foorum.akvarist.ee

akvaarium 105 l, käinud 8 kuud. Elukatest alles jäänud 3 platyt ja 7 barbust. OTO ja 1 platy andsid täna öösel otsad . probleem selline- vee NO3 on kogu aeg üle 30 kuigi vett olen vahetanud 2 korda nädalas 10%. Viimased 2-3 nädalat olen ühel korral nädalas vahetanud 20% ja teine kord 10%-kuid NO3 ikka ei lange. Kraanivee NO3 on olematu. Kalasid söödan 1-2 korda päevas sellise koguse mille söövad ära 30 sek- toitu põhja ei lange. Akvaariumis 5 kiirekasvulist taime, mille lehed kattunud rohelise vetikaga ja juba päev- paar peale veevahetust/põhja sifoonimise teel läheb akva kruus kah uuesti roheliseks. Osad taimed kiratsevad. Kuu aega tagasi meisterdasin uue valgustuse-2X18W, enne oli akva valgustus 15 W-siis vetikaga probleeme polnud , aga taimed kah ei kasvand.Vee teised parameetrid (aquavital multistick test):
NO2-o
gh alla 6
kh6
P 7
Mis teha et saada vesi korda ja kalade suremine peatada ( akva algusest on surnud oma kümmekond kala)

ei tea, kuidas ilm rootsis on aga meil siin teisel pool lompi hakkab ilm üsna suviseks muutuma ja sellest tingituna algavad igakevadised probleemid vetikate ja salapäraste suremistega (enamasti liigkõrge temperatuuri tõttu). vaata üle oma akvaariumi temperatuur ja valguspäeva tsükkel. usun, et probleem ei ole NO3-s, kaladele ohtlikuks muutub see alates tasemest 50 mg/l

Isiklikult arvan, et vee parameetrid väga kohutavad polegi aga vee mikrofloora hoopis käest ära, ehk siis bakterkultuur. Kõva veevahetus asja sellel puhul ei paranda. Endal sain selle korda korralike veenäitude ja korralikult töötava akva vee lisamisega teisest akvast, asi stabiliseerus kui võluväel. Bakterkultuuri annab ka akvaariumipoest osta.

_________________
Igasugu sabalised.

vee temp on 24 kraadi ja valgustsükkel on 9.30 kuni 18.30. Tundub et mingi päiksekiir jõuab tõesti akvaariumisse selliste ilmadega. Kas selle võimaluse vähendamisega(akvaarium osaliselt kinni katta-et päike ligi ei saaks)- vähendaks see ka vetikaprobleemi? Mida teha selle NO3-ga?

NO3 ei ole siin probleemiks, kui mul oleks väiksemates NO3 30mg/l siis oleksin päris rahul asjaga, paraku ronib vahest vägisi 80 peale, eriti siis kui maimud väikesed ja söötmine rohke. Kalad siiani kõik elus ja terved.

_________________
Igasugu sabalised.

aitäh janne. See lohutab. Ma juba üritan nahast välja pugeda selle NO3 pärast, aga miski ei aita--üritan seda hoida siis vähemalt sellisena nagu ta on ja ei pinguta veevahetamisega üle. 10-20% nädalas peaks olema paras. Alandasin praegu temperatuuri 23 peale ja siis katan akvaariumi küljed kinni--kuhu päike paistab ja vaatan kas olukord paraneb. Olen ise kuu pärast eestisse tulemas ja tahaks et selleks ajaks saaks akva korda- muidu raske seda pikemaks ajaks üksi jätta. Kõik nõuanded ja soovitused on teretulnud.

Äkki on kalade suremise põhjuseks hoopis mingi haigus? Kohe mitte ei taha uskuda, et vetika süü...
Kas surnud kaladel olid mingid haiguse tunnused?

PS. Omal sain ka korra vetikad kätte kui lisasin ühe valgustoru. Pealekauba pesin rumalusest filtri sisu kraani all bakterikolooniast puhtaks. Loomulikult läks siis vesi roheliseks.
Aitas teisest akvast vee ja filtri toomine. Liigse toru lülitasin välja.

Kui kalad just öösiti kipuvad surema siis uuriks igaks juhuks ka seda kuidas on lood veepinna liikumisega? Äkki lihtsalt napib hapnikku. Valgustust laseks ikka 10 tundi põleda, kesine valgus ei sobi taimedele küll aga vetikatele. Taimedele võib juure alla mõne väetisepalli pista, seda vetikad kätte ei saa kuid juurtega taimede puhul on abiks. Rohevetikas on ilmselt võimutsemas rohke NO3 tõttu.
Kui oleksid lähemal siis pakuks Ceratophyllum demersumit akvasse torkamiseks, Sulle kuluks rohkem vähenõudlikke kiire kasvuga taimi ära. Ka pinnalujuvad sobiks ehkki vähendaks niigi nappi valgustust.

minule jäi kohe silma GH ja KH... 6 saksa kraadi on ikka üsna pehmeke juba...

EDIT: samuti on minu jaoks müstika, kuidas kogukaredus saab karbonaatkaredusest väiksem olla...

_________________
240L kuldkalu, Flying Foxe, OTO- sid ja miskeid sägalisi

asi selles, et ma ei saa erinevate kareduste puhul täpseid numbreid anda, kuna minu poolt kasutatav veetest (aquavital multistick- testiriba mis näitab korraga: NO3, NO2, dGH, dKH, PH )näitab vahemikke, mitte kindlaid numbreid. dGH puhul näitab, et see alla 6 ja dKH puhul jääb see vahemikku 3-6 ja PH kuskil vahemikus 6,8 kuni 7,2.

Isegi kui selline NO3 tase pole otseselt ohtlik kaladele, peab ta kuskilt tulema.
Kui ei lisa, siis ilmselt madalamatest lämmastikuühenditest...
Kuidas nendega lood on ?
Keegi (tigu?) pole kuskile salaja ära koolenud ?
Midagi ei mädane/lagune ?
OTO on iseenesest väga õrn kala ja võib puhtalt koeruse pärast ära surra.
Platyga on muidugi teine teema...

... kuid vaevalt et kalu tapab.

Juba läbitud teema, arvasin ka kunagi ekslikult nii:
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=1621&start=0
http://hepatus.mine.nu/aquarium/rc/about_water.htm

hmh. Siis on terminid muutund viimasel ajal. Raamat, mida mina lugend olen ja millest lähtunud (kunnon vene aegne akvaristikaraamat), annab nendele asjadele sellised vasted:

GH- kogukaredus
KH- karbonaatkaredus, karedus, mida annab mõjutada miskit pidi, a la ioonvahetus

GH - KH = jäävkaredus, ehk siis karedus, mida saab maha katkuda ainult vee destilleerimise teel, ntks. sulfaatide poolt põhjustatud.

A see selleks.

_________________
240L kuldkalu, Flying Foxe, OTO- sid ja miskeid sägalisi