foorum.akvarist.ee

Soov on vahetada välja juba 3 aastat töötav (240l kive ja kände, ilma igasuguse taimestikuta) väga individualistlik ja taimiarmastav (apetiitses mõttes:)) malawi kooslus pisikeste sõbralike tetrate vastu. Lugenud siin palju ja tegelikult idee ülemisekuks valmis, kuid kui keegi viitsib, siis lisage 2 alloleva liigutuse kohta arvamusi.

1. Käivitada kõik 240l uuesti? Põhjendus 1 - hetkel puudub pinnas on vaid jäme killustik , mis taimekasvuks ei sobi kindlasti, terve põhja uuendamist on vist ikkagi lihtsam teha tühjas akvas. Põhjendus 2 - hetkel tabanud meid ka rohevetikahullus, saaks korraks lahti (ma tean et toores koosluses on jälle jama ilmselt ). Asja puudus - kaob nii hää vana vesi, millest on kahju. Välisfiltris saaks küll säilitada 12 liitrit asjalikke baktereid, kuid neil läheb aega 240 l veega jälle. Samas saaks hoida ka kuni 50l alles sellest veest. On sellel mõtet?

2. Jagada laiali malawikad ja alles siis muretseda taimed ja tetrad. Põhjendus - malawikad panevad iga taime nahka ja ilmselt kannataks ka tertad nende ülemvõimu all. Või on kellelgi kogemusi malawikate ja tetrate koosolemisest?

*** Liigutasin teema pisut sobivamasse kohta, pole ju tegu rahvale kasuliku nipiga *** Rein

_________________
240l Amazonast tetratega, 7x63l õppeesmärgil tööl, 30l nano loomisel

1. Kui sa saad 50L vett säilitada + filtri bakterikoosluse siis on ju kõik korras. Suurem enamus baktereid elabki põhjakruusas ja filtris. Olen ise niimoodi akvat käivitanud (kasutasin ka hulki taimi) ja selline asi nagu no2 eksisteeris minu akvas 1-2 esimest päeva...
Aga kuna põhjakruusa peaks peenema vastu välja vahetama siis oleks mõtekas isegi nn restart teha. Siis äkki lisada juba ka substraati/mulda ning miks mitte ka põrandaküte? Aga eks see juba sinu valik, kui palju tahad taimedele rõhku panna.

2. Arvata on, et tetrad pannakse nahka kiiremas korras...

Ehk kui plaanis teha "uus" akva, siis mina isiklikult teeksin akva tühjaks ja kohandaks ta siis ümber (väga erinevad akvad ju).

_________________
325 liitrit vett

ei usu, et malawikad tetraid nüüd otseselt söövad, maha aga koksavad ilmselt küll.
Neid segada pole ilmselt hea mõte.
Ise ka ei tahaks korterit 10 mmmm, olgem poliitiliselt korrektsed, aafriklasega jagada.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Kui juba mõtled täiesti ümber teha siis tee ikka parem restart, saad kogu põhja algusest saati uue teha ja akva sobiliult sisutada.

Muide mis su kraanivee karedus on. Malawikad tahavad ju kole karedat vett, tertrad vastupidi väga pehmet ja pigem happelist vett. Tetratega koos sobiks ju väga ideaalselt ringi ujuma mõmi Ramrezy või teised apostogrammad. Või siis skalaar või diskus.
Miks mitte mõne biotüübi valmis teha ?

_________________
125L vett ja väike troopika.

Täna siis otsustet, et läheb algusest peale. Peaasjalikult põhja pärast. Aatomikule – substraat, nt. JBL substraat, SERA Floradepot , JBL Aqua Basis Plus? Miski muu? Kihi paksus 2-3 cm? Musta mulda nagu pelgan pisut. Tahaks taimedele seekord suure osa panna jah, malawikate oma oli 100% taimevaba. Põrandaküte – ei saa aru? Substraadi peale 4cm kruusa (2-6mm) sellest piisab?

Tetraid nahka ei panda, aga ära rapivad jah, seega vaja malawikatele vanadekodu

Kareduse koha pealt dGH 6 lähedal, pH 6-7,5 (tänu rontidele ilmselt), mis ei peaks malawile sobima aga võta näpust, aktiivsed, kasvavad ja M. johanni andis kolm raksu järglasi, nii et alati ei ole kõik nii nagu raamatus. Seepärast plaan - teen akva esialgu pleksiseinaga kaheks, peened augud seinale sisse ja eks näis. Tehke kriitikat

Biotoop on tore, malawi oli tükk järve, see oligi eesmärk. Aga selles oli lihtne – kivid ja kalad. Tetrad, hmm Amazonas? Kui tahta puhast biotoopi, siis millised taimed, selgrootud? Eks ta sinna kanti kipub ikka jah, pehmem põhi, puit ja veekeemia. Tegelikult mulle biotoobiasi istub, see nagu naturaalsem.

_________________
240l Amazonast tetratega, 7x63l õppeesmärgil tööl, 30l nano loomisel

Kui endal hakkasin akvat sisustama, siis substraadi mõtte matsin ruttu maha. Ei olnudgi nagu mingit konkreetset põhjust - pigem on sub kallis ja tundus kuidagi mõtetu (asja toime kaob aastaga ära ja siis hakkavad taimed niikuinii taitaineid juba pinnasesse kogunud sit*st saama - ei mäleta kus need andmed olid aga kuskilt seda lugesin).
Rohkem uurisin mina aga mulla kohta ning otsustasin mulla kasuks. Miks? Ma saadan sulle PS´i mis Reinult uurisin (tema teab mullast päris palju:P). Toimib teine kauem ja on üldse kasulikum

Aga kokkuvõttes juhtus minul selline asi, et ma ei leidnud ka õiget puhast mulda (mis paar nädalat hiljem nagu võluväel bauhofi ilmus ). Panin siis ainult 2-6mm kruusa, juurtega taimede alla panin juureväetise ja nüüd taimed vohavad nii et hoia ja keela. Juureväetis kestab ka umbes aasta ja selleks ajaks on pinnases juba kõvasti si**a. Lisaks, kui on vaja, siis juureväetisi on ka tulevikus lihtne sinna juurte vahele lükata.

_________________
325 liitrit vett

Saada siis mulle uba ka PS, mis sa mullast teada said tahan ka teada. Parem pane siia kohe otse kõik kirja

_________________
125L vett ja väike troopika.

Miks sa malawist loobud?

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Malawist loobun kahel põhjusel - 1. tahaks juurde tegelasi, kuid 240l jääb enamatele malawikatele väheks (mulle need kalakonservilaadsed akvad ei istu, päris järves ei ole 1/4kuupmeetris rohkem kui 2 kala enamasti, tegelt pole sedagi , ruum ja raha aga suuremat akvat ei võimalda. 2. Vaheldust on vaja, uut katsetust . Samas kahju on ka natuke, armsaks on saanud need pagana individualistid .

Nooremad võiks ära anda, kolm johanni on umbes aasta vanused, üks vist küll natsa vanem. Kui nad ikka on johannid , pagan sest aru saab, ema kandis marja nagu küll vahepeal . Vanad kalad vaevalt et kedagi huvitavad, igavesti pirakad juba

_________________
240l Amazonast tetratega, 7x63l õppeesmärgil tööl, 30l nano loomisel

Mul moment ruumipuudus,aga muidu kui sul seda pole,siis http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=18256 on küll väga hea pakkumine...jääksid ahvenad oma koju edasi ja saaksid uued kilud uude karpi
1500 pole nüüd väga suur raha sellise asja eest

_________________
600l röövikutega
Naksikoerad taksid ehk õige nimega Maks ja Moorits...

Ära õrrita siin uue kastiga .

Aatomikule tänud mulla teema eest ja küss ka - Saan aru, et juba juurdunud taimede ümberistutamine on mullapõhja puhul keeruline, kuid kuidas on uute juurdeistutamisega, kas peab ka miskiga arvestama? Ma ei ole kindel kas suudan esimese raksuga katta kogu soovitud pinna, enamik taimi alles kosub taimekastis.

Ja veel, taimede levimise piiramiseks - kas on abi kui pinnasesse kaevata nt klaasist piirded, ehk teha justkui saarekesed, millest juurestik edasi ei kulge. On sellel mõtet, kui tahta piirata taimede levikut kogu pinnase piires.

_________________
240l Amazonast tetratega, 7x63l õppeesmärgil tööl, 30l nano loomisel

Sa annad/müüd oma ahvenad maha?

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

ei õrrita,mina toimiks nii

_________________
600l röövikutega
Naksikoerad taksid ehk õige nimega Maks ja Moorits...

Muldpõhi, substraat või üle aasta käinud akva - vahet pole. Pinnases on igal juhul juba palju sodi niiet tuleb seda teha väga aeglaselt ja hoolikalt (nagu chris kes samal ajal paneb sifooni taime kõrvale vett imema) või siis nii madalalt kui saab maha lõigata (nagu soovitab tropica).
Taimede istutamisega nii nagu alati - pead arvestama tema vajadustega (valgust vajavat ei tasu istustada suuret valgust varjavate taimede alla jne)

Mina tegin oma kasti "lillepotid" umbes sellisel meetodol. Klaasi asemel kasutasin plastikut. Ma arvan, et see asi toimib siis kui pinnas on nii 0,5 cm üle lillepoti ääre. Siis ei saa juurde edasi kanduda nii lihtsalt.... Samas pole kast veel nii kaua käinud, et nad oma pottidest välja tahaks tulla.
Kokku tegin akva peale 4 "potti"

_________________
325 liitrit vett

Sul on mbunad, vähemalt allkirjas ja neid on looduses ruutmeetri peal ikka tubli 20+ tavaliselt.
Mbunad on pisemad kui mapsid, maksimaalselt 15cm, ma pole igatahes suuremaid näinud. Ehk naturaalses keskonnas võid oma akvasse rahumeeli 10-12 täiskasvanud isendit virutada (olenevalt liigist), kuna aga neil tekib pisuke agressiivsus, siis veidi üleasustust ehk 20 oleks normaalne.
Ehk siis mbunade koha pealt 250L 2 kala ei kehti. Haide puhul ju ka mitte.

nr 2 punktiga olen nõus, sestap ma oma 200L ära müüngi ja 600L ette valmistama hakkan. Aga mbunad igal juhul tagasi, sest neil on iseloomu .... munadega kalad ..... individualistid nagu sa ütled, ilmselt mõtled sama asja.
Teisalt mul lasevad isegi pai teha ..... kui näljased on.

PS: plaanisin üldse loobuda akvast vähemalt aastaks, aga 2 päeva peale müügi otsuse tegemist ja akva ära lubamist märkasin pisikesi tulemas .... mis sa ise arvad, mis saab.

Ennustus: tee oma tetra peale ümber, aga umbes aasta pärast teed sama sisuga teema, aga vastupidiseks tõstmisest

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.