foorum.akvarist.ee

Kui ma nalja teen siis ma nalja ei mõista (tsitaat keskkooli dire noomitusest). Jah, gamma spektrokas oli mu magistritöö teema ja nüüd arendan seda edasi, et doktoriks saada (lahe ju: paned "+" märgi autoklaasile ja kui kimamise pärast rajalt maha võetakse, ütled, et kiirustad patsiendi juurde...).

Kirjutasin lihtsalt näiteks et kunagi ei saa aparaate lõpmatuseni usaldada. Keegi inimene on nad teinud ja inimesed on ekslikud. Ja nende kirjapandu seda enam.
Kui keegi teeb Tipis füssa elektriosa praksi mõõtes sillaga takistust ja saab veidi erineva tulemuse takistile märgitud numbrist siis lisaküsimus on: kumba uskuda - mõõdetut või kirjas olevat? Õige vastus on: ikka mõõdetut (seadmed töötavad võrgutoitel)!


Ok, rohkem ei risusta foorumit, luban!

Paar lisamärkust. IMO, selleks, et asjadest rohkem aru saada soovitaks investeerida testidele kuluv raha pigem mõnda korralikku raamatausse. Walstadi raamatu saab kätte kahe-kolme testi hinnaga. Teised klassikudki pole oluliselt kallimad, kuid osasid neist enam ei trükita. Teiseks, nagu ma juba eelpool mainisin, katavad tavatestid väga väikese osa lisanditest, mis vees leiduvad ja on pealegi üsna ebatäpsed. Täpsemalt öeldes, nende täpsus on piisav näiteks selleks, et tõsta raua tase 0,5 ppm-i peale aga fosfaadi/nitraadi suhte paika ajamiseks nad ei kõlba. Põhjuseks asjaolu, et ka 66% usaldusnivool on määramatus samas suurusjärgus, mis arvutatud väärtus. Näiteks, kui sa määrad testitega, et PO4-ja tase on 0,5 ppm-i ja NO3-me tase on 10 ppm-i, siis on nitraadi/fosfaadi suhe tõesti 20 ja muretsemiseks pole justkui mingit põhjust. Aga kui saadud suhte määramatuse hindamisel tuleb välja, et ainult 68% tõenäosusega jääb arvutatud suhte tegelik väärtus vahemikku 10 - 30, siis pole seliselt arvutatud suurusel erilist mõtet. Kui see väärtus on näiteks alla 10-ne, siis muutub olukord sinivetikale soodsaks ja tõenäosust selleks on tervel 32%. CO2-e määramisel on olukord veidi parem, 95% usaldusnivool on määramatus u. 50% arvutatud väärtusest (kh määratud täpsusega 0,5 dKh ja pH täpsusega 0,2).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Kas saan õigesti aru, et põhiline viga tuleb sisse testist enesest, mitte niivõrd värviskaala lugemisest?
Ja...kas on olemas ka täpsemaid võimalusi veetestide tegemiseks? Eriti huvitavad oleksid elektroonsed võimalused.

Muretsed vastavad kemikaalid, segad õiges järjekorras ja lõpuks mõõdad värvi spektrofotomeetriga. Vähemalt nii tehakse nii merd kui magevett uurivates teadusasutustes.
Nitraadi mõõtmiseks peaks mingid sensorid ka olemas olema. Kahjuks pole sellist lähedalt veel näinud

Aga see eelnev jutt meenutas mulle seda kuidas ma oma akvaariumit kolme erineva pH meetriga sondeerisin ja pool päeva ennast kalibreerimise üksikasjadega kurssi viisin, enne kui uskuma jäin, et vee pH tõesti ongi 5,3...

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Põhiline viga jah tuleb sisse sellest, et näiteks NO3-me testil on jaotused 0, 5, 10, 25 ja 50 ppm-i. Nende vahele jääb väga palju tüha ruumi ja kui lihtsalt NO3-me taseme määramisel pole sellest ehk väga lugugi siis arvutustes vead kuhjuvad, niiet tulemus on lootusetult ebatäpne.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses