Läksime lastega mööda Mustamäe Parditiigist. Oma suureks üllatuseks avastasin et seal püütakse kala. Püüdjateks osutusid pereisad koos lastega. Minu teadmiste kohaselt seal väikeses, madalas, mudases, sogases ja haisvas tiigis mingit kala pole. Vähemalt ei ole seal kala selles mõttes ja mõõdus mida kalamehed peavad kalaks. Minu uudishimu ei andnud mulle rahu ja ma läksin vestlema ning vaatama ühe pereisa lapse kalapüüki.
Minu üllatus oli suur kui avastasin et väikese kalamehe (tegelikult kalatüdruku) veeanumas oli 4-5tk 8-10cm elusat kala. Küsisin siis pereisalt et mis kalaliigiga on tegu, ta vastas et neid kalu on seal väga palju ja et vene keeles on selle kala nimi karass. Kuna ma pole eriline eesti kalade ja vene keelsete kalanimede spets siis läksin koju ning vaatasin Internetist järgi. Selgus et sealne Parditiigi kala on harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius).
Võib arvata et kõrgeima armust iseenesest need kalad sellistesse tehistiikidesse ei satu, neid peab keegi sinna tooma ja laskma. Huvitav kui paljud inimesed neid kalu seal püüavad ja kas nende liigiline kooseis seal üldse säilub. Kui selline väike tiigike kaladest tühjaks nõristatakse siis on sääskedel ja teistel vereimejatel seal paljunemise pidu ning pillerkaar. Milleks üldse kalu väikestest ja sogastest linna tehistiikidest püüda. Ega ju ometi keegi neid mudakokresid sööma hakka?
Milliseid kalaliike võiks veel olla sellistes linna sogastes tehistiikides ja kas nende kooslus ning mõju on seal üldse elujõuline?
