foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Veevahetustest
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=17&t=25552
1. leht 3-st

Autor:  Rein [ Laupäev Juul 30, 2011 03:38 ]
Teema pealkiri:  Veevahetustest

Kirjutasin pisikese jutu ka veevahetuse kphta. Kommentaarid-täiendused kriitika on teretulnud.
Hmm. Järgmisena ilmselt üks tülikatest teemadest, kas akvaariumi sissetöötamine (sealhulgas siis kogu lämmastikutsükkel), erinevad taimeakvade "klassid".

<<<<parandasin lingi,tommike>>>>>

Autor:  Maria [ Laupäev Juul 30, 2011 09:53 ]
Teema pealkiri: 

Mittemidagist ei näe.

Autor:  merkake [ Pühapäev Juul 31, 2011 12:35 ]
Teema pealkiri: 

Mina ka ei näinud :roll:

Autor:  Rein [ Pühapäev Juul 31, 2011 12:59 ]
Teema pealkiri: 

Sorry, oli tehnilisi probleeme nagu alustaval asjal ikka kahjuks juhtub ning olin ise ula peal. Aitäh Tommikesele.
Äkki on nüüd lootust ka sisulisematele kommentaaridele, sai veel pisut ringi tehtud.

Autor:  Felch [ Pühapäev Juul 31, 2011 10:35 ]
Teema pealkiri: 

Soovitaks panna lingikogusse, asjalikud jutud!

Autor:  KRA [ Esmaspäev Aug 01, 2011 08:44 ]
Teema pealkiri: 

No mul jä suu ripakile!

Esiteks sellepärast, et Rein on nii üüratu töö ära teinud ja kõik lahti nämmutanud ning teiseks - on ikka inimesel südant ja tahtmist ja aega see kõik nii korrektselt kirja panna.

Äkki võiks tolle tarkuse hoopis artiklite alla üles riputada? Seal suht vähe materjali - leiab paari klõpsuga ülesse. Või panna kohe igale poole, et oleks aga võtta! Väärt materjal ju.

Autor:  Insulaar [ Kolmapäev Aug 03, 2011 12:51 ]
Teema pealkiri: 

Reinu veevahetuse artikkel on suurepärane. Väga hea kui oluline teave on ühes kohas kompaktselt koos.

Mind kui algajat on tükk aega vaevanud paar küsimust, vast on see õige koht ja kontekst need ära küsida.

* Kui nitraatide (NO3) tase on akvas üldaktsepteeritavates :) piirides, kas peaks ikkagi pidama kinni nö veevahetuse kuldreeglist (20% nädalas)? Või võiks lasta akval ja selle asukatel rahulikult elada ja hakata veevahetusega mõõdukalt sekkuma siis, kui mõni lihtvahenditega mõõdetav näitaja kipub kriitiliseks muutuma?

* Kui mõni lihtne klooritest (näiteks Tetra 6 in 1) näitab, et Cl2 veevärgist tulevast veest puudub, kas siis võib kraanivee julgelt otse akvasse valada/lasta ja veekonditsioneeri mitte kasutada ? Kas võime kõik need 24-tunni mulli- ja muud jutud ära unustada, kui oleme veendunud, et kloori pole ?

* Kuidas „timmida veetemperatuuri“ ? Elan eramajas, vesi on linna poolt pakutav puurkaevuvesi ja soe vesi tuleb oma boilerist. Kas boilerivee otse akvasse laskmine on ikka sobiv ?

Autor:  Rein [ Kolmapäev Aug 03, 2011 01:35 ]
Teema pealkiri: 

Insulaar kirjutas:
* Kui nitraatide (NO3) tase on akvas üldaktsepteeritavates :) piirides, kas peaks ikkagi pidama kinni nö veevahetuse kuldreeglist (20% nädalas)? Või võiks lasta akval ja selle asukatel rahulikult elada ja hakata veevahetusega mõõdukalt sekkuma siis, kui mõni lihtvahenditega mõõdetav näitaja kipub kriitiliseks muutuma?
Kõrge nitraatide tase on see mis sunnib veevahetusi tegema, kui see on normis siis pole otsesst põhjust rabelemiseks. On akvasid kus pool aastat on vesi vahetamata ilma et see tekitaks probleeme. Aga olen ise kogenud sellist asja et akvas oli vesi väga pikalt vahetamata (ka vist pool aastat) ning kui tõin sinna õunateod siis neil oli probleeme koja säilitamisega, ilmselt kaltsiumi nappis vees. Need on ohud mis kaasnevad harva veevahetusega - kalatoiduga peaks teoreetiliselt kõik vajalik akvaariumi jõudma, kuid kalatoite on erinevaid ja millestki võib puudus tekkida.
Insulaar kirjutas:
* Kui mõni lihtne klooritest (näiteks Tetra 6 in 1) näitab, et Cl2 veevärgist tulevast veest puudub, kas siis võib kraanivee julgelt otse akvasse valada/lasta ja veekonditsioneeri mitte kasutada ? Kas võime kõik need 24-tunni mulli- ja muud jutud ära unustada, kui oleme veendunud, et kloori pole ?
Kui jutt on ribatestidest siis neid ma tõsiselt ei võtaks. Aga kui vesi tuleb kuskilt tsentraalsest veevärgist siis selle majandajalt saab vast kõige usaldusväärsema info, mitte ainult kloori vaid ka muude vee parameetrite kohta, minu teada peaks see neil olemas olema ning märksa täpsem kui hobitestidega võimalik saada. Kas kloori lisatakse või ei, on enamasti telefonitsi või emaili abil võimalik välja uurida, mõnikord on see ka firma veebilehel kirjas.
Kui jutt Tallinna Veest, siis mina saan nende veebilehel olevast jutust aru et kloori lisatakse vaid Ülemiste veele, Nõmme ja Pirita puurkaevuveele mitte - http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=397 Artiklis oli see täpsustamata, parandasin ära.
Insulaar kirjutas:
* Kuidas „timmida veetemperatuuri“ ? Elan eramajas, vesi on linna poolt pakutav puurkaevuvesi ja soe vesi tuleb oma boilerist. Kas boilerivee otse akvasse laskmine on ikka sobiv ?

Boiler ei tee veega minu teada midagi muud peale soojendamise, ma ei näe põhjust miks seda ei võiks kasutada.

Autor:  merkake [ Kolmapäev Aug 03, 2011 10:44 ]
Teema pealkiri: 

Rein kirjutas:
Insulaar kirjutas:
* Kui nitraatide (NO3) tase on akvas üldaktsepteeritavates :) piirides, kas peaks ikkagi pidama kinni nö veevahetuse kuldreeglist (20% nädalas)? Või võiks lasta akval ja selle asukatel rahulikult elada ja hakata veevahetusega mõõdukalt sekkuma siis, kui mõni lihtvahenditega mõõdetav näitaja kipub kriitiliseks muutuma?
Kõrge nitraatide tase on see mis sunnib veevahetusi tegema, kui see on normis siis pole otsesst põhjust rabelemiseks. On akvasid kus pool aastat on vesi vahetamata ilma et see tekitaks probleeme. Aga olen ise kogenud sellist asja et akvas oli vesi väga pikalt vahetamata (ka vist pool aastat) ning kui tõin sinna õunateod siis neil oli probleeme koja säilitamisega, ilmselt kaltsiumi nappis vees. Need on ohud mis kaasnevad harva veevahetusega - kalatoiduga peaks teoreetiliselt kõik vajalik akvaariumi jõudma, kuid kalatoite on erinevaid ja millestki võib puudus tekkida.
Insulaar kirjutas:
* Kui mõni lihtne klooritest (näiteks Tetra 6 in 1) näitab, et Cl2 veevärgist tulevast veest puudub, kas siis võib kraanivee julgelt otse akvasse valada/lasta ja veekonditsioneeri mitte kasutada ? Kas võime kõik need 24-tunni mulli- ja muud jutud ära unustada, kui oleme veendunud, et kloori pole ?
Kui jutt on ribatestidest siis neid ma tõsiselt ei võtaks. Aga kui vesi tuleb kuskilt tsentraalsest veevärgist siis selle majandajalt saab vast kõige usaldusväärsema info, mitte ainult kloori vaid ka muude vee parameetrite kohta, minu teada peaks see neil olemas olema ning märksa täpsem kui hobitestidega võimalik saada. Kas kloori lisatakse või ei, on enamasti telefonitsi või emaili abil võimalik välja uurida, mõnikord on see ka firma veebilehel kirjas.
Kui jutt Tallinna Veest, siis mina saan nende veebilehel olevast jutust aru et kloori lisatakse vaid Ülemiste veele, Nõmme ja Pirita puurkaevuveele mitte - http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=397 Artiklis oli see täpsustamata, parandasin ära.
Insulaar kirjutas:
* Kuidas „timmida veetemperatuuri“ ? Elan eramajas, vesi on linna poolt pakutav puurkaevuvesi ja soe vesi tuleb oma boilerist. Kas boilerivee otse akvasse laskmine on ikka sobiv ?

Boiler ei tee veega minu teada midagi muud peale soojendamise, ma ei näe põhjust miks seda ei võiks kasutada.


Seega siis polegi sel vahet,kas lased vee soojavee kraanist või külmavee kraanist.Ise olen kuulnud,et soojavee kraanist ja külmavee kraanist lastud veel on vahe sees.Kas võin siis kohe kraanist vee paraja soojusega lasta,et mitte oodata kuni vesi ühtlustub toatemperatuuriga :?:

Autor:  Silvos252 [ Kolmapäev Aug 03, 2011 11:01 ]
Teema pealkiri: 

Kuna minul läheb veevahetuseks 100l vett siis mina lasen küll otse kraanist paraja temperatuuriga vee... üsna mõeldamatu oleks 10 ämbrit vett kuhugi toanurka seisma jätta.

Autor:  Rein [ Kolmapäev Aug 03, 2011 01:15 ]
Teema pealkiri: 

merkake kirjutas:
Seega siis polegi sel vahet,kas lased vee soojavee kraanist või külmavee kraanist.Ise olen kuulnud,et soojavee kraanist ja külmavee kraanist lastud veel on vahe sees.Kas võin siis kohe kraanist vee paraja soojusega lasta,et mitte oodata kuni vesi ühtlustub toatemperatuuriga :?:

Kui voolikuga veevahetust teha siis teisiti nagu ei saagi.
Soojaveekraanist tuleva veega on vast siis vahe kui see tuleb tsentraalsest veevärgist läbi omaette torustiku, seal tarbimist vähem ja rauapuru jms. sodi ilmselt rohkem sees. Boileri ja ka maja enda soojasõlme puhul probleeme hästi ette ei kujuta - kui just vahepeal väga roostes torusid pole. Olen kuulnud juttu et kunagi oli Mustamäel soojaveetorustikust tulev vesi sama mis ringles küttetorustikus ning sinna oli lisatud roostetamist vähendavaid kemikaale - kas see on tõsi või hoopis linnalegend, ei tea, praegu see nii küll ei tohiks olla. Nii et kui keegi teab põhjust miks kraanist tulev soe vesi on halvem kui külm vesi, siis see pakuks mullegi huvi.

Autor:  Insulaar [ Kolmapäev Aug 03, 2011 02:27 ]
Teema pealkiri: 

Rein kirjutas:
Boileri ja ka maja enda soojasõlme puhul probleeme hästi ette ei kujuta - kui just vahepeal väga roostes torusid pole.


Siin-seal ringlenud soovitus sooja vett mitte kasutada tuleb vast sellest, et boileris võivad elada erinevad bakterid, mis ei pruugi äkki akva kooslusesse sobida. Samuti võib boileris tekkida erinevaid anorgaanilisi ühendeid, mis samuti võivad olla sobimatud. Esimese kiire otsinguga leidsin sellise jutu. Küsimus on vast konsentratsioonides ja riski/mugavuse suhtes. Nagu ma aru saan, lasevad paljud siiski voolikuga sooja vett ja häda pole midagi.

Autor:  Rein [ Kolmapäev Aug 03, 2011 03:11 ]
Teema pealkiri: 

Insulaar kirjutas:
Siin-seal ringlenud soovitus sooja vett mitte kasutada tuleb vast sellest, et boileris võivad elada erinevad bakterid, mis ei pruugi äkki akva kooslusesse sobida. Samuti võib boileris tekkida erinevaid anorgaanilisi ühendeid, mis samuti võivad olla sobimatud. Esimese kiire otsinguga leidsin sellise jutu. Küsimus on vast konsentratsioonides ja riski/mugavuse suhtes. Nagu ma aru saan, lasevad paljud siiski voolikuga sooja vett ja häda pole midagi.

Hmm, selles on täitsa point olemas... Samas olen ise sel moel alati otse kraanist lasknud ja tean et see on suurte akvade puhul tavaline.Paneb mõtlema, peaksin vist igaks juhuks vastava märkuse oma jutule juurde panema, äkki kellelgi tõesti tekibki probleeme.
Uurin veel suurematelt tegijatelt, nad kahjuks valdavalt soojemates maades, aga küsida võib ikka.

Autor:  jaantat [ Kolmapäev Aug 03, 2011 03:40 ]
Teema pealkiri: 

Jah tõsi jutt selle boileriga.
Eriti, kui ei hoita piisavat temperatuuri võib seal vohama hakata Legionelloos.
http://en.wikipedia.org/wiki/Legionellosis
Kas see ka kaladele mõjub ei tea aga inimestele pidi küll mõjuma.

Autor:  Rein [ Kolmapäev Aug 03, 2011 03:52 ]
Teema pealkiri: 

jaantat kirjutas:
Jah tõsi jutt selle boileriga.
Eriti, kui ei hoita piisavat temperatuuri võib seal vohama hakata Legionelloos.
http://en.wikipedia.org/wiki/Legionellosis
Kas see ka kaladele mõjub ei tea aga inimestele pidi küll mõjuma.

Terviseamet legionelloosi kohta:Haigustekitaja paljuneb hästi vee temperatuuril +20-45°C, hävib temperatuuril alla +20°C ning üle +60°C, kuid võib pikemat aega säilitada eluvõime külmas ning seisvas vees.
Ehk kui boileris veetemperatuuri üle +60°C hoida siis vähemalt selle tõvega ei tohiks probleeme olla. Vastasel juhul võib selle ju juba duši all käies külge saada, levib teine piisknakkusega ja duši all ikka seda peent udu tekib..

1. leht 3-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/