Veest tühjendamine, kruusa jms kraami läbikeetmine, steriliseerimine peaks aitama küll. siis uus puhas vesi sisse ja lasta veidi töötada. Mõtlen et kui nädalakese niisama seisab, siis vist pole keemiat tarviski käima saamiseks.
Keemiast tasuks üldjuhul üldse eemale hoida, proovida naturaalselt läbi saada. Võib tõesti tekkida olukordi, mida enam ei suuda kontrollida, kui asja väga hästi ei jaga.
Kui akvaarium näiteks tühi (kalasid sees pole) siis igasuguse kange keemilise kuuri tegemine võiks jääda ikka viimaseks valikuks (näiteks kui pole uut vett võtta kuskilt
). Pigem juba veetestid ära teha. kui need midagi hullu ei näita aga haigus ikka vees, siis vesi välja ja uus asemele!
Ise olen kasutanud kloori kui millegist on vaja ikka tõsiselt vabaneda. Seda sinist blue ace. Pool klaasi liitrile veele. Tapab nii vetika kui haigusebatsillid. Sellest siis läbi kõik, osad asjad kauem osad vähem. Elutud asjad 10 minutit, kaasaarvatud filter ja soojendaja. Filtrisse tuleb täiesti uus filtrimaterjal panna. Peale akva ja vidinate klooritamist olen lasknud asjadel peale korralikku loputamist veel puhtas vees paar tundi seista, et kloor täielikult kaoks. Kui kruusa ei raatsi uut osta siis selle peab läbi keetma. Taimedega on asi natuke raskem, sest kloorist läbi ikkagi, 30 sekundit või nii ja vette ligunema natsaks jälle. Osad taimed tapab kohe maha aga osad on suht vastupidavad. Anubias ei tee väljagi, seevastu õrnemad annavad kohe otsad. Vallisneeria on imekombel ka head vastupanu kloorile üles näidanud. Vesi siis ka loomulikult uus, kasuks siiski sorts korralikku sissetöötanud akvavett lisaks. Kelletki healt annetajalt. 
Kasutasin seda habevetikast lahtisaamiseks, selle nuhtlusega on mind õnnistatud kahes akvas ja õnnestus suurepäraselt. Osad taimed läksid siiski teise ilma ja rahu nende põrmule. Mingeid veelisandeid ei soovitaks, nende kasulikkus on küllalt küsitav. Lubavad maad ja ilma kokku aga pole oma silmaga näinud, et kuskilt otsast VAU! oleks. Pigem muutis üks vetikaeemaldaja mu akvavee valgeks ja kefiirilaadseks. Kefiiri seest kalade püüdmine oli ühtlasi katastroofiline ja koomiline. Kusjuures kalad elasid selle üle, ise oleks ääre pealt otsad andnud, sest iga mu ajurakk karjus, et nüüd annavad kõik kindlalt sabad. Asi toimus sekunditega, kefiiristumine ja kalade roobitsemine veeämbrisse, kusjuures vesi oli sama läbinähtavusega kui kefiir ja kalad tuli käsikaudu välja roobitseda. See toimus paar aastat tagasi ja siiani võtab jalad värisema kui selle peale mõtlen. Seega tarkuseterake, päris kõike ei tasu ikka akvasse kallata mis lahke poemüüja sulle müüb. 