foorum.akvarist.ee

Kas keegi teab mida kujutab endast vahend pH miinus?
Probleemiks on ikka taimede vilets kasvamine.
Kui ma olen õigesti aru saanud siis enamik taimedel ei saa toimuda fotosüntees kui pH on kõrgem kui 7,5 ja järelikult ei saa ka taimed kasvada.Mul käib viie liitrine meskipudel,aeraatorit ei kasuta aga pH ikka üle 7,6.(HAGEN tester 6-7,6)Proovisin Sera pH miinust,näit kukkus nii,et tester näitas7,2-7,4 ja taimed hakkasid ilusti mullitama.
Kas seda vahendit võib alati kasutada?
Äkki on ta kellegile (millegile) kahjulik?
Kuidas leida vahendit kasutades CO2 kogus?Ei ole vist loogiline,et lisades vahendit vee CO2 tõuseb.(Kui kasutan CO2 leidmiseks tabelit kh,pH).
Või on kõik see jutt jama ja peaksin tööle panema suurema puskari vabriku?

_________________
350 L

Kuskilt on meelde jäänud, et akvaariumivett happelisemaks tegevad preparaadid baseeruvad fulvo- ja humiinhapetel. See peaks floorale/faunale suht kahjutu olema. Olen ise kah seda Sera pH-miinust kasutanud, kuid taimedele kahjuks erilist efekti ei tuvastanud.

Lisaks Tõnu Oga jutule, et needasmused happed on saadaval näiteks turbas/turbasamblas või tammekoore ekstraktis. Ilmselt midagi sarnast on ka seesamune preparaat. Kuuldavasti pidid need happed ka vees leiduvat rauda jt mikroelemente kelaatima (st. moodustama nendega ühendeid, mis on taimedele hästi kättesaadavad).

Pane pihusti otsa ja läheb see PH sul väiksemaks. Võid ka kangema segu teha, siis läheb veel kiiremini PH alla.

CO2 jooseb mul filtri väljavoolu torusse.Mullid on päris peened.Kangem segu käib vist kiiremini maha.Praegu vahetan pudeli sisu umbes kahe nädala tagant.

_________________
350 L

ainult ph miinust kasutades tõuseb see tüki aja möödudes jälle üles. Peax vaatama äkki ka vee karedust.

_________________
300l

Võiksid sa viidata mõnele allikale, mille põhjal sellisele arusaamisele jõudsid?

Tõenäöliselt http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php ... sc&start=0
Ma ei tea mille alusel Tiff seda väitis kuid mäletamist mööda on sellest mitmel pool juttu olnud ning põhjenduseks on enamasti toodud et PH kõrgete väärtuste juures tekib taimedel raskusi toitainete omastamisel, number mida on pakutud piiriks kõigub: 7.3, 7.5, 7.8. Kel aega ja tahtmist uurida leiab ilmselt sedasorti artikleid küllaga, mis tõsi ja mis mitte on iseasi.

Seda on jah igal pool mainitud, kuni sinna välja, et kõrge pH puhul sadestuvat toitained välja . Kuna ei olnud mainitud, mis ainetega tegemist on, siis tundub viimane väide küll kahtlane. Igatahes omast kogemusest tean, et NO3 ja PO4 ei kao kuhugi ka kõrgete pH tasemete juures.

Fotosünteesi ja pH seostest on põhiliselt juttu ainult ühes suunas, st. fotosüntees mõjutab pH-d. Ühes kohas oli siiski öeldud, et taimede fotosüntees toimib laias pH skaalas ja pH mõju fotosünteesile ei ole eriti suur.

Küll on aga vastupidine mõju tunduvalt märgatavam ööpäevase pH kõikumise näol.

Tegelikult tundub et see on koht mis ongi põhjalikumalt uurimata. Ka Walstad ei anna sel teemal väga üheseid vastuseid kuid ühes peatükis on ka seda teemat muuhulgas puudutatud. Ei jaksa ega pea õigeks kõike siin tsiteerida, küll aga tooksin välja ühe huvitava tabeli pehme veega järve kohta:
Aeg____pH___DIC (mg/l)___CO2(% of DIC)_Fotosüntees (µg C/l/hr)
8:00___5.7_____6.5__________81_________5.2
10:00__5.7_____2.6__________76_________16
12:00__9.6_____0.6__________0.01________2.5
14:00__8.3____0.9___________2.0_________2.9
16:00__6.4____2.0___________54__________0.4
DIC -Dissolved Inorganic Carbon (CO2 + HCO3- + CO32-)
Valemid näevad siin koledad välja sest html on foorumis keelatud ja sestap subscript & superscript ei toimi.
Selle tabeli originaal on kasutatud materjalide loetelu põhjal Allen HL. 1972 Phytoplankton photosynthesis, micronutrient interactions, and inorganic carbon availability in soft-water Vermont lake. In: Likens GE (Ed.), Nutrients and Eutrophication: The limiting Nutrient Controversy. Special Symphoisum, Amer. Soc. Limnol. Oceanogr. 1:63-83.
Sel peatükil on kasutatud materjalide loend "vaid" 34 nimetust pikk, tal on aga ka märksa tõsisemaid peatükke.
Minu jaoks oli päris üllatav kui suurtes piirides looduslikus veekogus pH võib kõikuda. See kõik ei anna aga vastust Su küsimusele. Võin nüüd eksida kuid olen vist näinud diagrammi erinevate toiteelementide saadavuse kohta vees ning mäletamist mööda oli see raud mis pH 7.5 kandis järsult kukkus.

Siin foorumis on mitu korda väidetud,et kõrge ph korral ei saa toimuda fotosüntees.Või ei ole see väide õige?
Kahjuks ei saa ma mõõta kraanivee pH-d täpselt aga sera testiga on ta umbes 8,5-9.
Kas on võimalik,et meie aleviku vesi on keskmisest aluselisem ja seetõttu peab akvariumivette lisama rohkem co2-e või kasutama muid vahendeid pH alandamiseks? Kh on sera testiga 10 ja ja gh 11.

_________________
350 L

Meil on kraanivees PH 8,5-9 ja Kh -19-20. Co2 akvasse pumbates olen PH saanud 7 peale Kh aga kukub vaid 17-18 peale. Seega minu tagasihoidlik kogemus ütleb , et Co2 pumpamine akvasse ei alanda eriti Kh-d, kuid katsetan edasi.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Ütleme nii et see väide pole kuigi hästi põhjendatud, samas kuna teda erinevad allikad nii sageli kordavad siis usun et mingi tõetera selles ikka on. Nagu isegi kirjutasid kui pH-d alandasid hakkasid taimed mullitama - ehk ongi sedalaadi kogemus osade väidete taga.

Loomulikult võivad veel olla omad eripärad. Kui pole tahtmist hakata veega mässama on lihtsamaks variandiks valida selline kooslus millele vesi sobiks. Sellise variandi eeliseks on see et ei pea pidevalt vett mõõtma - igasugu kemikaalide mõju pole ju igavene.
Karedust ja PH-d võib alandada mitmel moel, soliidne kuid kulukas on pöördosmoosi filtri kasutamine, vihma- ja lumesulamisvesi aitab kah. Apteegist saab ka destilleeritud vett, kuid seegi pole odav.
CO2-ga saad allapoole PH-d, mitte aga karedust. Kareda vee puhul peab CO2 lisamisel eriti hoolega jälgima PH-d, kerge on jõuda kaladele ohtliku doosini.
PH Minus ja muude sedalaadi vahendite kasutamise häda on selles et tekib raskusi CO2 taseme määramisel, siis enam KH-PH põhjal arvutada ei saa.

Oled sa selles kindel? Võibolla selgitaksid lähemalt?

Tänan Rein põhjaliku vastuse eest.
Vihmavee ja dest.vee kasutamisel on omad probleemid (taevast tulev saast ja dest.vee hind + vedamine).Arvan,et peaksin vist proovima turbagraanuleid kanisterfiltris,aga kui palju neid peaks panema,et muutused ei oleks väga järsud ja kui kaua nad kestavad?Kui neljast sahtlist ühe panen graanuleid täis kas on ok.

_________________
350 L