Akvaristi seisukohast tundub et enamik kalu tegutsevad akvas kas sihipäraselt või sihipäratult.
Sihipärase käitumise alla võiks näiteks liigitada kalade toiduotsingud ja toitumine, grupis rivaalitsemine ja võimuredeli paikapanek, mängimine (tagaajamised), territooriumi kaitse ja paaritumise rituaalid (järglaste kasvatamine jt. toimingud).
Sihipäratu käitumise alla võiks näiteks liigitada kalade kaootilist edasi-tagasi ujumist, tardunud kohapeal olekut (puhkab?magab?midagi muud?). Antud klassifitseerimine on muidugi selline lihtsustatud ning näitlikustatud sest sihipärase ja sihipäratu käitumise piirid võivad olla tunduvalt ähmasemad.
Üks kummalisi ja huvitavaid käitumuslikke malle on teatud kalaliikide puhul see et nad armastavad tunde ujuda sihitult edasi-tagasi üles-alla mööda akva külgseinu. Meie akva puhul on selleks imelikuks tegevuseks valitud akva vasak külg- ja esiklaas. Sellist "klaasimängu" harrastavad ja on harrastanud barbused, saed, thoracatad, botiad, otod, corydorased, vikerkalad, daaniod. Kuid samas on kalaliike kes pole seda "klaasimängu" kunagi teinud (vähemalt mina pole seda näinud). Nendeks kaladeks on tetrad, rasborad, kirveskõhud, ancistrused.
Mis siis "klaasimängu" puhul köidab kalu?
Kas tugevast valgusest tekib külgseintele peegeldus mis teatud kalaliikide puhul tekitab "klaasimängu" kaootilise kutsungi või siin on peidus hoopis teised mõjufaktorid. Interneti avarustest lugesin väidet et selline "klaasimäng" on tingitud sellest et kalad on noorisenditena elanud kalakasvatustes ja akvaariumi poodides väga kitsastes ja objekti vaesetes oludes. Mõnes mõttes võin ma selle väitega osati nõustuda kuid teisalt mitte. Miks siis kõik poodidest ostetud kalaliigid ei tegele "klaasimänguga"?
Millised on teie tähelepanekud teie kalade tegemistest ja kummalisest "klaasimängust"?
On ehk mõtteid ja arvamusi et millest on tingitud imelik "klaasimäng".
Näiteks meie sae on jutti viimased 5h tegelenud ainult "klaasimänguga".
