| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Kuldkalad https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=2&t=18703 |
1. leht 1-st |
| Autor: | V33k [ Kolmapäev Nov 11, 2009 11:35 ] |
| Teema pealkiri: | Kuldkalad |
Tere! Oleks soov endale soetada kuldkalad aga ei tea nendest suhteliselt midagi äkki saaksite võimalikult palju nende kohta informatisooni anda. |
|
| Autor: | aatomik [ Neljapäev Nov 12, 2009 12:04 ] |
| Teema pealkiri: | |
Äkki aitaks natuke foorumi lugemine? Alusta näiteks siit http://foorum.akvarist.ee/viewforum.php?f=7 |
|
| Autor: | varivalge [ Neljapäev Nov 12, 2009 12:12 ] |
| Teema pealkiri: | |
Loe foorumist natukene, siin on kuldkaladest palju-palju räägitud. Aga ma teen lühikokkuvõtte. Mis kala on kuldkala? Kuldkala on külmavee kala. Neid on erinevaid vorme ja erinevaid värve, kuid sellest hoolimata vajavad nad samasugust käsitlemist. Kuldkalad on suured kalad. Poes müügil olevad kalad on alles väga noored kalad, ka need, keda võiks juba silmajärgi "suurteks kaladeks" pidada. Täiskasvanud kala on enamasti 20-30cm pikk (on ka erandeid vastavalt alaliigile – suuremaid või väiksemaid) ning umbes inimese käelaba suuruse kerega, elades 10-15 aastat vähemalt. Suguküpseks saavad nad enamasti peale 2. eluaastat. Sugudel saab kõige paremini vahet teha sigimisperioodil, mil isastele kaladele ilmnevad lõpustele ja esiuimedele vastavad valged täpid. Kui suur akvaarium kuldkalale? Kuldkala vajab reeglina umbes 50 liitrit vett kala kohta, et elada normaalselt. See tähendab, et kahele kalale on soovituslik 100 liitrit, kolmele 150 jne. Miks nii suur veemaht? Kuldkala reostab väga palju, ta on üks kõige rohkem reostavamatest kaladest, keda me akvaariumis pidada saame. Kuna kuldkala väljaheidete maht on nii suur vajab ta ka rohkem vett enda ümber, et sealne keskkond elamiskõlbulik püsiks. Noorena reostab kala vähem ning võib arvata, et neid võib veemahu kohta rohkem pidada – tegelikult tasub pidada sama arv kalu juba algusest peale, isegi siis, kui kalad esialgu väga väikesed on. Vastasel juhul peab hiljem osa kalu ära andma, sest üleasustus võib hakata kalade tervisele. Kuldkalade puhul peab arvestama seda, et ka siis kui müüja räägib poes, et kuldkala suudab elada üksi, ümmarguses 3-5 liitrises purgis ilma mingi pumbata ja seltsita, siis nii see päris ei ole. Müüjate tööks on teadmatule kliendile kõik võimalik kraam pähe määrida ja maha müüa... põhimõtteliselt on loomulikult võimeline kalake elama ka selles samas "purgis", kuid ei soovita. Sellise kala elu saab olema oma liigikaaslastega võrreldes väga lühike. Palju ja mida sööta? Toita tasub 2x päevas, väikestes annustes. Mina ise helbeid ei kasuta aga see on rohkem isiklik eelistus ja osalt tuleneb ka kalade suurusest Mida võib veel kaladele pakkuda - herneid (maitsestamata, pehmeid, võib hakkida väiksemateks tükkidest), salatilehti (võib soojas/tulisemas vees leotada, et leht "rabedaks" muutuks ja kuldkalal suuga tükkideks rebitav oleks) ning usse (elus või külmutatud). Kui anda kaladele ükskõik millist muud toitu siis põhitoitu (graanuleid või helbeid) enam lisaks samal päeval ei anta! Kõiki neid loetletud asju muidugi kalad kohe süüa ei pruugi, nii nagu inimesedki - mõnele ei maitse. Usse söövad nad siiski reeglina kõik aga salati või herne osas võivad pipardada küll. Pigem antakse neid asju neile vahelduse mõttes. Paastupäevi võib pidada, näiteks 1 päev nädalas mitte sööta või kord kuus teha selline päev või kaks, kus süüa ei anna. Samas on jube raske kalu vaatama minna kui nad kõik üksteise otsas sind nii rõõmsalt tervitavad hommikul. Minu süda läheb küll härdaks neid nii õnnelikena mind nähes. Oma kaladel seega enamasti neid meelega ja plaanitult pidanud ei ole, kui pole just ise kodust ära. Näiteks reedel ära minna ja pühapäeval saabuda koju tagasi pole mingi probleem. Reede hommikul saavad süüa ja siis alles pühapäeva õhtul - vahepealsed puuduvad söögikorrad pole probleem. Nad leiavad kindlasti midagi süüa ning väike paastumine ei tee neile teps mitte halba. Kas pump peab ikka olema, või saab ilma ka? Kuldkalad vajavad ka kindlasti õhustamist akvaariumis, tegemist on väga hapnikunäljaste kaladega. Filter on tungivalt soovitatav, kuna kuldkalad reostavad tõesti väga palju rohkem kui muud kalad, ning reostunud vesi võib ajada kuldkalade kaunid sabad narmendama või tekitada muid probleeme. Vett vahetatakse 20% nädalas koos põhja sifoonimisega, et saada kruusast kätte kõik väljaheide. Kui ma tahan akvaariumit kaunistada - taimed, kivid, lossid jms - kas võib? Võib aga peamine, mis tuleb meeles pidada - ei tasu akvaariumisse panna teravaid asju (kivinurgad, puurondi teravad tipud, dekoratsioonide teravad servad jne). Kui väiksed kalad oskavad neid nurki vältida, siis suur kuldkala on piisavalt suur ja kohmakas, et teda ei huvita kui mõni selline segav objekt teepeale ette jääb. Ta võib ka silma peast välja torgata kui kuskil mõni terav ots püsti on või saba ribadeks tõmmata, aga tihtipeale ta ei õpi sellisest juhtumist, vaid võib uuesti end vigastada. Selle vältimiseks tasuks juba sisustamisel mõelda. Ei tasu puurontidest ja suurtest kividest hakata koopaid ja labürinte ehitama - kuldkalad ei vaja neid ning võivad endale vaid viga teha. Võimalikult palju liikumisruumi on neile kõige parem sisustamisstiil. Seda kas kasutada elustaimi või kunsttaimi on iga inimese enda valik, sinna juurde nii puujuured kui kõik muu. Milliseid elustaimi panna? Elustaimi võib panna, kuid tasub valida taimed, mis on nn "kuldkala kindlad" taimed - millel on tugevad lehed ja head juured. Näiteks sellised taimed: - Anubias (erinevad vormid: nana, caladiifolia, coffeefolia) - Cryptocoryne wendtii (Green / Mi Oya) - Egeria densa - Microsorum pteropus - ...ja palju muud analoogset Kui soovitakse muidugi paljude taimedega ja lopsakat avaariumi, soovitan leida ka kalad, kes sellisesse keskkonda sobivad. Kuldkala tahab liikumisruumi ning nende akvaarium võiks olla võimalikult avar (et saaks ka paremini põhja sifoonida - rohke taimestik võib seda segada). Vee temperatuur. Kuldkala on külmavee kala, see tähendab, et talle meeldib pigem jahe vesi. Soovituslik on isegi 18-22'C, kuid tubastes tingimustes on seda tihti raske saavutada ilma spetsiaalse jahutustehnikata. Toasoe vesi on enamasti paar kraadi alla toa temperatuuri, s.o. umbes 23-24'C. Keda või mida võib veel kuldkaladega kokku elama panna? Selle teema üle on palju arutletud ning osad kuldkala omanikud leiavad, et kõige parem on pidada kuldkalu koos vaid teiste kuldkaladega, seltsiks võib-olla mõned õunateod. Kuldkalu saab ideepoolest koos pidada ka ancistrustega, kuid nende kalade lisamine on iga akvaristi enda otsustada. Mille järgi poes kala valida? Poest kala ostes tasub alati enne hetk võtta ja kalu vaadata. Ei ole mõtekas joosta poodi, vaatata esimene ilus kala mis silma jääb ja see ära osta. Poodi minnes, esimene asi mida kontrollida on see, et kalad üldiselt kõik oleksid terved. See väljendub selles et nad liiguvad palju ringi, keegi ei ole vigane (armid, sabad ja uimed katki jne), ükski kala ei konutaks uimed vastu keha kuskil nurgas (sest selline käitumine võib viidata haigele kalale ning kui üks kala on haige, on oht et ka teised on nakatunud, kuigi see ei pruugi esmapilgul välja paista). Tasub silmaga üle lasta ka kalade keha, ega seal ei oleks täpikesi-laigukesi mis ideepoolest kalakesel olema ei peaks. Samuti tasub alati pöödata tähelepanu poe üldisele väljanägemisele, kas kalad on väikseses akvaariumis puntras koos, niiet liikumistuumigi ei ole, või on siiski arvestatud ka sellega, et kaladel seal enamvähem hea oleks olla. Miks poe üldine mulje siia puutub? Sest pood, kus kõik on ligadi-logadi, on tõenäoliselt ka kalade karantiin (ajutine hoidmine kõrvalises akvaariumis, et näha ja veenduda et müüdavad kalad haiged ei oleks) tehtud ülekäte ja mittekorralikult, ehk siis on oht saada haigestunud kala. Korralikus poes on poel vaja alati oma mainet hoida, siis nähakse ka kalade tervise osas rohkem vaeva ja kokku ei hoita. Miks kogu see jutt tähtis on? Sest kalade ravi on alati palju kallim kui kalake ise. Ka algajana tasub jälgida ja vaadata pisidetaile, et hiljem end peavalust ja üleliigsetest kulutustest säästa. Poodi minnes vali kala, kes on ergas, ilusate värvidega, kelle uimed ja saba onterved - selline kala on reeglina terve ja elurõõmus kuldkala EDIT: okei.. "lühikese"... läks nati pikaks |
|
| Autor: | Felch [ Neljapäev Nov 12, 2009 08:56 ] |
| Teema pealkiri: | |
Selle "lühikese" kokkuvõtte võiks lausa kleepsuks teha! |
|
| Autor: | V33k [ Neljapäev Nov 12, 2009 05:17 ] |
| Teema pealkiri: | |
Suur suur aitähh! Ma arvan, et nüüd ma võin kyll hakata kuldkalu pidama. |
|
| Autor: | aatomik [ Neljapäev Nov 12, 2009 05:48 ] |
| Teema pealkiri: | |
Felch kirjutas: Selle "lühikese" kokkuvõtte võiks lausa kleepsuks teha!
Ma teeks selle isegi artikliks Noh et seda poolt ka natukene elavdada ikka... |
|
| Autor: | Mannu [ Reede Nov 13, 2009 12:17 ] |
| Teema pealkiri: | |
kulla varivalge,sinu järjekindluse ja kannatlikuse ees võtan maha mütsi... ja lausa salli ja kindad. |
|
| Autor: | eve [ Kolmapäev Jaan 12, 2011 12:41 ] |
| Teema pealkiri: | |
tere.olen ka endale muretsenud kuldkalad.sain siin palju infot kalade kohta.väga hea!aga üks asi jäi mulle mõistatuseks,kuidas ma annan hernest-on see toores -külmutatud.ei saanud aru.kas saab keegi täpsemalt rääkida sellest veel.ette tänades |
|
| Autor: | varivalge [ Kolmapäev Jaan 12, 2011 03:15 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ostad poest sügavkülmaletist külmutatud rohelisi herneid (või paned suvel ise karpi ja sügavkülma). Herned palju korraga ei lähe - kuskil 1-2 hernest söödan mina oma hiiglastele per nase, seega ühest võikarbi suurusest topsist saavad nad terve sügis-talv-kevad söönuks (eeldusel, et sa ei lase hernestel vahepeal sulada, vaid võtad ainult vajaliku koguse välja sulama). Vältida kindlasti igast kuivatatud, kupatatud, soolatud jms herneid. Ikka värskelt külmutatud. Võtad, sulatad paar tk üles. Koorid herbelt selle kesta/kooriku maha. Alles jääb sulle herne sisu kaks poolkera. Need võid lõigata noaga väiksemateks tükkideks. Tüheldad nii pisikesteks, et kaladele suhu mahuvad, päris pudiks ei maksa hakkida, aga mina lõikasin vanasti kas pooleks või neljaks, vaatasin et väga teravad nurgad ei jääks, ja viskad akvasse. Kuna hernes on raske, vajub ta põhjapoole. Kalad napsavad nad põske suht poolelt teelt ja kukuvad siis nosima. Kuna nad neid järama jäävad, enamasti, siis ei maksagi väga palju korraga anda. Või annad 1-2 herne tükid, väike paus kuni nosivad, siis järgmised tükid jne. Kuigi nad korjavad põhjalangenud tükid pärast ise üles. |
|
| Autor: | eve [ Neljapäev Jaan 13, 2011 02:16 ] |
| Teema pealkiri: | |
selge .teen kohe proovi.aga kas hernes on ka nagu üks toidukord,teist sõõki enam ei ole vaja anda.saab äkki palju. |
|
| Autor: | KRA [ Neljapäev Jaan 13, 2011 03:56 ] |
| Teema pealkiri: | |
Hernele pole vaja enam midagi juurde anda. Sellest piisab. |
|
| Autor: | varivalge [ Neljapäev Jaan 13, 2011 04:47 ] |
| Teema pealkiri: | |
Herned ise on jah terve söögikord. Juurde midagi andma ei pea. Kui sa herneid annad, siis mõtekam on anda neid terve päev (st kui söödad kalu tavaliselt 2x päevas, siis mõlemal korral annadki herneid). |
|
| Autor: | eve [ Neljapäev Jaan 13, 2011 09:42 ] |
| Teema pealkiri: | |
selge.aitäh! |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|