foorum.akvarist.ee

Tahaks natuke mõtiskleda, milliseid kodusemaid viise oleks vee kareduse alandamiseks käepärasemate meetoridtega.
Ehk küsiks mida keegi teeb? See et "milleks seda" on hoopis teine teema juba.

* RO - vajab nii mõndagi investeeringut, alates 110 eurist. Või oleks mõni sarnase effektiga seade mis rahuldaks väiksema vajaduse väikese investeeringuga?
* Vihmavesi - kord sajab ja kord mitte, talvel tuleb parematel aastatel lumena. Saadavus on juhuslik, vajab kogumist, Edasi vajab filtreerimist. Mis on vihmavee parameetrid?
* Dest. Vesi - kuidas selle kasutamisega on.
* Keetmine - kui palju on võimalik vee karedust mõjutada keetmisega, mõni on seda vist teinud.

Mis veel aitaks vett pehmemaks teha.

Ilmselt need lahendused on kõik seda sorti et neid ei kasuta puhtalt vaid kraaniveega segamini, pooleks vms..

_________________
125L vett ja väike troopika.

Ainus töötav variant on pehme vee lisamine. Seega kolm esimest on kõik OK. Keetmine ei anna nii suurt efekti, et seda mõtet teha oleks (mõni kraad väiksem karedus ehk). Vihmavesi on kõige odavam, kui seda saab puhtal viisil koguda kudagil (maal vanaema juures). RO vesi tuleb odavam, kui destileeritud vesi tõenäoliselt. Tavalised ioonvahetid ei sobi hästi vee pehmendamiseks akvaariumile, sest nad lihtsalt vahetavad Ca ioonid Na ioonide vastu, mis ei tekita katlakivi ja mida testid ei mõõda, kuid mis sellest hoolimata on vees olemas.
Turvas toimib samuti ioonvahetina (vahetab Ca iooind H ioonide vasta), aga on üsna kesise võimekusega, vähendades samuti karedust ehk mõned kraadid. Isiklikult olen solberdanud igasuguste sajadega ja lõpuks ostsin RO-seadme.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Turvast saab kasutada küll kui vaid viitsimist jagub - http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php ... sc&start=0 Eripäraks see et veele tuleb spetsiifiline värvus mis on mõne biotoobi puhul vägagi asjakohane. Mõnele ei meeldi, mulle ntx küll sobib.
Aga ses suhtes on tv-l õigus et ega väga suurt muutust sellega saavuta ning mäsu on omajagu. Kui endal pehmemat vett vaja oleks soetaks ilmselt kah RO seadme, ei viitsi enam solberdada. Dest. vesi ja RO vesi on mõlemad head, lihtsalt dest. vee kasutamine kipub kulukaks minema.
Vihmavesi on nii ja naa, katusel võib igasugu saasta olla kogunenud mis siis kenasti vihmaveega maha pestakse, sestap ei tarvitse vihmavesi akvas kuigi hea olla.

Soovitan ikkagi hankida RO seadme. Mul on kasutuses Aqua Medic RO juba üle 3 aasta ja sellest ajast on kõik vee probleemid akvaariumites kontrolli all.

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

Tundub, et sinna Ro poole peaks kiskuma, ehki see tamme ekstrakt tundus kuidagi huvitav lahendus. Turbaga ilmselt ei viitsiks ise jännata kui just valmis lahust kuskilt ei saa.

rromm, kasutad sa ainult RO vett või paned segamini kraani veeega ?
Sul näikse olevat ka päris hulga liitreid taga, mul vaid 125, mis teeks siis umbes 10L RO vett nädalas kui VV kraani veega pooleks teha. Kui 100 euri peaks selleks välja käima siis aastaseks kuluks teeks see 3eeki liiter.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Mina segan RO-vett kraaniveega sobivas vahekorras (umbes pooleks). Lisan veele ka raskmetallide eemaldamiseks veeparandajat vastavalt lisatud kraanivee kogusele.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Lisan veele seda:
JBL Aquadur plus. See on spetsiaalselt mõeldud Amazonase kaladele.
Lähemalt loe siis sealt JBL koduleheküljelt.
Seal on ka spetsiaalne lisand Malawi kaladele (kui kasutatakse osmoosvett).

PS! Kodune külma vee arve kokku koos pere vajadustega on umbes 100.-EEk kuus. Sealt siis ilmselt kuni pool on akvaariumite kulu.

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

No nägitsa, kui olin oma vastuse valmis saanud siis nägin et üks postitus siit vahelt luba kadunud. No eks see delfi stiil siia eriti ei istuks ka vahele.

Ma nüüd võtan natuke kalkuleerimiseks ja katsetamiseks.
Huvi pärast proovin üht viisi mis mulle veel soovitati - mahla aurutist vee läbi laskmine. panen pärast siia numbrid kirja mis sain.

Igastahes olen saanud mõne huvitava mõtte mida kas järgi proovida või edasi uurida.

Vihmavett mul koguda ei õnnestu, ei usalda seda löga mis katuselt alla niriseb, see on mul rohkem nadu varese k.k. pesu vesi.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Liiter destilleeritud vett maksab 20 kr. kanti (ntx http://www.aldinet.ee/index.php?productID=940). Kui 200 liitrises akvas teha 20% veevahetus nii et pool on destilleeritud vett siis üks veevahetus läheb maksma ca 400 krooni. Kui teha selline veevahetus iga nädal siis ca 53*400=21200 kr. aastas. 400 liitrisel akval läheks aga juba ca 40000 aastas.
RO seadmeid on üsna mitmesuguseid, nii väikese veehulga saab ilmselt üsna suvalise RO seadmega - võtame veebipoest kindluse mõttes tuntud tegija JBL RO seadme tootlikkusega 60-100 liitrit päevas, see maksab ca 130 eurot =~1950 EEK. Kallimad riistad on seal poes nii 400 euro ehk siis 6000 EEK kandis. Usun et isegi 200 liitrise akva korral ka kallima klassi riista valides ei lähe RO seadme, vee ja elektri peale pooltki summast mis kulub dest. vee peale, mida suurem akva seda soodsam RO tuleb.
Kuna põhjalikkuses kindlasti ületad mind siis jätakski need peened arvutused pigem Sinu teha. Lisaks veel et RO seadmeid on erinevates hinnaklassides ja erinevate võimalustega (ntx kas eelduseks on piisav veesurve veevõrgus või suudetakse pumbaga ise vajalikku veesurvet tekitada), samuti sõltuvad tulemused kindlasti vajalikust veehulgast. Kindlasti on vaja arvestada RO filtri juures vajaliku veehulga maksumust, kasutatava elektri maksumust. Lisaks väikese destilleeritud vee kanistri saab poest ära tuua näpu otsas või jalgrattaga, kuid suurema koguse transportimisejuures lisandub bensiinikulu, auto amortisatsioon jne. Oluline on ka ajavahemik mida vaatleme - kui akva on vaid kuuks ajaks laenatud siis ilmselt tuleb destilleeritud vesi soodsam. Et siis eesmärgiks oleks ilmselt maatriks kus omajagu ridu ja veergusid.
Aga kõhutunde pealt võin ennustada et destilleeritud vee kasutamine tuleb üldjuhul ikkagi tublisti kallim ku RO seadme soetamine.

Silver, sinu tahtmine saagu. Ma hoian KH/GH kudagil 10-ne kraadi kandis. Täpne väärtus pole mulle väga oluline. Selleks pean oma kraanivett, millele on GH 20-ne ringis, umbes pooleks lahjendama RO-veega. Selline kH/gH on enam-vähem sobiv kõigile, kes mul akvaariumis on.

Joogiveele on teatavasti kehtestatud normid ja nendega tutvumine ei jookse kellelgi mööda külgi maha. Ja pole väga raske teha kindlaks, millisesse klassi su joogivesi kuulub, veefirmad avaldavad seda infot oma kodulehel või siis saab selle neilt muul moel kätte.
Üks ohtlikemaid raskemetalle veeelukatele on vask, mille piirmäärad joogiveele on kaugelt palju kõrgemad, kui see kaladele sobilik on. Esimesena saab pihta mari ja maimud. Vaske satub joogivette väga mitmelt poolt (vasktorud, ventiilid jne) niiet selle kogus vees on teadmata. Teised pahalased on veel tsink (tsinktorud) ja plii ja ilmselt veel midagi. Nn veeparandajad sisaldavad EDTA-d, mis seovad metalle muutes need ohutuks ja ühtlasi taimedele omastatavaks. Samsugust parandavat mõju omavad näiteks ka turbast vette eralduvad ühendid. Reaktsioonivõrrandite jms osas soovitan konsulteerida kirjandusega.

Mis puutub foorumisse ja Interneti üldse, siis ei tasu seda võtta otsatu ja kõikehõlmava tõe allikana. Kui sul on asja vastu sügavam huvi, siis soovitan soojalt soetada endale vastavat erialast kirjandust. Alustada võid sellest. Saad ka reaktsioonivõrrandid ja viited kirjandusele, mida edasi uurida.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Ma panen uuesti. Enne ma soperdasin asja ära. Tahtsin "muuta", aga vajutasin veidi ebatäpselt "X" ja
kui oli küsimus, et kas olen kustutamises kindel, siis olid näpud kiiremad, kui mõttetegevus.
Aga õnneks selgus nüüd juhuslikult, et üht-koma-teist oli kompuutri mälus alles.

Sul on siis ilusti erinevate variantide kulud/tulud ja kasumlikus/efektiivsus välja arvutatud? Võtsid arvesse inflatsiooni?
Alternatiivkulud? Amortisatsiooni? Mis meetodit kasutasid - variantide paariti võrdlus?

Milles tõpselt probleemid seisnesid? Mis ja kui palju nüüd teist moodi on?

Ja mis sellise lahenduse põhjuseks/aluseks on? Miks nii? Mis tähendab "sobiv"? Numbriline väärtus?

Ja mis sellise lahenduse põhjuseks/aluseks on? Miks nii? Raskemetallide sisalduse analüüs? Kes analüüsis?

Rein, selge pilt - ma mõtlesin oma mätta otsast, et asendamisele kuulub eelkõige äraauranud vesi.
Ja sellest kontekstist ei ole destileeritud vee lisamine midagi ülemõistuse kallist.
Aga kui teil veekoguste tsirkulatsioon tõesti nii suur ja intensiiivne on, siis võib tõesti rahakotile hakata.

Samas ma ei kujuta ette, mis vett ja milliste õudsete näitajatega teil (mitmuses) kraanist tuleb,
mille tõttu teil seda vett nii meeleheitlikult ja alternatiivideta pöördosmoosiga vaja töödelda on.
Mul on Laagris (Põhja-Eesti, paekivi) vesi puurkaevust ja võib öelda, et paekivi teeb asja karedaks,
aga keetmine annab selle koha pealt täiesti mugavalt rahuldava ja majanduslikult mõistliku tulemuse.

Et siis suures koguses vett vahetades tagab osaline vee keetmine piisava pehmuse KH arvelt ja äraauranud
vett asendan destilleeritud veega, mis tagab põhimõtteliselt ajas mitte kasvava kareduse näidu.
Muidugi ööpäeva siseselt toimub teatav tasakaalu nihkumine.

Kui kellelgi tekkis küsimus, et kuidas ma väldin suurtes kogustes vee vahetamist, siis mul on
tihe taimede mets, mida ma paar korda nädalas rohin ja mul pole vaja N ja P ühendeid veest eemaldada.
Kuigi N ja P kontsentratsioon on tegelikult vees selline, et teoreetiliselt võiks vetikas möllata, siis lõpuks
ometi peale pikki eksirännakuid on mul tehisvalgustus õige ja vetikas ei võta juba paar aastat võimust.
See on aga juba veidi teemast mööda.

tv, raskemetallidega on nii, et see mida Sa nende allikana kirjeldasid, on väga võimalik,
aga tegelikud kontsentratsioonid tuleb siiski igal konkreetsel juhul tõestada ja määrata objektiivne "ravi".
Kunagi, kui ma mõne aasta eest Tallinna Veele teabenõude esitasin, siis see vastus mida ma sain,
ei olnud akvaristika seisukohast küll ammendav ja näidud oli selle kohta, mis nad torusse sisse lasid,
mitte aga selle kohta, mida ma eeldatavalt torust välja lasin...

Igasuguse vette lisatavate metalle siduvate ainetega on see jama, et need seovad metalle teadmatus hulgas.
Keegi ei suuda nii täpselt doseerida, et kasulik osa alles jätta ja liigne isoleerida.
Ja koduste vahenditega pole võimalik kontsentratsioone ka piisava täpsusega määrata.
Need preparaadid on rohkem mõeldud hädaabilahendusena, kui igapäevaselt kasutatav hüvena.
Näiteks peale Cu sisaldavate ravimpreparaatide kasutamist.

Soovitatud kirjandiuse kohta seda, et Diana Walstad'i "Ecology of the Planted Aquarium" on mul täitsa olemas,
aga mida ma öelda tahan, on siis see, et seda raamatut tuleb ikka teatavate reservatsioonidega lugeda.
Kõiki selseid resoluutseid väiteid ei saa absoluutse tõena võtta: a'la, et otsene päikesevalgus on
kasulik ja lausa vääramatult vajalik, või et taimed tuleb eelistatavalt pottidesse istutada.
Seal on väga palju tarka teadust ja alternatiivset lähenemist, aga see on liiga
meelevaldselt kontekstist välja rebitud ja võib kohati ka ohtlikult vale mulje jätta.

Reaktsioonivõrrandeid küsisin selle pärast, et nende põhjal otsustada, mis aspektidest lähtuvalt
te nii teete, nagu te teete, aga mitte selle pärast, et ise midagi hetkel veel ei teaks ega jagaks.
Et siis huvitas, mis asjaolusid just teie oluliseks ja prevalveerivaks peate ja veidi ka selle pärast ,
et veenduda teie tegevuse teadlikkuses ja eesmärgipärasuses ning välistada umbropsu lahmimine/katsetamine.

EDTA molekuli võime metalle siduda on absoluutselt täpselt teada. Et mis järjekorras kui palju üks molekul seob metalle. AFAIK (minu teada) pole EDTA otseslt kahjulik (vähemalt on seda vähemal määral, kui vaba vask, tsink jne) ja taimed suudavad ka seotud kujul metalle omastada. Lisaks EDTA-le ka teisi ühendeid samal eesmärgil ilmselt kasutatakse. Sõltub tootjast, loodetavasti on tootja poolt antud juhendid piisavalt täpsed. Igatahes ei näe ma mõõdukas üledoseerimises mingit probleemi. Paljud kodanikud lisavad kelaaditud metalle regulaarselt akvaariumi väetamise eesmärgil. Veeparandaja lisamine lihtsalt muudab vees olevad metallid taimedele vajalikeks mikroväetisteks.

Mis karedusse puutub, siis üldiselt pehme-vee taimed ja -loomad eelistavad vett, millel on madal püsikaredus, st siis gH, mitte madal kH. Näiteks on pehme-vee kaladel probleeme paljunemisega karedas vees. Püsikaredus ei kao sul keetmisel mitte kuhugi. Tõsi on ka see, et enamusele liikidest ei lähe karedus üldse korda ja nad saavad väga edukalt hakkama igasuguses vees, mis pole ekstreemselt kare või pehme. Seega ei näe ma vee keetmisel mingit erilist mõtet. See maksimaalselt 10% kareduse vähenemine keetmisel on üsna tähtsusetu.

Walstadi raamatu põhiline pluss on see, et ta näitab kätte, mis suunas mõelda ja juhib tähelepanu sellistele aspektidele, millele tavaliselt tähelepanu ei pöörata. Nagu näiteks raskemetallide mürgisus. Mulle ei meenu sellest raamatust küll ühtegi sellist resuluutset väidet, et ainult nii peab tegema ja teisiti ei saa. Pigem antakse seal soovitus.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

EDTA omadused ja ka akvaariumisse lisatud hulk võib ju kõik ilusti teada olla, aga seni
kui pole teada seotavate metallide kontsentratsioonid akvaariumis ja nende metallide praktiline
isoleerimise vajadus, siis on EDTA lisamine ikka rohkem selline umbropsu tegutsemine.
See on see, mida ma öelda tahan. Lihtsalt vajalikud mikroelemendid võidakse ära nullida.
Taimed ei saa mitte kõiki mikroelemente EDTA-ühenditest kätte ja ega isegi mitte rauda lõplikult.

Et asi üheselt selge oleks, siis ma ei ole mingi EDTA vastane. EDTA on väga hea asi, kui täpselt teada mida teed.
Näiteks kui Hoagland'i väetise segu ise kokku segada, siis FeEDTA koosseisus läheb see paratamatult akvaariumisse.
Aga sellisel juhul on kontsentratsioonid kõik ka eelnevalt täpselt välja kalkuleeritud
ja vaba EDTA hulk, mis võiks akvaariumis omasoodu tegutseda, on sellisel juhul minimaalne.

Mis karedusse puutub, siis GH on siiski Total/General Hardness ehk Gesamthärte,
ehk üldkaredus, mis on defineeritud kui karbonaatse ja püsiva kareduse summa.
KH on karbonaatne ehk mööduv karedus ehk Carbonate hardness ehk Karbonathärte.
Vee keetmisega eemaldatakse tõesti ainult mööduvat ehk karbonaatset karedust,
aga kuna see on osa üldkaredusest, siis selle arvel langeb ka üldkareduse näit.

Nagu juba kirjas, Walstad'i zedööver on küll tarkust täis, aga lugeda tuleb seda siiski reservatsioonidega.
Seda tuleb võtta kui olulist täiendavat kirjandust, aga läbivalt põhitõdede aabitsana kindlasti mitte.
See raamat on omal kohal, kui bioloogia, keemia, füüsika ja botaanika põhitõed on selged.
Kui kontekst on juba paigas, siis sellisel juhul on see raamat tõepoolest arusaamu ja maailmapilti
avardav, aga sellest alustades ja selle ümber oma teadmisi ehitada ei ole küll mõistlik lahendus.

Huvitav, kes ja kus neid niiviisi defineeris? Omal ajal sai siin sel teemal palju jahutud ja vist isegi vastastikusele mõistmisele jõutud, et kõike, mida foorumites ja mujal netiavarustes kirjutatakse, ei maksa puhta kullana võtta.
Siin on näiteks väike valik GH definitsioonidest, kust igaüks võib endale meelepärase leida. Enamvähem vastuvõetava akvaristile sobiva ülevaate karedatest asjadest leiab näiteks siit.