kpl Kalake kirjutas:
JBL Aquadur plus tootekirjelduses väidetakse samamoodi, et see tõstab KH kõrgemale GH-st, mis on omane Aafrika järvede veeparameetritele. Mismoodi see keemiliste võrrandite täpselt võimalik on, oskavad tõenäoliselt vastata selle firma laboriteadlased
.
tv kirjutas:
Ei ole jah raketideadus. Ei tasu otsida definitsioonist seda, mida seal pole. Näiteks NaHCO3, ehk sooda, ei sisalda raasugi kaltsiumi ega magneesiumi aga annab HCO3- ioone ja seega panustab KH-sse lisamatta midagi GH-sse.
On olemas nähtus nimega "vee karedus", mida põhjustavad vees dissotsieerunud
magneesiumi ja kaltsiumi sooladest pärinevad Ca++ ja Mg++ katioonid.
Vee kareduse saab jagada tinglikult kaheks.
Seda osa magneesiumi ja kaltsiumi ioonidest, mis on tasakaalustatud karbonaat
ja bikarbonaatioonidega, nimetatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks.
Ülejäänud osa kaltsiumi ja magneesiumi ioonidest, mis on tasakaalustatud eelkõige sulfaatide
ja kloriididega, nimetatakse püsivaks ehk jäävaks ehk mittekarbonaatseks kareduseks.
Seega püsiv ja mööduv karedus moodustavadki kokku nn üldkareduse.
Miks eristatakse püsivat ehk mittekarbonaatset ja mööduvat ehk karbonaatset karedust?
Selle pärast, et karbonaatsele karedusele vastavat osa üldkaredusest on võimalik lahusest katlakivina välja keeta.
Vee/lahuse keetmisega vähendame karbonaatse kareduse kaudu seega ka üldkaredust.
Keetmisel toimuvad karbonaatse kareduse kadumise ja katlakivi tekke reaktsioonid on näiteks:
Ca(HCO3)2 → CaCO3↓ + H2O
Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2↓ + 2CO2↑
Kuna katlakivi koosseisus sadenevad välja magneesium ja kaltsium, siis on ilmselge ka üldkareduse vähenemine.
Rääkides vee üldkareduse ja karbonaatse kareduse määramise vahenditest
akvaristika kontekstis, siis tõepoolest üldkaredus määratakse Ca ja Mg katioonide
ning karbonaatse kareduse osa üldkareduses CO3 ja (HCO3)2 anioonide sisalduse järgi.
Aga seda viimast tehakse eeldusel, nagu vees muid karbonaatide ja bikarbonaatide allikaid poleks.
Juhul, kui on ka muid karbonaatide ja bikarbonaatide anioonide allikaid, siis tuleb neid
KH teste käsitleda karbonaatse kareduse näidu määramisel teatud mõttes juba mööndustega.
Nimelt kui meil on lahuses ühel pool Ca ja Mg katioonid ning teisel pool neid üksüheses vahekorras
kompenseerivad sulfaat-, kloriid-, karbonaat- ja bikarbonaatanioonid, siis on testimise asi lihtne,
aga kui nüüd lisada söögisoodaga NaHCO3 täiendav kogus bikarbonaatset aniooni,
siis tekkib lahuses Ca ja Mg katioonide kompenseerimise võimes nö üleküllus ja ülekate.
Kuna Ca ja Mg hulk ei muutu, siis summaarne karedus ehk üldkaredus on ikka endine
Küll aga võib öelda, et kasvas karbonaatne karedus, sest tänu lisatud
bikarbonaatdele saab katlakivina välja keeta rohkem kaltsiumit ja magneesiumit.
Samas tuleb endale aru anda, et selline käsitlus eeldab seda, et karbonaatne karedus tuleb lugeda kasvanuks
mittekarbonaatse ehk püsiva kareduse arvelt, ning et keetmise käigus kompenseerimise tööta jäänud
sulfaatsete SO4 ja kloriidsete Cl anioonidel tuleb leida uued kompenseeritavad lisatud söögisooda Na katioonide näol.
Aga vee kareduse summa ehk üldkaredus on ikka endine, sest kareduse nähtuse tingivad ikka Ca ja Mg katioonid.
Siit edasi mõeldes....
Kui söögisoodat lisada veele nii palju, et karbonaatse kareduse KH näit ületab üldkareduse GH näidu,
siis sellise KH näidu käsitlemist karbonaatse kareduse näiduna tuleb võtta süstemaatilise mõõtmisveana.
Juhul, kui karbonaatse kareduse KH mõõdetud näit ületab üldkareduse GH mõõdetud näidu,
siis tegelikkus on selline, et kogu üldkareduse GH moodustabki sooda manipulatsiooni tulemusel
karbonaatne karedus KH ehk GH=KH, ning kõik püsiva kareduse SO4 ja Cl ioonid on sunnitud paari
heitma sooda Na katioonidega ning Na katioone on sunnitud kompenseerima ka see osa karbonaatsetest
ja bikarbonaatsetest anioonidest, kellele ei jätku lahuses kompenseerimiseks Ca ja Mg katiooni.
Ehk siis sooda liiaga lisamisel Ca ja Mg kompenseerimise vajadust ületavas määras mõõdab
KH test kõigest ainult karbonaatsete ja bikarbonaatsete anioonide summaarset sisaldust ehk
siis sellist karbonaatsete ja bikarbonaatsete anioonide kontsentratsiooni, mis vastab karbonaatse
karedusega hõivatud ja seda ületava sooda anioonide kontsentratsiooni summat.
Ehk siis, kui mõõdetud KH näit on suurem GH'st, siis KH näidust GH näidu
lahutamisega saame teada, kui palju söögisooda lisamisega ülepingutatud sai.
Aga igal juhul ei saa tegelik karbonaatne karedus KH olla suurem üldkaresusest GH, sest see
tähendaks seda, et vaadeldava lahuse summaarne Ca ja Mg sisaldus oleks väiksem, kui karbonaatsele
karedusele vastav Ca ja Mg sisaldus, mis iseenesest on sama ajuvaba, kui rääkida, et selle Maakera sees,
mille pinnal me kõnnime, on veel üks teine Maakera, mis on välisest tunduvalt suurem...
See peaks küll ammendav seletus olema.
PS! Selle toodega, millele kpl. Kalake viitas, on siis nii,
et pakendil on kirjas kas täielik ajuvabadus või siis on seal kirjas hoiatavana see mõte,
et nimetatud toote kasutamisel ei ole KH testi kasutamisel saadav näit enam adekvaatne.
Kahjuks ei saa ise kontrollida, mis seal kirjas on ja mis tõlkes kaduma läinud.
Logi sisse
Registreeru
Pildialbum
KKK
