foorum.akvarist.ee

Praeguse kuumusega on vesi akvaariumites tõusnud 30 kraadini. Väiksemates saab jäävee pudelitega ikka veidi alla, aga suuremates ei õnnestu. Mis kogemused ütlevad, kas kalad-teod-krevetid peavad nii kuumas ikka vastu? Midagi ju väga ette ka ei anna võtta, sest jahutusagregaadid hirmkallid.

_________________
300L, 200L ja mõned väiksemad ka. 15kuhliit, 15 otot, 3 skalaari, 2+ ramirezi, 1 ancistrus, 1 sae, 1 hypancistrus, 4 hypancistrus zebrat, 10+ microrasbora galaxyt, mõõksabad, mollid, teod, krvetid.

Teod peavad kindlasti vastu, krevettidega ei tea kuna mul kadusid nad eelmise aasta suve jooksul ära, võib-olla tõesti kuumusest. Kaldega on ka ilmselt nii, et need kes ikka soojavee kalad on elavad üle (minu neoonidel ja sägadel polnud häda midagi). Kuldkaladel võib raskeks minna.

_________________
180L: JBL CP e1502,LED,CO2,UV-C; kalad
100L: JBL CP e902,LED,UV-C; gupid

Kusjuures leidsin üleeile ühe ja eile teise surnud kreveti. Lihtsalt põhjas siruli ja kõik. Eks nad selised õrnemad organismid ole, nii et võibolla on tõesti neile juba liiga kuum. Enne seda on terve ports mul neid pikalt elanud ja paljunenud ja pole häda olnud midagi...

_________________
300L, 200L ja mõned väiksemad ka. 15kuhliit, 15 otot, 3 skalaari, 2+ ramirezi, 1 ancistrus, 1 sae, 1 hypancistrus, 4 hypancistrus zebrat, 10+ microrasbora galaxyt, mõõksabad, mollid, teod, krvetid.

Jahutusagregaate müüb nt Kalae aga kallid on nad küll. Samas on teada, et veidi leevendust pakuvad ka lihtsalt ventilaator(id). Sellega viid veeauru ära, aga see just tähendabki jahutamist. Vent peaks puhuma välja aga kui on ka teine, võib too sisse puhuda.
Mul on kaane all (tagaseinas) 2 venti just nii lülitatud ja temp oli päeval 27..28 kraadi. Pole paha?
Mul on akva esikus, kuhu otsene päike eiriti ei paista, see ilmselt aitab kaasa.

Eelmine suvi oli karmilt kuum ja ega seegi suvi vast leebem tule!

Minul olid kasutuses eelmisel suvel ventikad. Jumalast tänulikud abivahendid. Õnneks mul abimees, kes oskab neid ise kokku klopsida, et ei pea poest raske raha eest ostma. Olid mul nood kasutuses 240-, 128- 54-liitristes. Viimases tekkis isegi paiguti oht, et vesi jahtus liiga. Seal aga triitinid ning jahedam neile sobilik.

Tänavu suveks mul uus akva - 900-liitrine, taanlane. Selle kaas sai ka ümber tehtud ning statsionaarsed vendid (3 tükki) sisse ehitatud. Kogemusi veel pole, aga miskipärast on kindel tunne, et ülekuumenemist ei teki.

Jääkuubikute ja -pudelitega jant peaks eeldama lapsehoolduspuhkuse võtmist. Kes seda küll endale lubada saab?

Noid kalleid spetskülmutusseadmeid ei saa endale igaüks lubada - seega soovitan soojalt ventikaid! Ausalt - eelmisel suvel tõestasid nad oma tõhusust. Üks pisuke miinus vast ehk on - akva kaas peab olema avatud (kellel näiteks kirveskõhud või muud hüppavad, pinnakalad - peab olema ettevaatlik) ning lisaks vee aurustumine loomulikult ka.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Miks kaas peaks avatud olema? Ventikad võib ju kaane sisse panna.

Väljendasin end valesti - kaas ei pea olema avatud, vaid ventika jagu peaks olema lahtiselt, mitte kaane all ummuksis. Need isetehtud ventikad on vajadusel ära võetavad. 900-sesse sai kaane sisse ehitatud statsionaarsed ventikapesad, pealt ikka lahti ja puldi nupust võimalik sisse-välja lülitada.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Ise tegin just valmis tavalistest 120mm arvutile mõeldud ventikatest
Kaanel 2 söötmis ava paraja vahega. Esimese ja tagumise seina tugevdust seob veel üks klaasiriba,sinna peale asetasin ise aretatud raamiga need omavahel sillatud vendid.
Hetkel muidugi pole veel toidet korraliku ja 5v mobiililaadija ei keeruta piisavalt kahjuks neid.. Esmaspäeval oomipoest peab vaatama miskit.. Praegu veel puhub väike tuppa mõeldud ventilaator ühest avast sisse ja teisest tuleb soe välja.
Jää ja veevahetusega pikalt ei jõua jh mässata.

_________________
2**L kast: 1xGT,2xAntsu,2xBotia Klouni.

Eelmisel aastal oli karmim: suutsin suurte jääpudelitega hoida 250l akva temperatuuri 30 -33C vahel. Kaladest langenuid ei olnud, aga paljud, ja just lollikindlad taimed kidusid!
Sel aastal olen asja rahulikumalt võtnud, aga temperatuur ei ole üle 30C ka tõusnud.

_________________
250l, 60l, 54l

Kui ei ole võimalust/varianti lisada ventikaid ja/või jahutusseadet, siis esmatähtis on vee tempi tõusmisel tagada SUUREM AEREERIMINE - hapniku lisamine ning vee liikumine.
Kallist jahutusseadet ei ole mõtet meie kliimas osta, kuna suvekuuma vaid pisike osa aastast. Kes ise meistrimees ja tahab katsetada, siis MacGyver'i stiilis on foorumis Käpiku teemas, kuidas külmikust akvale jahutussüsteemi ehitada
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php ... c&start=15

Jääpudelitega ei mängiks. See lühiajaline efekt ja võib hoopis kahjuks olla ning kaladele rohkem stressi tekitada. See tekitab akvaariumisse ebaühtlase tempi ehk pudeli lähistel madalam. Troopikakalad elavad meie kuumad suve üle, kui on tagatud piisav vee liikumine ja korralik hapnikuga varustamine. Pigem olgu temp ühtlane, kui et seda jääpudeliga pidevalt kõigutada ja kalu sellega "kiusata".

440 l akvale lisasin eelmisel kuumal suvel lisaks ühe välisfiltri (juhtus, et oli käepärast), mis aitas vett "liigutada". Sel aastal ei ole selles akvas temp veel üle "lubatud" piiri tõusnud. Akva ka toas, kuhu päike päeval ei paista. Aken lahti ja põrandavenikas sees, mis aitab toatempi "sutsu" jahutada.

Keerulisem on külmaveekaladega (nt kuldkalad). Nende akvasse lisasin veel teisegi "mullitaja" täisfungil töötama ja valgustust sisse ei lülita. Nii elasid nad ka eelmise kuuma suve üle.

Tähtis on hoida ühtlast tempi ja aereerida-aereerida-aereerida ning panna vesi rohkem liikuma! Kaladel tekib soojemas veel pigem hapnikupuudus, mis neile saatuslikuks võib saada. Sellest saad aimu, kui kalu jälgid ja nad rohkem pinnal ujuvad.
Lisa "mullitaja", pane filter võimsamalt tööle ja ka valgustuse mitte sisse lülitamine võib anda oma mõju. Sõltub, mis lampe kasutatakse ja kui palju nad soojusenergiat annavad.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

Jah, jääpudeleid kasutades tuleks justkui lapsehoolduspuhkus võtta! Ei piisa vaid sellest, et viskad pudelid lihtsalt akvasse. Temperatuuri ühtlustamiseks peaks neid pidevalt vees liigutama ja siis järgmisi sügavkülmas hoidma.

Mina olen siiralt ventikasüsteemi poolt. Mul on isetehtuid (arvuti ventikatest) ja ka üks poe variant.

Mulle väideti akvapoes, et tänapäeva kuldkalad polegi enam nii kuumustkartvad - et kannatavad rahulikult ära ka üle 25-kraadise temperatuuri. Eks siin aita vast ikka oma isiklik silm - kui näed, et kaladel paha, siis tuleb appi tõtata.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Kas sellist süsteemi on keegi katsetanud.
http://www.youtube.com/watch?v=E_1qpfKlrmk

Endal plaanis see asi ära teha. Nagu all kirjas siis soovitab vasest torude asemel panna roostevaba või siis vooliku tavalise. Mis vedelik see sinine seal sees on oskab keegi öelda? Külmaaine mis konditsioneerides kasutatakse vist aurab kiirelt ära?

Mõtlesin, et teeks roostevabast kasti.. sinna siise keeraks siis vooliku rulli, et võimalikult palju vesi oleks antud kastis kus siis oleks mingisugune jahutus aine/vedelik. Mõistlik oleks eraldi tsirkulatsiooni pump sinna vahele panna, kuna see annab võimaluse vahepeal asja välja lülitada.

Kaks aastat tagasi oli mitu nadalat akvas 30 - 33C ja seda kuigi 2liitrine jääpudel hulpis250 l akvas. Kalu ei hukkunud, aga osadest taimedest sain küll lahti.

_________________
250l, 60l, 54l

Brother, sul see suvise kuumuslaine veetemperatuuri küsimus igati asjakohane. Minulgi mõlkusid peas analoogsed mõtted ja küsimused kui ükspäev üllatusega avastasin et akva veetemperatuur on hüppeliselt tõusnud talvise 24 pealt suvise 27 soojakraadile. Mina hakkan oma uue talvise akvaga vastu võtma alles esimest suve.

Minu isiklik tähelepanek ütleb seda et väga tähtis on akva asukoht eemal aknast ja päikesest, toa suurus ja jahedus, võimsama filtratsiooni ja veeringlusega välisfiltri olemasolu ja muidugi ka kalade ning taimede kooslus. On kalu ja taimi kes taluvad suuremaid temperatuurilisi kõikumisi ning neidki kes seda üldse ei talu.

Vaatan et minu klaastermomeetril on niiütelda roheline OK skaala mis algab 19 ja lõppeb 29 soojakraadi peal. Kalad õnneks ujuvad 27 soojakraadi juures veel kõikides akva tasandites. Krevette kahjuks enam akvas pole sest surid juba ammu kõik maha. Krevetid peaksid enamuses taluma temperatuuri kuni 27, üksikud 29 ja mõned kõigest 24 soojakraadi. Pole siis mingi ime et krevetid on kõige suhtes nii tundlikud ja õrnakesed.

Antud teemat lugedes läksin koheselt akva juurde ja keerasin välisfiltrile peale intensiivsema mullitamise.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

mul on kodus konditsiooner, pästab super!

_________________
Akvad:450, 350l, 240l, 180l, 100l, 64l, 54l, 20l, 18l.
Elanikud: Malawi cichlidid