orientation patterns in saccules may require revision given the diversity of hair-cell orientations documented in closely related fishes recently. Hearing studies have shown that, although auditory specialist fishes (otophysines, with auditory accessories for detection of the pressure component of a sound wave) hear higher frequencies than auditory generalists (those that respond primarily to the particle motion component of a sound wave), work on the toadfish has shown that sensitivity at their best frequencies is not as different as once believed. However, a new kind of auditory specialist has emerged within the herrings. Some herring species respond to ultrasonic frequencies (\?20 kHz), apparently via a specialized region of the utricle. The utricle may be the rising star of the fish auditory periphery as physiological and anatomical- projection studies in nonherring species indicate that the endorgan may serve both the vestibular and the auditory systems. Emerging insights into auditory processing among fishes will be discussed. [Research supported by the NIH.] (Abstract artiklist: Recent discoveries and continuing mysteries in the auditory systems of bony fishes. Journal of the Acoustical Society of America. Nov 2006)

Autor:	p6lts [ Neljapäev Jaan 04, 2007 02:39 ]
Teema pealkiri:
Ja veel üks akvaristikale nats lähem jutt: The sense of hearing mediated by the saccule in goldfish. (Journal of the Acoustical Society of America. May 2006) The saccule mediates the sense of hearing for many fish species, goldfish (Carassius auratus) in particular. Motions of the swim bladder in response to pressure fluctuations impinge on the saccule of each ear, where auditory-nerve fibers project to medullar, midbrain, and forebrain nuclei in a circuit analogous to the ascending auditory system of tetrapods. It has been repeatedly shown over the past 40 years that the sense of hearing mediated by the saccule has many fundamental features in common with the sense of hearing of tetrapods. Detection and discrimination thresholds for goldfish are in the vertebrate range quantitatively, and are of the same sorts of simple and complex discriminations that mammals and other tetrapods can perform. Furthermore, goldfish behave as if the perceptual dimensions of spectral pitch, complex musical pitch, timbre, and roughness exist for them. Although goldfish do not vocalize, many fish species that hear using saccular input do vocalize (e.g., mormyrids), and have special adaptations for responding to vocalizations, like many tetrapods. Finally, goldfish have been shown capable of simultaneous stream segregation based on the same principles known for humans and other species. Thus, otolith organs can participate in a sense of hearing that is typical for vertebrates. Nii et kõrvad kikki, teie kalad mitte ainult ei kuule vaid mõni võib äkki ka sõna sekka öelda

Autor:	devi [ Neljapäev Jaan 04, 2007 08:05 ]
Teema pealkiri:
p6lts kirjutas: Nii et kõrvad kikki, teie kalad mitte ainult ei kuule vaid mõni võib äkki ka sõna sekka öelda Minu 'talking catfish' ehk platydoras costatus Otto-Triin tegi veest välja võetuna häält küll. Tavaliselt ütles ta, et pull jätta ja uuesti vette panna! http://www.scotcat.com/articles/article58.htm Tsiteeri: Why are they referred to as "Talking Catfishes" I hear you ask? I will now attempt to answer this question. Doradids have two ways in which they can produce "Talking Sounds", which subsequently gives them their common name. The first way of communicating sound is by the fish partially locking their pectoral fins in their sockets, and then the action of moving the fins, the fin spines grate against the socket producing the sound. The second way, in which these fish produce sound is via a mechanism known as the "elastic spring mechanism", there is a muscle that is attached to the rear of the fishes skull at one end and to the anterior of the swimbladder at the other end. The fish is able to quickly contract and relax this muscle and as a result it can make its air filled swimbladder resonate to produce sound. These catfish use these methods of communication as a means of self-defence against would be predators and also as a way in which they can find conspecifics in its natural environment (or aquarium).

Autor:	kenari [ Neljapäev Jaan 04, 2007 08:42 ]
Teema pealkiri:
devi kirjutas: p6lts kirjutas: Nii et kõrvad kikki, teie kalad mitte ainult ei kuule vaid mõni võib äkki ka sõna sekka öelda Minu 'talking catfish' ehk platydoras costatus Otto-Triin tegi veest välja võetuna häält küll. Tavaliselt ütles ta, et pull jätta ja uuesti vette panna! Ka minu platydoras costatus teeb vahest häält

Autor:	ints [ Reede Jaan 05, 2007 01:21 ]
Teema pealkiri:
minu akvas olevad isased barbus filamentosiused siutsuvad õhtuti omavahel rivaalitsedes päris kõvasti. justnagu varblased ööklubiga pole siin küll enam midagi pistmist... ints

Autor:	lynnet [ Esmaspäev Jaan 08, 2007 08:52 ]
Teema pealkiri:
niih sain ühe pildi siis Plazast mis on aastavahetusel tehtud ja minu jama digikaga..seega kvaliteet ple kõige parem... see pilt oli aind katsetamixex aga lähiajal nagu lubasin teen ka korralikud pildid kõigist 3st akvast...

Autor:	Jonny [ Teisipäev Jaan 09, 2007 01:16 ]
Teema pealkiri:
lynnet kirjutas: niih sain ühe pildi siis Plazast mis on aastavahetusel tehtud ja minu jama digikaga..seega kvaliteet ple kõige parem... see pilt oli aind katsetamixex aga lähiajal nagu lubasin teen ka korralikud pildid kõigist 3st akvast... kui see peksa saanud sõltlase välimusega olend seal oscar peaks olema siis pakun et tema küll diskodel vabatahtlikult ei passi. keegi võiks ta kuhugi rockiklubisse sokutada- äkki tunneb ennast seal paremini

Autor:	lynnet [ Teisipäev Jaan 09, 2007 01:07 ]
Teema pealkiri:
tundub jh et see suur kes põhjas on oscar....niipalju kui mina sial klubis olen käinud on ta alati põhjas norutanud...isegi koputamise pääle ei tee teist nägu...

1. leht 2-st	Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/