foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

õel emane platy
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=19&t=12142		 1. leht 1-st
Autor:  ärtu [ Reede Mai 02, 2008 09:49 ]
Teema pealkiri:  õel emane platy
Mõnda aega elavad mul 3 Miki Maus`i (on ikka platy erivorm?): üks härra ja kaks daami. Aga üks emastest on viimasel ajal tigedaks muutunud: kui enne ei olnud ta oma sõbrannaga rahul, siis nüüd kakleb ka härraga! Mis tal viga? Platy`d pidid ju nii vagurad olema? Hakkan juba kahtlustama, et lõhkistes sabades on süüdi see tige eit, aga mitte kukeke. Kuigi skalaare ründamas platy`t küll ei ole näinud. Või on ta ... rase? Vähe tüsedam ta ju teisest on. Kui see on põhjus, siis millal ma ta teistest eraldama pean?
Autor:  tv [ Reede Mai 02, 2008 11:26 ]
Teema pealkiri: 
Pakuks, et liiga vähe ruumi.
Autor:  ärtu [ Reede Mai 02, 2008 12:37 ]
Teema pealkiri: 
Ruumi on neil tõesti vähe, vee näitajad suudan normis veel hoida. Suurema akva saan kätte kuu aja pärast. Kas selleni peavad vastu?
Autor:  ärtu [ Kolmapäev Mai 07, 2008 03:08 ]
Teema pealkiri: 
See tigeda võitu proua aina paisub, varsti läheb lõhki! Seedimine funktsioneerib (kakab, peale kakamist on ikka tüsedam kui ta õde) ja kasvab meeletu kiirusega (oli alguses kõige väiksem). Kas see must täpp pärakuuime ligi tiinel kalal käib ka platy kohta? Minu omal küll ei ole ja seda, et ta meie härraga flirtinud oleks ma ka näinud ei ole!
Milline näeb välja tiine platy?
Autor:  ärtu [ Laupäev Mai 17, 2008 08:21 ]
Teema pealkiri: 
Tigedik saavutas normaalmõõtmed (kopsakam õekesest on ikka), ilmselt seedehäired. Peaks mitmekesistama menüüd. Kurki, kapsast ja hernest ei paista talle matsvat.
Autor:  roosi [ Pühapäev Mai 18, 2008 05:21 ]
Teema pealkiri:  õel emane platy
mina siiski kahtlustan, et ta oli sul tiine. Aga kuna akvas nii palju elanikke, siis lihtsalt pisteti vast sündinud kohe nahka. Teinekord võid, siis kui ta jälle paks on kas või igaks juhuks eraldi panna.
Autor:  ärtu [ Esmaspäev Juun 30, 2008 10:09 ]
Teema pealkiri: 
Nüüd on siis platy`d juba tükemat aega suuremas akvas, aga viisakust see õlusepunnile õpetanud ikka ei ole. Aga kuna nüüd ruumi rohkesti, siis saavad teised temast eemale hoida. Aga see eest nägin kuidas härra daamide ees kõigest hingest eputas ja kurameerida püüdis. Ja selle tagasihoidlikuma prouaga oli vist ka vedu. Igas tahes ei pahandanud ta härra pealetükkivuse pärast. Vist kolme nädala pärast näe, kas tulemusi oli!
Kas vajadusel ohutusabinõudeks (et tillukesed nahka ei pandaks) maimulõksust piisab? Tore oleks kui kedagi ka alles jääks.
Autor:  dont [ Esmaspäev Juun 30, 2008 05:15 ]
Teema pealkiri: 
lugesin et annad kaladele hernest.kuidas seda antakse ja kas tavalist rohelist hernest? :?:
Autor:  ärtu [ Esmaspäev Juun 30, 2008 05:41 ]
Teema pealkiri: 
Ei mäleta, et oleksin sellest kirjutanud, aga vist paar korda pakkunud olen: surusin herne sellest kestast (ma mõtlen, mis on tera ümber, mitte kauna) välja ja lasksin põhja vajuda. Erilist huvi ei ilmutataud. Vist ancius katsetas, paar tera söödi ära, aga suurem osa pidin välja koukima. Aga hea mõte, nüüd kalad suuremad võiks veel proovida.
Autor:  dont [ Esmaspäev Juun 30, 2008 06:21 ]
Teema pealkiri: 
proovin ka.kapsast ka pole proovinud anda ainult kurki.sa kirjutasid ,et peaks proovima vahetada menüüd ja seal oli hernes kirjas :oops:
Autor:  ärtu [ Esmaspäev Juun 30, 2008 09:35 ]
Teema pealkiri: 
Isegi võimalik, et rääkisin (olen ikka suure jutuga küll), sest herneid ma katsetasin jah, tahtsin menüüd laiendada. Hästi läks see suvikõrvits, hiinakapsas, kurk ja tavaline kapsas kah. Kartulit proovisin, see ei sobinud ja ka hernest. Viimast prooviti, aga läks kehvasti nii, et vist paar karda vaid andsin.
Autor:  saurus [ Teisipäev Juul 01, 2008 12:57 ]
Teema pealkiri: 
Kuna praegu on suvi, võib leida suhteliselt igalt poolt tiikidest ja tünnidest vesikirpe ja sääsevastseid, mis kaladele väga hästi maitsevad.

Vesikirbud on sellised mooniseemne suurused või isegi väiksemad beežikad täpid ning sääsevastsed on 5-10mm (olenevalt liigist) tumedad elukad, kes muidu hoiavad veepinna lähedusse, kuid kui neid häirida, pagevad kohe sügavamale vee alla.

Püüda saab neid põhimõtteliselt ükskõik millise anumaga, ise kasutan tavaliselt pooleliitrist klaaspurki. Kahv peab olema väga tihedast võrgust, sest mõlemad eelnimetatud elukad on väga väikesed. Serveerimiseks tuleks nad välja kurnata ja puhta veega üle uhada, et võõrast vett akvaariumi ei satuks. Toidu saab akvaariumisse toimetada pintsettide või nt väiksema anumaga, kuhu on akvaariumi vett sisse pandud ja kuhu on lisatud kas vesikirpe või sääsevastseid.
1. leht 1-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/