Ka mina loodan lihtsamaid teid pidi hakkama saada
Lihcalt lugu selles, et pidasin ca 5-6 a tagasi akvat ca aasta jagu ja mul ei surnud selle aja jooksul mitte ükski kala, isegi näljutatud ja kõveraks tõmmanud klaaria sai terveks ja kosus kenasti (poest kingiti mulle vigane) Tingimused olid täiesti olematatud, sissetöötamisest ei teadnud midagi, mitte ühtegi testi ei olnud ja korralik valgustuski puudus, hoidsin ainult puhtana ja tollel ajal sellest piisas
Kui gupisid puudu oli, siis sai juba klaaria kõhu kuju järgi, et kuhu nad kadusid ja laipu polnud mõtet otsida, kusjuures kasutasin tavalist õuest toodud kruusa. Vesi polnud kunagi roheline, ega muud imelikku värvi ega midagi.
Ju mul siis tookord vedas aga siiski ei taha seegi kord mingit jama akvasse kallata
Äkki saab ise terveks, kui juhuslikult mõni neist nakatunud on? Mul oli üxkord kuldkalal midagi lõpustega viga, sest hirmsasti hõõrus vastu põhja ja see läks ise üle nüüd on korras
Kardan just seda et valad mingit keemiat akvasse, ja pärast peab hakkama vett suuremates kogustes vahetama jne et mürk kätte saada kastist. Igatahes igaks juhuks ei taha mingit keemiat lisada ja kuna kalad mingeid märke haigusest välja ei näita, siis katsun rahulik olla ja mitte üle pingutada oma toimetamisega. (ühe teleskoobi olen juba tapnud oma soolavannis ravimisega
)
Jääme ikka bakterite juurde 
Ja see konkreetne näide oli asja lahti seletamiseks, mitte inimeste ja kalade võrdlemiseks. Ärme kalasi inimestega veel võrdle, sest esiteks--on inimestel tunduvalt rohkem haigusi, teiseks-- vanasti ei olnud inimestel nii palju haigusi kui praegu ja kalad ei jäta pidevalt ravi poolikuks, mille tagajärjel saavad bakterid "möllata". Kuid selles suhtes on Sul päris õigus, et Penicillin ei tapa enam teps nii palju baktereid kui siis, mil ta avastati. Ravimresistentsus on varsti päris tavaline nähtus, mis kõiki inimesi ohustama hakkab. Kas ka kalasi? Kuigi ma seda hästi ei usu -- kalasi pole ravitud nii kaua kui inimesi ja vabalt elavaid pole üldse ravitud.
