foorum.akvarist.ee

Tere!

Milleks on vaja teada gH, KH, NO3 ja NO2? pH teadmise vajalikkusest ma sain pmts aru. Aga nagu mõte on sellest, et mida need asjad akvaariumivees mõjutavad /teevad? Näiteks, kui KH on madal, siis on vesi vist pehme? Aga ikkagi, mis siis juhtub kui nt vesi on pehme?

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

Tore, et sa pH-st aru saad Laias laastus on kõikide teiste näitajatega täpselt samuti, et igal elusolendil on mingi vahemik, milles ta tunneb end hästi ja mingi veel laiem vahemik, milles ta suudab ellu jääda. Need piirväärtused on aga muidugi eri elukate ja erinevatel näitajatel väga erinevad.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Lisaks: NO2 ehk nitritid on mürgised ja tapavad kalad kui kontsentratsioon ületab lubatud normi. Tekivad alustavas akvas ja kas siis kui vees miskit laguneb/mädaneb. Selleks teste teedki et hetke taset teada saada. Jah, tomivas akvas üldjuhul pole vaja aga probleemide korral tasub kindlasti testida.

PS. Vea parandus - mõtlesin ikka NO2-e

Noh, tegelikult on ju tänuväärt, et inimene viitsib küsida ja endale selgeks teha.

Väga lühidalt ja mitte eriti põhjalikult:

gH on üldkaredus ehk mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Näitab seda, palju on vees Ca ja Mg ioone summaarselt. Vaja on seda teada selleks, et oma veekaredusele sobivad liigid valida või oma vee karedust liikidele sobivaks kohandada. Mõned pehmeveelised liigid on kareda vee suhtes üsna tundlikud (neoonid näiteks), teisalt põhjustab liiga pehme vesi karedaveelistel kaladel (näiteks Aafrika cichliidid) mikroelementide vaegusest tulevaid tervisehädasid.

kH on karbonaatkaredus, mis on üks üldkareduse (gH) osa
ja näitab seda palju on vees Ca ja Mg karbonaate. Karbonaatkaredus on läbi puhverdusvõime seotud pH-ga ehk happesusega, mis tähendab seda, et mida madalam on kH, seda ebastabiilsem ja kõikuvam on pH ja mida kõrgem on kH, seda stabiilsem (ja sellest tulenevalt raskemini muudetav) on pH. kH ja pH omavahelist suhet aluseks võttes saab välja arvutada vee CO2 sisalduse, mida on vaja teada eeskätt taimekasvatajatel.

NO2 ehk nitrit on kalade väljaheidetest, toidujääkidest ja muust lagunevast orgaanikast vette tekkiv ühend, mis on kaladele väga mürgine (surmav al. 0,5-1mg/L). Akvaariumis elavate kasulike bakterite elutegevuse käigus töödeldakse NO2 ümber vähemohtlikuks NO3-ks ehk nitraadiks (ohtlik alates 50mg/L). Ehk siis piltlikult öeldes on kalakakas ammoniaagiühendid ja NO2 ja bakterid pistavad selle pintslisse, kakades omakorda välja NO3. Kui alustavas akvaariumis puudub piisavalt baktereid, kes NO2-te nahka paneks, siis tõuseb see üle lubatud taseme ning kalad hakkavad surema. Kui akvaariumis eriti vett vahetada ei viitsita, siis tõuseb üle normi NO3 ja kalad hakkavad surema. Algajal akvaristil peaks olema kodus nii NO2 kui NO3 testid, sissetöötanud akvaariumis peaks pisteliselt kontrollima NO3 taset.

Mul on hea meel, et te kurjad polnud mu küsimuse peale! Ja tõesti, midagi ma olin sellest siit foorumist lugenud, aga nii sain mõnusa ülevaate, mille sain loogiliselt kokku siduda.
Aitäh!
Aga kuna siin juba selline ülevaade on antud, ehk ütlete, mis on nt NO2 ja NO3 normaaltase ja millist vett loetakse juba karedaks veeks!?

Aga muidu aitäh ja kena jõuluaega!

_________________
54l Juwel akvaarium
koos kõige armsaga
*Hea meel, et akvaarium sai soetatud
http://www.pica.ee/album/9109

NO2 normaaltase sissetöötanud akvaariumis on 0.
NO3 normaaltase on 0-10mg/L, kuni 20mg/L on veel üsna OK.
Veekareduse lahterdamise kohta on erinevaid andmeid, rusikareegel on umbes nii, et kuni 5 kraadi on väga pehme, 5-10 kraadi suhteliselt pehme, 10-15 kraadi keskmiselt kare ja üle 15 kraadi kare.
Tartu vesi on keskmiselt 20 kraadi dKH/dGH ehk väga kare ja tänu meie pinnasele on see enamikus Eesti paigus nii.
Karedus iseenesest ei ole selline näitaja, mida peaks väga kindlates raamides hoidma. Kalad kohanevad sellega üsna hästi, mõned erandid väljaarvatud. Kalade jaoks on üleminek pehmemalt karedamale veele on üldjuhul kergem, kui karedalt pehmele.

Tänud!
Ka mulle oli sellest teemast palju kasu!

Tänud Maria!

Miskipärast kasutan mina kõige rohkem NO2 tilga testi. (See vist letaalsem kui NO3 kehv näit.) Kord tabasin, et kui NO2-e näit oli korras, siis NH oli täiesti untsus. Lisaksin vajalike testide hulka ka NH testid. Või...

NO2 toimivas akvaariumis ju üldjuhul ei tõuse, 99% juhtudest püsib peale 3. toimimiskuud NO2 näit nullis, kui just ultrakoguses vett ei vaheta või vahepeal ravimitega bakterkooslust ära ei tapa. NO3 seevastu on salakaval asi, mis tekib absoluutselt igas akvaariumis ja seda tuleks kontrollida eeskätt seetõttu, et veenduda, kas veevahetused on piisavad. NO2 on küll letaalsem aga tõenäosus, et see toimiva akvaariumi kalade jaoks ohtlikule tasemele kerkib on umbes 1000 korda väiksem, kui NO3 puhul. NH ühendid töödeldakse ringi samadel alustel, nagu NO2.

No kenaoli näha, et üksi küsimus ei ole rumal ja tarku vastajaid siin ikka jagub.Sest olen ise ka seda tüüpi inimene, et kui ma ei tea siis ükski küsimus ei ole rumal.Kannataja on see kes ei julge küsida.Minulegi oli Maria seletustest kena ports teadmisi tallele panna;)

See siin nii vana jutt, aga lisaksin veidi seletust oma eelnevale NO2-he testi oma "lemmikuks" valimisele. Nimelt mul see NO2-he probleem väikestes tittede akvades (20-50 liitrit), kus elutseb ilmselgelt liialt palju asukaid. Söök kugistatakse kõik jäägitult alla, aga põhjuseks oleksid ehk väljaheited, mida pärast mõnusat rooga tehakse. Nii teengi ma iga päev NO2 testi ning vahetan pea iga päev mingi osa vett. Paraku muud lahendust (vaid suurem akva aitab) hetkel pole võimalik leida.

Aga, Maria, ütle, kas pärast sellist praktiliselt igahommikust veevahetust on mõtet akvasse lisada ka baktereid? Tundub justkui mõttetu.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.