| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| pudelivee näitusid https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=17&t=12093 |
1. leht 5-st |
| Autor: | griti [ Laupäev Apr 26, 2008 09:56 ] |
| Teema pealkiri: | pudelivee näitusid |
Mõni taim mu akvaariumis ei tahtnud kuidagi kohaneda (eriti echinodorus tenellus) ja otsustasin vett veidi pehmendada. Kalleid filtreid veevärgile ostma ei hakka ja turbasammalt ka koju ladestada ei soovi. Niisiis otsustasin, et mõne pudeli vett jõuan ikka nädalas osta, aga millist? Niisiis hakkasin testima ja siit paari pudeli tulemused, ehk abiks teistelegi. Asi selles, et järgnevast selgub, et erinevate tootjate veed on väga erinevate näitudega. Minu akvas on Gh 19 ja KH 7 Kraanivees Gh18 ja KH 7-8 Pudelistest esimestena sattusid näppu Leedu päritolu AQUA (7 l maksis mingi 9.90) GH 18 KH 16- nii et ei mingit tolku ja õige kõrge KH Grossi joogivesi (tegelikkuses on tegu Värska veega ) (5l - 11.90) GH 10 ja KH 9 ning ph 7,5 - kohe märksa etem variant. Kas keegi on veel mõnd pudelivett testinud? Mida arvata destilleeritud veest, kas seda võib nimetada nn. surnud veeks või võiks ka seda kasutada ? Või on veel mõni hea idee vee püsivaks pehmendamiseks? |
|
| Autor: | tv [ Esmaspäev Apr 28, 2008 10:04 ] |
| Teema pealkiri: | |
Vihmavett võid ka proovida. Sellest on veidi juttu siin. Rohkem mõistlikke variante peale RO-filtri ja dest. vee kasutamise pole. Lisanditeta vett tuleks segada kas kraaniveega või siis lisada sellele vajalikke sooli (JBL AquaDur etc). |
|
| Autor: | griti [ Esmaspäev Apr 28, 2008 11:14 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kas keegi seletaks ära dest. vee olemuse? Kas seda saab lugeda nn. elavaks veeks? Ning kust on kõige mõistlikum dest. vett nõudma minna. Praegu kasutasingi veevahetuses seda Värska vett, mul pole kuigi suur kast seega pole hullu, aga varsti on 2 kasti, siis hakkab juba rahakoti pihta 
Vihmavesi on tore küll, aga mul on hetkel raskusi selle kogumisega. |
|
| Autor: | dahool [ Esmaspäev Apr 28, 2008 11:23 ] |
| Teema pealkiri: | |
Mina kasutan 70% vihmavett ja 30% kraanikat. Dest vett elavaks veeks? Rohkem surnut vett ei saa ju olemas olla :S Põhimõtteliselt ilma lisanditeta vesi... ehk puhas H2O... Mille puhas tarbimine elusolendtele lõpuks surmavaks saab. Head infot võid leida siit. http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=703 |
|
| Autor: | Maria [ Esmaspäev Apr 28, 2008 11:30 ] |
| Teema pealkiri: | |
destilleeritud vesi oma olemuselt on puhas H2O, mille karbonaat- ja jäävkaredused on 0 ja ph 7,0. harilik põhjavesi sisaldab erinevaid mineraalseid ühendeid ja sooli, mis on vette lahustunud siis, kui sadevesi läbib pinnasekihid. dest. vesi on saadud põhjavee aurustamisel (veeaur kogutakse kokku, see ongi puhas dest. vesi), mineraalid ja soolad ei aurustu, seega need veeauru ei satu. sisuliselt on ka vihmavesi dest. vesi aga kuna õhk sisaldab co, co2 ja teisi ühendeid, mis on vesilahustuvad, siis tulemus ei ole puhas dest. vesi, vaid demineraliseerunud, nõrgalt happeline vesi. destilleeritud vesi on "surnud" vesi, kuna selles puuduvad mineraalid ja teised ühendid, mida bakterid oma elutegevuses kasutavad. poes pudeldatud kujul tehniline dest. vesi akvaariumisse ei sobi, kuna selles on plastijääke. parim on apteegist ostetud dest.vesi. dest. vee osakaal akvaariumis ei tohiks olla üle 50%, kareduse ja ph alandamiseks sobib see muidu hästi. |
|
| Autor: | griti [ Esmaspäev Apr 28, 2008 11:57 ] |
| Teema pealkiri: | |
Asi selgem kohe. Arvestades sellega, et ükskõik mida kasutada, tuleb tagada veeomaduste ühtlus, siis tuleks dest vett ilmselt mingis kindlas proportsioonis kraaniveega segada? Kas keegi apteegis müüdava dest. vee umbkaudset hinda. Raviminfo annab 10.50, aga kogust pole märgitud. Kui tegu on liitrihinnaga, siis on ta siiski päris kallis. Kui puhas on meie vihmavesi on iseette küsimus? Aga mida pudelivee kasutamisest arvata, see iseenesest peaks olema kindlate näitudega variant, kui leida müüdavate hulgast üks sobilik. Eestist muidugi eriti pehmet vett ei leia, aga gh 10 pole ka paha. Kas selline tegevust on üleüldse mõistlik, või tuleb leppida karedust kannatavate liikidega. Tegelikkuses ei armasta vist ka Sumatra barbused karedat vett, ei tea kas pikapeale hakkab see neile tervise peale ka ? |
|
| Autor: | dahool [ Esmaspäev Apr 28, 2008 12:23 ] |
| Teema pealkiri: | |
Olin kah kimpus samade karedusnäitudega nagu sinul. Vihmavesi lahendas probleemi ja akvaarium hakkas lausa õitsema võrreldes sellega mis ta algselt oli. Siiamaani pole kahjulikke omadusi vihmavesi näidanud. Ise kasutan julgelt vihmavett aga teistele niiväga ei soovita, sest viimaselajal on vihmakas palju kriitikat saanud ja pole ka nii kaua akvaariumiga tegelenud, et raudkindlaid soovitusi jagaks. Kunagi ammusel ajal oli vihmavee kasutamine väga popp ja levinud. Siis aga tuli mingi kõvem akvaariumipidaja ja ütles et vihmavesi on jube saastatud ja inimesed võtsid vedu. Usun, et kohati võib vihmavesi päris hull olla... ntx Suures Õunas pidavat vahel vihmaveel ph 4 näitama. Ja seal vihmavee kogumine akvaariumile või taimedele oleks vist viimane lollus. Nii, et katsetamise asi... Kui julged elukate eluga riskida siis anna minna. Mina julgesin ja viljad on magusad. Pudelivee testimine oli muidu hea idee. Ei oleks osanud arvatagi, et nendel nii suur karedus on :S |
|
| Autor: | griti [ Esmaspäev Apr 28, 2008 12:39 ] |
| Teema pealkiri: | |
julgen katsetada, iseasi kui ettevõtlik ma veekogumise osas olen. Vihmavett annab ka ju mõneti testida enne kasti valamist. >Pudeliveed jah erinevad. huvi pärast testin veel soome vett ka,see ilmselt pehme, aga ka kallis kahjuks. Igatahes üritan ennast kokku võtta ja vihmavett koguda, sest mulle meeldivad taimed kastis 
tänud kaasa mõtlemast, ekscannan tyulemustest teada ka |
|
| Autor: | Maria [ Esmaspäev Apr 28, 2008 03:47 ] |
| Teema pealkiri: | |
10.50 on reaalne liitrihind. kui mereakvaariumit pidasin, siis sai seda üsna ohtralt ostetud, sain veel 10.- liitri eest, mõnes kohas küsiti lausa 15-20 eeku liitrist. kast oli väike ja RO seadme muretsemine ebaotstarbekas. ph alandamisega võta arvesse asjaolu, et kalad kohanevad paremini pehmest veest üleminekul karedamasse, kui vastupidi. seega, kui sa oma kh väga alla kakud, siis poest kalu juurde hankides võib tulemuseks olla paras peavalu ja vahekastide olemasolu vajadus aklimatiseerimiseks. pudelivee tulemused mind ei üllata. tegu on ju a) lauaveega (mis on villitud harilikust põhjaveest) või b) mineraalveega, mis ongi mineraalirikas. igasugused mountain everest ja muu nänn on enamasti kena reklaamipettus, sest villitud on need tavalisest põhjaveest, mitte mägiallikate veest. mõni üksik vist on, mis oma nimele sisult vastab. |
|
| Autor: | griti [ Esmaspäev Apr 28, 2008 04:26 ] |
| Teema pealkiri: | |
ilmselt tuleb mul siis väga ettevaatlikult tegutseda. Ma küll oletan, et gh langeb aga kh üritaks enamvähem püsima jätta. >Sestap see värska joogivesi on enamvähem gh10 ja kh 9 Loodan kalu mitte ära küpsetada sellega. Iseenesest peaks neile sobima pisut pehmem vesi. Aga jah osad on mul elanud selles vees juba enam kui kaks aastat. |
|
| Autor: | dahool [ Esmaspäev Apr 28, 2008 04:59 ] |
| Teema pealkiri: | |
Karedust ei saagi järsult alla kakkuda. Iganädalaste veevahetustega tuleks gh alla max 2 kraadi ja kh umbes 0,5 kraadi. Kuigi jah... ettevaatust et kh alla 4 kraadi ei lähe. Mida tegelt ei olegi kerge nii madalale saada |
|
| Autor: | -Karl- [ Esmaspäev Apr 28, 2008 05:50 ] |
| Teema pealkiri: | |
huvitav mix alla 4 ei tohi karedus olla? mina ajasin gh ja kh 3ni osmoosveega, kalad ja teimed ütlesid sellepeale ainult "aitäh pehme vee eest". olen siit foorumist lugenud, et kasutaja erwin'il on kh 1,5-2. |
|
| Autor: | UARU [ Esmaspäev Apr 28, 2008 05:53 ] |
| Teema pealkiri: | |
Üks põhjus on ehk see et mitte täielikult hävitada vee puhverdusvõimet ja sellega kaasnevaid pH suuri kõikkumisi. |
|
| Autor: | -Karl- [ Esmaspäev Apr 28, 2008 06:01 ] |
| Teema pealkiri: | |
Artiklist "Co2 akvaariumis kirjutas: Müüt: madalam KH põhjustab CO2 lisamisel suurema pH kõikumise
Paljud akvaristid arvavad ekslikult, et madalam KH põhjustab CO2 lisamisel suurema pH kõikumise ning kõrgem KH tase väiksema pH kõikumise. Tegelikkuses jääb pH kõikumine antud CO2 tasemel samaks. Selgitada võib seda järgneva kalkulatsiooniga: Oletades, et KH on 15 dH (Deutsche Härte - saksa karedus, mõõdetakse kraadides) ning CO2 algne tase on 4.5 ppm (parts per million - osakesi miljoni kohta ehk siis 10 astmes -6 = 0.000001). Resultaadiks on pH 8.0. Kui lisada CO2 'te, suurendades selle taset 28 ppm'ini, toimub pH langus 7.2'ni - muutus 0.8 ühikut. Oletades, et KH on kõigest 1.5 kraadi ning CO2 algne tase 4.5 ppm. Selliste parameetrite juures on pH 7.0. Suurendades CO2 taset jällegi 28 ppm'ini, langeb pH 6.2 ni. Jällegi on muutus 0.8 ühikut. Suur pH kõikumine võib toimuda ainult väga väikeste KH väärtuste korral (KH alla 1 kraadi). Põhjuseks on ebapiisav karbonaatsus hapete puhverdamiseks. KH väärtuse korral üle 1 kraadi sõltub pH kõikumine vaid CO2 tasemest vees. |
|
| Autor: | UARU [ Esmaspäev Apr 28, 2008 06:18 ] |
| Teema pealkiri: | |
-Karl- kirjutas: Suur pH kõikumine võib toimuda ainult väga väikeste KH väärtuste korral (KH alla 1 kraadi). Põhjuseks on ebapiisav karbonaatsus hapete puhverdamiseks. ISE KÜSIN ISE VASTAN KH väärtuse korral üle 1 kraadi sõltub pH kõikumine vaid CO2 tasemest vees. 
|
|
| 1. leht 5-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|