foorum.akvarist.ee

Nii, akva-keemia sõbrad.
Mul on vaja mingit bufferlahuse preparaati, millega hoida akvaariumi pH allpool 7 ja ülevalpool 6.
Soovitav väärtus oleks ~6,5.

Kas keegi teab mõnda toodet, mida kodumaapinnalt leida võiks?
Või siis asendusvariandina interneti avarustest.

Oluline on, et vee pH jääks igal ajahetkel raudpoltkindlalt alla 7.

täisautomaatne co2 süsteem on selleks puhuks hea lahendus. ph stabiilsena hoidmisega tegeleb kontroller.
Kuidas muidu karedusega? nii happeline vesi peab ka suht pehme olema, kui Co2 ja kalu koos kasti suruda.

mingid vedelikud on ka olemas, aga noh...nendega solgutada on kah paras jama ma arvan, ja nii paigas kui co2 süsteemiga, nendega ph vist küll ei seisa...suure kasti korral rahakott puuga selga

_________________
15l Nano

Kalu hetkel selles akvaariumis ei ole ega pole ka hiljem plaanis. Ainult taimed.
Kõnealust eksperimentaalset funktsiooni täitva anuma maht on hetkel ~12L.
Hiljem on plaan vastavalt vajadusele mahtu suurendada, aga maht jääb ikka kindlasti alla 80L.
Olulline kriteerium vee kohta on, et pH oleks allpool 7. See tuleb tagada.

miks selline kriteerium? kui ainult taimed, siis ongi co2 kõige õigem lahendus....saad ph alla ja taimed co2'te ka.

tiba väike on see kast , aga co2 lisamisega saab hakkama küll. aga kas nii väikese puhul on mõtet täisautomaatset lahendust teha? noh 80l oleks juba hea. Kui kontroller DIY teha, oleks eksperimenteerimise rõõmule tegemiserõõmu ka....odavam muidugi kah.

mis eksperiment tulemas on?

_________________
15l Nano

Esimeses etapis Aponogeton madagascariensis var. major ja Aponogeton madagascariensis
var. henckelianus hübriidsete isendite sordiaretus selektiivse valiku meetodil
kaugema eesmärgiga määrata alamliikide dominantsed ja retsessiivsed alleeelid.

Teises etapis eksperiment meristeemsete tüvirakkude siirdamisega taksonoomilise perekonna
siseselt ja ka perekonna väliselt liigilt ning kolmandas etapis triviaalne geneetiline modifitseerimine
lõppeesmärgiga saavutada klorofüllipõhise fotosünteesi asemel esteetilisem karotinoidne fotosüntees ja PhD.

Täpsemaid tagamaid ei saa kahjuks avaldada.
Lõpptulemuse kavatsen patenteerida.

vau. kõnealused taimed pidavat madagaskaril juba suht ohustatud olema ja vajavad huvitavaid tingimusi heaks eluks.
küll aga ei usu et see asi õnnestuks 12 liitri sees ja ka 80 liitrit tundub väike.
ise oma akvas kasvas üks isend kunagi umbes 150-200 liitri suuruse akva mõõtudesse.
teine etapp oli juba päris hiina keel, nii et küll see juba õnnestub hästi.

jõudu.

no kui nii peene värk, siis kontrolleri ja ballooniga co2 süsteem peaks kõige õigem asi olema...aga noh mis ma siin räägin "tarka juttu", ei tea neist asjadest (see su geenitehnoloogia ) midagi, ja usun et ei hakka teadma kah

_________________
15l Nano

Mul on hetkel alles ettevalmistav etapp.
Ma panen taimed kasvama ja vaatan kõigepealt, mida nad üldse edukaks kasvuks vajavad.
Et milline on optimaalne elukeskond - internet ja makulatuurne kirjandus annavad vastukäivat infot.
Seega tuleb leida täitsa omaenda tõde.

Esialgu tuleb üldse kindlaks teha, millise alaliigi taimed mulle hetkeseisuga sattusid.
Teisest ilmaotsast saadetakse nad teatavasti ilma lehtedeta.
Ka tuleb selgeks teha, millised üldse kasvama lähevad jne.
Peab natuke harjutama seda asja...

Edaspidii tuleb meeldivad isendid välja valida, isoleerida kontrollitud tingimustes ja
sellega alles siis I etapp algabki. Aga esialgu paariks kuuks ja idandamiseks on 12L hea küll.
Hiljem tuleb aga jah mastaape laiendada ja CO2 pole ka vist pääsu...

Kogu asja kestuseks on arvestatud ikka mitu aastat.
Ainuüksi see "Mendeli herneste mäng" võtab eeldatavalt mitu aastat.

Ja kui keegi omab eriinfot nende taimede pidamise kohta, siis ma olen üks suur kõrv.
Kõike nullist avastama hakata küll pole aega.

ühesõnaga sa üritad neid punaseks ajada... põnev.
aga teemasse - co2 automaatne kontroller peaks olema kõige õigem lahendus.

Automaatne CO2 süsteem on ilmselt tõesti parim moodus PH taseme paigas hoidmiseks. Tegelikult see automaatika väga oluline polegi, kui balloonist tasapisi CO2 tiksutada siis selline lahendus on kah täitsa stabiilne.
Akvarist Stenil kasvas muide mingi Aponogetoni liik täitsa kobedalt mitte just eriti soodsates oludes.
Karotinoidide asemel on jutt ilmselt flavonoididest, need annavad taimedele punase, roosa, lilla, sinise värvi.
Ja kuna taimede punaseks ajamine teemaks siis võib ehk selline ammune lõim huvi pakkuda: http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=5384

karotenoididest on siiski ilmselt jutt. karotenoidid on normaalselt olemas igas taimelehes, lihtsalt klorofülli roheline värv on intensiivsem. samamoodi toimub nt. vahtralehtede kollaseks ja punaseks muutumine sügiseti, kui klorofüll hakkab lagunema. nagu ma "hiina keelest" aru sain, on eesmärgiks muuta klorofüllipõhine fotosüntees karotenoidipõhiseks ehk siis saavutada karotenoidide ülekaal taimelehtedes (millega kaasneb oranzikas, punakas lehtede värvus). karotenoidipõhisel fotosünteesil on veel teatavaid eeliseid, kuna tänu värvuse muutusele muutub ka taime võime absorbeerida teatud osa valguskiirgusest.
ok, aitab. teemaalgataja seletab ise edasi, kui tahab.

Minu arusaamist mööda on flavonoidid seotud otseselt taimede värvusega, karotenoidide roll on sootuks laiem ning rohkem seotude fotosünteesiga kuna neis toimub fotosünteesiks vajalik valguse neeldumine ning samas nad kaitsevad klorofülli. Maria kirjutatu on iseenesest sulatõsi, kuni klorofüll domineerib lehtedes, on lehed rohelised, kui klorofülli pole (sügisel) siis domineerivad karotenoidide kollased, punased ja oranzid toonid.
Tsiteeriks Tropica't kui vähemalt minu jaoks usaldusväärset allikat: Flavonoids are phenolic compounds that may be employed by plants as visual and olfactory attractants. Anthocyanins are flavonoids that are the source of most red, pink, purple, and blue colors in plant parts, including the many red varieties of Echinodorus and Cryptocorynes.
Põhimõtteliselt sama ütleb ka Wikipedia: Flavonoids are widely distributed in plants fulfilling many functions including producing yellow or red/blue pigmentation in flowers and protection from attack by microbes and insects.
Maria kirjutatu kinnitus Wikipediast:Lutein and the other carotenoid pigments found in mature leaves are often not obvious because of the presence of chlorophyll. However, when chlorophyll is not present, as in young foliage and also dying deciduous foliage (such as autumn leaves), the yellows, reds, and oranges of the carotenoids are predominant. For the same reason, carotenoid colours often predominate in ripe fruit (e.g., oranges, tomatoes, bananas), after being unmasked by the disappearance of chlorophyll.
Akvaariumitaimede juures ilmselt me ei jälgi sügisest lehesadu vaid lehtede normaalset värvust ajal mil toimib aktiivne fotosüntees, seega usun siiski et jutt on flavonoididest. Pole kuulnud et fotosüntees käiks pelgalt karotenoidide abil ilma klorofüllita, kuid loomulikult võin ses osas lihtsalt olla pimeduses, minu teadmatus ei välista sellist võimalust.

rein, tuletan meelde, et sa hakkasid kinni minu sõnasabast taimede punaseksmuutmise kohta. teemaalgataja pole selle kohta sõnagi öelnud, tema rääkis konkreetselt karotenoididepõhisest fotosünteesist kui eesmärgist.

Flavonoidid pigmentidena annavad eelkõige värvuse sellistele taimeosadele nagu näiteks
viljad ja õite kroonlehed. Flavonoidide osalemisest fotosünteesis, ma pole ei kuulnud ega lugenud.
Minu teada asuvad flavonoidid nendes taimede osades, mis fotosünteesiga ei tegele.

Karotinoidide osalemine fotosünteesis on juba aastakümneid üldtunnustatud fakt.
Karotinoididid ise täielikult fotosünteesis klorofülli ei asenda, aga täiendavad väga edukalt.
Nimelt klorofüll-A ja klorofüll-B omastavad pigmentidena valgusenergiat sinisest ja punasest valgusspektrist.
Punane valgus aga neeldub ka vees ja tihti ei jõua vajalikul määral põhja taimedeni.

Klorofülliga koos kloroplastides asuvad karotinoidid aga on võimelised lisaks sinisele nähtava valguse
spektri osale neelama ka rohelise valguse spektriosa energiat, mis akvaariumi veesügavustes
märkimisväärselt ei neeldu, aga kahjuks enamikul teimedel rohelistelt lehtedelt tagasi peegeldub
ja kasutamata jääb. Lisaks kaitsevad karotinoidid ka taime lühilainelise UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.

Karotinoidide märkimisväärselt suurema osakaaluga taimelehtede pilt Vesiroosidest
Nymphaea lotus'est ja Nymphaea micrantha'st minu enda akvaariumis:
http://foorum.akvarist.ee/album_page.php?pic_id=9023

Karotinoidide kasulik effekt ja osalemine fotosünteesis seisneb selles, et nad on võimelised neelama
valgusenergiat valguse spektri rohelisest osast, mis jääb iseenesest kättesaamatuks klorofüllile.
Omistatud energia aga annavad karotinoidid edasi siiski eelkõige klorofüllile ja selle arvelt teostatakse fotosünteesi.
Seega võib öelda, et karotinoidide osalusel toimuv nn karotinoidne fotosüntees on effektiivsem.

Valguse neeldumisvõimet illustreerib järgnev diagramm:

See on tõsi. Muide, tundub et ehkki eesti keeles kasutatakse terrminina nii karotenoide kui karotinoide on viimased siiski domineerivaks vormiks.
Nagu Tropica poolel kirjutati on ntx Echinodoruste ja Cryptocorynede punane, lilla, roosa värv tingitud just flavonoididest, mitte karotinoididest, ning neil taimedel vaevalt et õitest ja viljadest jutt käib. Kuid arvestades et flavonoidide kontekstis räägitakse eeskätt punasest, roosast, lillast ja sinisest värvist on selge et üldjuhul on tõesti jutt õitest ja ehk ka viljadest. Ja viljade osas on just karotinoididel suur osa, korrates varasemat enda tsiteeringut: For the same reason, carotenoid colours often predominate in ripe fruit (e.g., oranges, tomatoes, bananas), after being unmasked by the disappearance of chlorophyll.
Küll aga pole ma väitnud et flavonoidid oleks seotud fotosünteesiga, loomulikult nad pole seda.
Segadus tekkis vast seetõttu et Maria vihjas et taimede punaseks ajamine on eesmärgiks - sel juhul on teemaks flavonoidid. Kui eesmärgiks pole taimedele punase värvi saamine vaid fotosünteesiga mängimine siis pole flavonoidid teemaks, küll aga puutuvad asja karotinoidid. Kuid nagu kirjutasin ei saa minu teada rääkida ainult karotinoidide põhisest fotosünteesist, klorofüll on siiski ka vajalik. Aga muidu kordas Silveri jutt pisut detailsemalt minu varem kirjutatut:


Kui aga juhtumisi jutt on sellest et taimi võib punaseks saada lisaks flavonoididele ka karotinoididega ajal mil taimedes on veel aktiivne fotosüntees klorofülli osalusel siis selles osas olen pisut kahtlev - kuid loomulikult pole see välistatud. Arvestades seda et taimed lähevad nobedamalt punaseks intensiivse valguse korral ning nagu viidatud varasemas lõimes teemaks oli, UV kiirguse korral, ning võttes arvesse karotinoidide klorofülli kaitsmise funktsiooni - võib-olla tõesti, kuid sellest seosest selles kontekstis pole sattunud lugema, küll aga fluvonoididest.