foorum.akvarist.ee

Kui neid odavaid hiinakaid mõtlesid, siis raha saab põletada ka muul moel. Sharp, Fujitsu, Mitsubishi Electric (mitte segi ajada Mitsubishi Heavy-ga) on nimed mida julgeks pruukida ja ka siis vaataks alati täpsemalt mis riistaga tegu. Minu pakutu oli lihtsalt näiteks, eks pisema ruumi korral saaks ka lahjema ja odavama riistaga läbi. Aga kisub offtopicuks.

Meil on väga saun ikka. Vaatamata sellele, et päev otsa vahetan pudeleid akvas ja panen jääd ka otse vette, ikka ei saa alla.1 kraad langeb. 29 pealt 28 kraadini. Kala on vastu pidanud, aga nüüd õhtul oligi juba imelik. panime ventilaatori avatud kaane juurde, aga siiani pole mingit efekti
Nii kahju onkalast. Paranes just ilusti eelmistest hädadest, nüüd siis kuumalaine.

Täielik õudus: Täna hommikul suures akvas 33C!!! Jääpudel, mis sisse panin oli hetkega sulanud. Kalad on veel elus. Ega toatemperatuuriga ei võitle. Kui mul toas 30C, siis ega akvas, midagi muud suurt olla saa. Teised akvad on väheke paremas seisus, üle 30C ei ole veel läinud. On väiksemad ja suudan jahutamisega midagigi korda saata.
Ega midagi rohkem plastikpudeleid külmkappi!

_________________
250l, 60l, 54l

Mina avastasin ka eile oma akvast üllatavalt 32-33'c
Siiani oli ikka max 30 old, jahutasin ka jääga aga sellest on 240'e puhul vähe abi... kaas on pealt lahti, vee, mis ära aurab, valan uue juurde, veidi jahedamat.. aga eile oli liig mis liig.

mul üle 29 pole läinud. toas ka päeval umbes 29 kraadi. vendid teevad mul tugevalt tööd. valgustusaega tugevalt piiranud.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

No mul see häda, et mul on aknad toal kahes küljes, ühest paistab hommikust lõunani, teisest lõunast õhtuni päike tuppa. Kütab toa umbes 37+ kraadiseks.

Äkki peaks toa tempi ka kuidagi alandama päevapeal. Ei tea - kardinad ette jätma päevaks vms?

Kardinate ette jätmine loomulikult pisut aitab. Meil on hetkel vahemere maade kliima, eks tuleb kasutada nende kogemust - päeval on kõik aknad kinni, katted ees. Akende kohal on lisaks veel päikesesirmid mis ei lase otsest päikesevalgust akendele paista. Autodel pannakse akendele spetskatted mis paistavad olema fooliumiga ülekleebitud papp. Lõuna ajal puhatakse, mitte ei rabeleta väljas tööd teha. Õhtul, kui temperatuur talutavaks muutub, lähevad aknad-uksed lahti ja tänavatel kihab elu.
Nii et kes tahab maksimaalselt kuumaga võidelda võib ntx ajutiselt aknad fooliumiga üle tõmmata (just päikesepoolsed aknad loomulikult). Naabrid võivad ju naerda aga kindlasti saab toad jahedamaks.

nonii, kuna mul kodus liigapalju vaba aega, otsustasin ehitada koduse lihtsa õhk jahutuse. kui efektiivne see on, see on iseasi. see selgub mõneajapärast. Asi kokkupandud siis ühest 1,5L pudelist ja ühest pooleliitrisest. http://fotoalbum.ee/photos/Leonhard/72942269. suurest tehtud siis tunnel, milles õhk liigub väiksemast pudelist mööda, milles vesi, mis külmikus mõnda aega istunud. teoorias jahutades siis akvasse tõmmatavat õhku. Seda siis teoorias. aga ma usun et kokkupuute ala liiga lühike, ning pean pikendama seda, et asjal ka mingi praktiline väljund oleks.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Jah, tundub et 30 kraadine ja soojem vesi on neil päevil üsna tavaline. Kui puhkuselt linna jõudsin oli ka suuremas kastis temp 33 kraadi, kohe tehtud veevahetusega sain mõned kraadid alla ja ka valgustuse lükkasin poole peale. Kusjuures kaladel ei paista esialgu suuremat häda midagi olema.

_________________
200l, 128l, 54l
http://posija.wordpress.com

niih, nüüd olemas ka lisa kaelus, nüüd siis õhuliikumine terve külmaallika ulatuses. kaane alla paigaldasin ka vendi joa juurde kraadiklaasi, nägemaks kas asjast üldse tolku.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

mul on endiselt pakkuda uus jahutusseade, kui keegi hädas on temperatuuriga ja DIY-ga mässata ei taha.
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=21726

Kas see õhkjahutus süsteem toimib? Energia jäävuse seadusele tuginedes väidaks, et vaid siis kui jahutuselemendist viiks midagi seda soojust ära. Noh näiteks on pudel külmkapis või ühendatud külmavee süsteemiga. Kui on ainult pudel külma veega, siis suudab ta neelata soojust vähemgi kui akvasse sissepistes. (akvas sees ei soojenda teda midagi muud kui akva, akvast väljas olles puutub kokku keskkonnaga.
Muidugi palun vabandust kui ei saanud Kaos`e mõttest õieti aru ja hakkasin asjata kräunuma.

_________________
250l, 60l, 54l

noh idee selles, et sissepuhke vendi õhk käib läbi selle "aparaadi" ehk siis õhk siseneb sealt ülevalt, ja pudel peaks seda jahutama võttes endasse siis osa õhu soojusest, soojenedes ise seeläbi. ehk siis pudelit peab vahetama. aga kuna õhk palju kehvem soojuse ärakandja kui vesi, siis kestab see kauem, sulades aeglasemalt, ehk siis kokkuvõttes idee takistada vee kuumenemist kuuma õhu tõttu, mitte jahutada kuumenenud vett. Siiani mõõtmised näitavad et toas kuskil 29-30 kraadi sooja, akva püsib 28 peal ning sissetulev õhk läbi "aparaadi" tulev õhk kuskil 27.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

ega ma ise ka idees väga kindel pole. lihtslat mõtlesin et proovin, ma usun et mu idees umbes kolm miljonit viga

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Väiksemate akvadega (+/- 100 l) on probleem väiksem (kui rääkida troopikakaladest). Neid suudab (-vad) jääkülmad suured plastpudelid mingil määral jahutada. Kui oled päeval kodust eemal, piisab, kui vahetad pudeleid (soovitavalt 1,5-2 l, sõltuvalt muidugi akva suurusest) hommikul enne välja minekut ja õhtul koju tulles, mitte vastu ööd, mil temp nagunii langeb. Lisaks jälgi, et mitte mingil määral ei pääseks päevane päikesevalgus akvade peale. Vajadusel tõmba kardinad ette või tõesti kata see aken fooliumiga. Lisaks on sellise kuumaga hea lisaõhutus-aereerimine, mis omakorda aitab vett liigutada ja tsipagi jahutada.

Suurem probla võib olla just suuremate kastidega, kus paari suure plastpudeli lisamine jääkülmavee või jääkuubikutega ei pruugi olukorda eriti leevendada. Mina näiteks ühendasin 440 l akvas järgi lisaks kahele käimasolevale välisfiltrile (vanem mudel JPL CP 500 ja uuem mudel JPL CP 900), ka vanema JPL 250 ehk et veeringlus oleks suurem ja see tundub tsipa asja leevendavat. Toa temp 33°C, akvas 28° C. Põranda ventikas käib ka toas täiel aurul ning akva kaane all on kaks arvuti ventikat. Kaant ei saa päris lahti hoida, sest suured Plecod käivad aeg-ajalt suurel kiirusel pinnalt õhku ahmimas, aga parajal suurusel vahet kaanel hoian.
Väikeste kalade akvades (kuldkalamaimud ja teises mollid, gupid jne), hoian pealt kaaneavad lahti. Kõigis akvades on vähemalt päevasel ajal valgus välja lülitatud. Tühja sellest, kui taimed võivad närbuda, küll hiljem kosuvad või saab uued hankida, aga tähtsamal kohal on kalad. Suures, 440 l akvas tundub praegune seis vesiroosile väga hästi mõjuvat, sest on hakanud lehti jõuliselt kõrgustesse kasvatama, millede üle on hiigel-Plecodel ainult hea meel, sest nende lehetede alune nende meelis peidupaik.

Raskem seis on kahjuks praeguse "troopikaga" külmaveekalade akvadega. Neil vahetan 3x päevas (kui vähegi kodus olen) külmaveepudelit, vett vahetan tihedamalt, kui tavaliselt ning vee aereerimine käib täiel võimsusel. Tollel akval kahjuks ei saa kaant pealt lahti teha, sest samas kasti ka Heteropneustes fossilised, kes käivad õhku just pinnal ahmimas ja enamjaolt nii käbedalt, et kui juhtuvad kiirel tempol õhku ahmima sealt, kus väike pragu, võivad akvast välja lennata. Sellekohane kogemus käes ja kerge mürgine ampsakas näppu ka tuntud, kuna tegemist on siiski "mürgiste" kaladega, kellede mürki kasutatakse farmaatsias. Selle kasti puhul on peal klaas paraja vahega ning lahtised kohad "turvab" pambuslinik. See tähendab, et õhku pääseb ligi, aga tüübid välja ei pääse.

Tore oleks lugeda veelgi enam teiste foorumlaste kogemusi-katsetusi, kuidas selliste troopika-ilmadega akvat jahutatakse.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused