foorum.akvarist.ee

Avastasin, et guraamil on kõht kahtlaselt punnis ja soomused on imelikult turris. Käitub ka nagu hakkaks surema. Ei osanud muud teha kui panin õrna soolalahusesse( lugesin akvaariumikala pidaja raamatust).
Kas keegi oskab nõu anda, mida pean tegema???

Sinu kalal on Vesitõbi e. dropsy

Sümptomid: väga konkreetsete sümptomitega haigus, mis väljendub selles, et kala keha on pundunud ning soomused üle terve keha on turris nagu käbil. Sümptomid on tingitud liigvedeliku kogunemisest pehmetesse kudedesse, mis võib olla tingitud bakteriaalsest sooleinfektsioonist või sooleparasiitidest. Lisaks keha pundumisele võivad olla tugevalt pundunud ka silmad.

Välistamine:soomused ei ole turris, pundunud on ainult kõhuosa.

Ravi: kuna välisel vaatlusel ei ole võimalik haiguse põhjustajat kindlaks teha, siis alustatakse esmalt bakterivastast ravi, kuna bakterite poolt põhjustatud vesitõbi on levinum. Raviks kasutatakse soolestiku bakterinfektsioonide vastaseid preparaate nt. Sera bactotabs. Kui bakterivastane ravi ei ole nädala möödudes andnud tulemusi, filtreeritakse vesi aktiivsöega ning alustatakse parasiitidevastast ravi (JBL Punktol, Tetra ContraIck, Sera costapur).

See haigus on ühe kala haigus ning see ei kandu teistele. Üheks peamiseks põhjuseks on vee halb kvaliteet - kõrge NO3

Võiksid postitada teema haiguste alafoorumisse koos infoga oma akva kohta (lahti kirjutatud http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=5520)

_________________
80l Juwel - taimed, krevetid, cory

Aitäh vastamast, aga ma ei saanudki eile õhtul enne rahu, kui olin ise urinud haiguste kohta. Ja sain selgust, et mu kalal oli ilmselt vesitõbi ja vist lisaks sooleinfektsioon ka. Kala vastu ei pidanud, suri ära juba õhtul .
Nüüd olen mures teiste pärast. Kas peaksin profülaktiliselt akvaariumis mingit ravi tegema või mitte ja millest see NO2 tõuseb. Siiamaani on kõik nagu suurepäraselt toiminud, sellepärast ma polegi mingeid proove teinud veele.
Irena

Ok, alustame siis algusest, soovitan lugeda põhjalikult ja mitte üle rea http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=14044 ja http://foorum.akvarist.ee/article_view. ... fldAuto=17
Minu eelmises vastuses oli kirjutatud: See haigus on ühe kala haigus ning see ei kandu teistele... Seega ei ole teistele vaja mingit ravi teha (veel). Keskendu praegu haiguse põhjuse selgitamisele ja selle kõrvaldamisele - vee testid ja veevahetus koos šifoonimisega.
Võiksid kirjutada oma akvast täpsemalt, nii on sind kergem aidata:
1. Sinu akvaariumi suurus ja mõõtmed.
2. Tehnika: Mis filtrit kasutad, kui võimas soojendi, kui tugev valgus?
3. Milline on pinnas, taimed, dekoratsioonid?
4. Vee parameetrid
5. kui vana (kaua käinud) on akvaarium
6. kui tihti ja kui palju vett vahetatakse
7. mitu tundi on valgustatud aja pikkus (veider, aga see on ka probleemiks olnud)
8. kui palju ja milliseid kalu on akvas, kui tihti, mida ja kui palju söödetakse

_________________
80l Juwel - taimed, krevetid, cory

1. Akvaarium on 240L, pikkus 120 cm, kõrgus 50 cm, laius 40 cm
2. 5 L akvaariumi väline filter, soojendi võimsust ma ei tea, valgustuseks on kaane all olevad kaks pikka lampi, üks tavaline ja teine pidi olema soodne taimede kasvule.
3. Pinnaseks on peenem kruus ja peal suuremad kivikesed, dekooriks pole muud kui paar suuremat kivi, üks mere äärest leitud ront ja kookospähkli koor(akva poest). Taimedest on võimas amazonase mõõk; laia heledama lehega umbes 10- 12 cm kõrgused taimed ja peenema tumedama lehega veel madalamad taimed.
4. Vee parameetreid ei tea (aga juba lugesid teie poolt soovitatud linki ja mõni päev lähen ja ostan vajalikud tarbed vee proovide tegemiseks).
5. Akvaarium on juba kaua käinud, mingi 8 aastat. Ainult, et sel sügisel, septembris, elas ta üle trauma ehk siis kolimise majast korterisse ja praktiliselt 80 %vett sai välja lastud.
6. Filtrit puhastan kuus korra ja tavaliselt siis šifoonitan põhja ja vahetan umbes 30- 40L vett.
7. Akvaariumi valgustus töötab 12 tundi ehk siis poole seitsmest hommikul poole setsmeni õhtul.
8.Akvaariumis on kaks skalaari, nüüd jäi järgi 1 isane guraami (esimesel võimalusel tahan talle uue kaaslase soetada), 1 säga, 4 antsistrust, 1 koridoras, 10 gupit(või ma täpselt ei teagi, nad on mustad, kuid mõõksabadele iseloomulikku mõõka isastel ei ole ja paljunevad hoogsalt, kuid õnneks hoivad skalaarid akvat ülerahvastamast; 6 kolme püstise triibuga väikest vist oli prügikala. Süüa panen õhtuti , peale seda kui tuli kustub(muidu ei tule säga sööma). Söögiks helbed ja graanulid, mis põhja vajuvad. Vahel harva annan ka kurki ja kõrvitsat.
See oleks kõik.
Irena

Tee veevahetust tihedamini, aga pisema hulgaga.
Näiteks 10-15L nädalas.
Shokk on väiksem.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Kas siis tõesti on 240 L veel ka 30 L vahetus shokk.

Muidugi on, iga muutus vee parameetrites põhjustab shokki - suuremal või vähemal määral.

Mida stabiilsem keskkond, seda valutum kaladele.
Inimestega muide samamoodi.

Kogu asja idu ongi ju kaladele iseloomulikku stabiilset keskkonda hoida.
Vettki vahetad ju sellepärast, et parameetreid stabiliseerida.

Mina ntx vahetasin 200L potis lihtsalt liitri päevas, võtsin kannuga hommikul peldikusse kaasa ja kohvi tehes valasin otse kraanist liitri tagasi.
Lõppeks tekkis lausa harjumus, umbes nagu uks elukku keeramine.

Aga mõtiskle ise, mis su kaladele parim oleks, pane kasvõi ennast nende nahka.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Üldmulje täitsa soliidne
Paar asja jäi siiski silma. Nagu juba Aza`gi kirjutas peaks veevahetus olema tihedam, kodr nädalas või kahe ndl tagant. 30 l korraga on täiesti OK, 10 - 15 l korraga jääb tõenäoliselt väheks ja sellega ei jõua põhja korralikult šifoonida. Siinkohal jään AzA`ga eriarvamusele ja väidan, et kui veevahetust rabistamata teha, uuest veest liigne õhk väljas siis ei teki 20-30% ulatusest veevahetusest mingit šokki. Välisfiltrit võib vast isegi harvem puhastada, kõik oleneb läbilaskevõimsusest ja selle halvenemisest, kui filter piisavalt sadet täis. Filtri materjale loputatakse akvast võetud vees.
Valgust 12 tundi järjest on palju, mõistlik oleks 8 tundi. Palju kasutatakse taimerkellasid ja hommikust ning õhtust valgustatud aega vahepealse pimedusajaga - silmailu olgu ikka siis, kui pererahvas vaatamas.
Kalade kohta ka Need mõõgata mõõksabad on sul ilmselt platid - samasugused ohjeldamatud poegijad, hea, et sul skalaarid on. Koridoras on parvekala ja heaperemehelik oleks neid ka nii pidada, ilus oleks see üksik isend ära anda olemasolevasse parve või samasuguseid mõned juurde võtta. Täpsemalt, kellega sul tegu saad määrata nt siit: Enamlevinud Coryd: http://www.aquahobby.com/e_plecos_catfishes.php Guraamidega niisugune lugu, et üks isane võib ühe emase piisavalt ära tüüdata, et see pidevalt stressis ja haigustele vastuvõtlikum oleks. Seepärast soovitatakse ühe isase kohta 2 -3 emaskala. Mis loom see prügikala on?
Ja küsiks ka vee temperatuuri?

_________________
80l Juwel - taimed, krevetid, cory

Ega ma väitnudki, et kalad kohe saba annavad.
Shokk tekib nii ehk naa, lihtsalt parameetrite muutus on suurem või väiksem.
On kooslusi, kus shifoonimiseks kasutatakse mootoriga shifooni, mis vee tagasi akvasse laseb, aga joga jätab kotikesse.

Eks see kõik olene suuresti setupist, aga tihedam väikse hulgalisem veevahetus on igal juhul parem.

Veest liigse hapniku välja laskmine jah vist on mõistlik pea et 25% vahetuse korral. 1L korral pole seal erilist vahet, kuigi jällegi võiks ju teha, parem on ta ilmselt küll.

Lõppeks 10m3 kasti võib liitri viina valada ja see ilmselt ei tee midagi, 25L peale hakkab miskit juhtuma

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Koridorased on vaiksed ja rahumeelsed, ostan hea meelega paar sõpra juurde (ära ei anna ma kedagi). Ainult, et kas kolm on juba parv või peab veel rohkem olema.
Need, keda ma miski pärast prügikaladeks nimetasin , on terneetsiad.
Minu akvaariumi vee temp. on 25C. See peaks ok olema, sest kalad on aktiivsed. Olen lugenud, et kui on temp. liiga soe või liiga külm, muutuvad kalad passiivseks.
Mis sa arvad, MT, miks siis see guraami haigeks jäi. Nagu aru sain, on akvaariumi olukord hea. Aga, miks siis ikkagi kala haigeks jäi?
Kas see võiski siis sellest olla, et isane kiusas ja ta muutus nõrgaks. Kuigi ma pole seda küll tõesti märganud, pigem olin mures, et peaks skalaare juurde ostma, sest isane kiusab emast.

Corydorased võiksid vähemalt 5-6 kaupa luusida. Nad on nö. parvekalad. Pealegi on nad pundis lahedamad vaadata.
Mis liiki sul nad täpselt on?

Vee temepratuur on corydorastele ok, kuigi tegelikult neile meeldib selline jahedam vesi 22c ümber, aga 25 on ok neile.
Kui ma õigesti mäletan siis paljunemiseks on neil siiski 21-22c vaja.
Oleneb ilmselt ka alamliigist.

Too su terneetsia jaoks on ka 25c ok, kuigi võid coryde pärast 23-24 peale ka lasta .... muidugi juhul kui muid kalu pole.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Minul on Blue Cori ehk corydoras nattereri.

Aga ega neil looduses ka ideaal tingimusi pole, seega:
Ära näpi seda, mis toimib

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Kah õige!