foorum.akvarist.ee

Otsisin foorumist, aga ei leidnud, kuidas saab GH-d alla. Test näitab, et GH vähemalt 21 ja kaladele ohtlik. Kuidas normeerida? Viimane veevahetus esmaspäeval u 25 l, akvaarium ise 180 l.

Teised näidud korras.

NO3 10
NO2 0
!!! GH 21 !!!
KH 6-10
PH 7,6

Igasugune abi teretulnud.



Kas tõesti muud võimalust ei ole? Kas peaksin välifiltri svamme vahetama? Praegu kõige põhjas n.ö makaronid, siis valge ja sinine vatt ja kõige peal jbl kuulikesed. Kas võin mõne vahelt minema visata?

Vihmavesi on ka näiteks sobiv alternatiiv nö soolade lahjendamiseks. Aga vett tuleb korjata puhtast piirkonnast muidu läheb linnaõhu saaste kah vette.

_________________
/Vahelduv paranev või süvenev akvasõltuvus/
Tiik:kuldkalad ja koi'd.
100L:troopilised kalad, taimed

Esiteks, see gH 21 pole mingi eriti jube näitaja, kõigil Tartu akvaristidel, kes vett ei pehmenda, on ta sinna kanti ja katki pole sest midagi. Sõltuvalt kala liigist võib selline karedus olla ehk mitte ideaalne (pehmevee kaladel on paljunemisega probleeme karedas vees), kuid enamus eestis saada olevatest liikidest saavad sellise karedusega suurepäraselt hakkama. Ma pakun, et Tartu zookaulplste akvaariumites on ikka seesama Tartu kare vesi, niiet ükskõik mis kala ostes on ta kenasti kohalike oludega juba kohanenud.

Vett akvaariumis saad muidu pehmemaks muuta jah ainult pehme vee lisamise teel. Üks variant on vihmavesi, teine võimalus on osta pöördosmoosi seade (hinnad hakkavad kusagil paarituhadnest kroonist netipoodides ja seadme sobivus sõltub sellest, milline veesurve sul torudes on) ja toota sellega endale pehmet vett.

IMO, kasutute testide nimekirjas on gH test üks esimesi. Mina näiteks kasutan teda ainlut selleks, et aeg-ajalt kontrollida, kas RO-seadme membraan peab (korra-paar aastas).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Tänud vastamast. Aga kas selle "PH-minus" vedelikuga muudab midagi? Loogiliselt võttes peaks ju ka see vee pehmemaks tegema.

Ei muuda, paki peal ka kirjas, et alandab pH-d ja Kh-d. Kui sul ikka kõik korras on akvas siis ära hakka igasugust keemiat sinna sisse ajama.
Mul on ka GH 19 ringis, hiljuti pole mõõtnud aga see vaevalt muutub.
Minu kalad on ka terved ja aktiivsed, pole neil häda midagi

_________________
180L: JBL CP e1502,LED,CO2,UV-C; kalad
100L: JBL CP e902,LED,UV-C; gupid

Arvan, et see GH tõusis mul sellepärast, et ma hakkasin kaladele neid motõlle andma. Varem said ainult kuiva ja siis oli GH 14. Nüüd on nad juba nädal aega vähemalt elusat saanud.

See saab küll ainult mingi juhuslik kokkusattumine, mitte tegelik põhjus olla. Kui sul need just katlakivist voolitud motõllid ei olnud

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Piirkonna puhtus on siin see tõsiselt probleemne koht. Elan ise suurtest asulatest pisut eemal, pisikeses alevikus. Kuid siin on kõrge korstnaga põlevkiviõlil töötav keskküttekatlamaja ning mõningane kogus eramajasid, millel omal katlad. Umbes kilomeetri kaugusel on Tartu-Valga maantee.

Kuna siin on vesi väga kare (kraanivee GH ~ 25 ja KH umbes 13) ning selliste parameetrite korral taimed akvaariumis ei elanud ega surnud, siis hakkasin veevahetuste käigus vihma- või lumesulavett kraaniveega pooleks segama. Taimed muutusid küll rõõmsamaks, kuid panin tähele, et peale igat veevahetust ahmisid mõõksabad ca ööpäeva jooksul õhku ning vahel suri mõni ära kah. Eriti märgatav oli see lumesulavee kasutamisel.

Mõnel korral oli näha, et lume sulamisel järgi jäänud vee pinnal oli mustjas õlitaoline kile, mis määris ka ämbrit. Seda kilet oli võimalik märgata tegelikult ainult valge plastämbri puhul, teist värvi seintega ämbrites oli see sisuliselt nähtamatu. Lisaks oli sõltumata vee päritolust ämbri põhjas ikka erinevat sodi (mille koostist ja mõju ma väga ei analüüsinud). Vihmavesi tuli suure kuuri plekk-katuselt, lumevesi maja lähedusest suuremalt lumeväljalt.

Nipitamisega saab vihma- ja lumeveest kah asja - kogudes vihmavett suurte vihmasadude ajal ja siis ka mitte kohe algusest peale vaid lasta esimestel suurematel vihmasagaratel katus veidigi puhtaks pesta. Esimese vihmasagara korral on vesi ka atmosfäärist välja pestavat tolmu ja tahma täis... Mõtlesin ka spetsiaalse, peenikestest plastist kanalisatsioonitorudest ja kilest kokkupandava kogumisraami (nagu lohkus kasvuhoone katus) peale. Sellise efektiivsus ei ole muidugi suure katusega võrreldav, kuid puhtama vee võiks küll saada.

Lumevett võtta ainult kas värskelt sadanud või varem ühe ropsuga sadanud lumest - see on üldiselt puhas. Kindlasti tuleks vältida lumekoorikut, sest see on kaua seisnud ning mitte eriti puhas.

Kuna Eestimaalgi ei saja päris kogu aeg vihma (või siis mitte piisavas koguses) ja lumi on enamasti maas kah hooti, siis on mõistlik seda vett koguda. Mul on kodus mitu 7-liitrist joogivee plastpudelit, nende sisse saab mõnikümmend liitrit vett suhteliselt väikese vaevaga kokku korjata. Kui pudel päris ääreni täis valada ning hoida valguse käest eemal, siis seisab vesi ka suhteliselt mõistlikult. Valges hoitult on juba nädala pärast veel "elus" lõhn küljes.

Vee laskmisel akvaariumisse panin pudelisse käiva vooliku otsa vatiga filtri, see filter läks vahel mitu tooni tumedamaks...

Sellist asja sai pea 2 aastat tehtud, siis sai villand. Ostsin JBLi Osmose 120 nimelise pöördosmoosi aparaadi. See annab sõltuvalt veerõhust 7 liitrit ca poole päevaga (mida on pagana vähe - lubatust kordades vähem). Ahjaa.. osmoosfiltri ette soovitaksin kindlasti vee sodist puhastamiseks kasutatava nöörfiltri panna. Kasvõi pisikese.

Osmoosveega läheb mul kraanivesi akvaariumisse samuti pooleks, ära auranud vee asemele läheb kah osmoosvesi (sest ainult kraanivett lisades tõuseks GH ja KH kiiresti).

Pikk jutt sai, aga ehk on kellelgi kasu. Loo moraal? Kui ei taha nii palju "jõgede ümberpööramisega" vaeva näha, vali sellised kalad ja taimed, kellele meeldibki kare vesi (iseasi, et see valik ei ole teab mis suur).

Tonisee, aitähh Sulle, et vaevusid oma kogemusi jagama!
Minul oli sellest jutust kindlasti kasu ja mõtlema pani ka. Ise olen kasutanud ka nii vihma- kui ka lumesulavett. Kaladele pole see (seni) nähtavalt halba mõju omanud, kuid mõtlema pani see sademete puhtus/mustus Su jutus küll

_________________
/Vahelduv paranev või süvenev akvasõltuvus/
Tiik:kuldkalad ja koi'd.
100L:troopilised kalad, taimed

Ma ei taha nüüd järgneva jutuga väita, et vihma- ja lumevesi väga ohutu oleks ja seda väga kasutama peaks ning üldse peaks sellest eraldi teema tegema aga...

Mul on tööl praegu suhteliselt palju tegemist ühe europrojekti raames reoveepuhastitest läbi käinud vee toksilisuse määramisega. Seda mürgisust mõõdan ma elus vesikirpude peal (Daphnia magna), mis on selliste katsete jaoks üsna tavaline objekt, igasugu rahvusvahelised standardid, ISOd jne välja töötatud.
Sama projekti käigus sai mõned nädalad tagasi ära testitud ka Tallinna tänavatelt märtsis kogutud lumesulavesi. Kõik ju mäletavad veel, milline lumi kevadeks linnas välja nägi Igatahes ei olnud sellest lumest sulanud veel mingit halba mõju vesikirpudele ei 24 ega 48 tunni möödumisel...
Täna läksid katseloomad aprillis Tallinna tänavatelt kogutud vihmavette. Eks ma annan teada, kuidas neil seal läheb

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Aga kas pole mitte nii, et lihtsamad organismid on ka vastupidavamad? Ja kui kirbud veel elavad, võib see vesi ikkagi mõnele keerukamale ja õrnemale kalale mürgiseks osutuda?
Ma lihtsalt teoretiseerin, tegelikult ei tea asjast midagi ja võiksin suu kinni hoida...

Mulle endale on ka aasta jooksul tunduma hakanud, et need kirbud on ikka väga visad. Ka reoveepuhastite vesi ei kipu neid võtma
Seetõttu läks osa veest soome partneritele pikemaajalisteks testideks, mis vist tehakse convictide marja ja maimude peal, tulemusi veel ei tea.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Karmid meetodid vee puhtuse testimiseks

Aga mind huvitab see päris tõsiselt, et kas kalade surmas olid süüdi jumal teab millised põlevkiviõli osalisel põlemisel tekkinud aromaatsed ühendid.. või šokk, et "uhoh - värsket vett anti!". Ma ajasin senimaani pigem kahtlase vee süüks.