ons keegi ise proovinud akva klaasidesse auke puurida
kui-siis milliste vahenditega
| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| klaasi aukude puurimine https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=13&t=5534 |
1. leht 1-st |
| Autor: | tammm [ Laupäev Veebr 04, 2006 02:32 ] |
| Teema pealkiri: | klaasi aukude puurimine |
ons keegi ise proovinud akva klaasidesse auke puurida kui-siis milliste vahenditega
|
|
| Autor: | Eints [ Laupäev Veebr 04, 2006 04:11 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ega klaasi sisse vist sõna otseses mõttes puurida ei saagi auku. Kui ma ei eksi siis tuleb klaasi sisse auk "kulutada" Tean et seda on tehtud torujupi ja käiatolmuga. Ntx akudrelli otsa sobivas suuruses torujupp (vasktoru vist, aga võimalik et ei ole oluline) ja aeglastel pööretel käima lasta. Klaasi ja torujupi vahele raputada käiatolmu. Võimalik et tänapäeval on selleks paremad vahendid olemas. See oli lihtsalt üks variantidest. |
|
| Autor: | KaRahh [ Laupäev Veebr 04, 2006 04:14 ] |
| Teema pealkiri: | |
Klaasipuurid on nüüdsel ajal rauapoodides täiesti saadaval. Kohe konkreetne toode selline. |
|
| Autor: | Rein [ Laupäev Veebr 04, 2006 09:58 ] |
| Teema pealkiri: | |
Valmis akva puhul mõningase riskiga värk, harilikult tehakse augud enne akva kokkuliimimist. Sedalaadi töid teevad muidu Kadrioru meistrid, iseasi kas nad on nõus selleks Mustveesse sõitma. |
|
| Autor: | enely [ Pühapäev Veebr 05, 2006 12:05 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kunagi sai ise vitraažidesse auke puuritud - sellesama tavalise klaasi käsipuuriga. Oli jube nüri töö ning omast kogemusest soovitan eelnevalt tublisti harjutada (odavama klaasi peal). |
|
| Autor: | tammm [ Pühapäev Veebr 05, 2006 10:49 ] |
| Teema pealkiri: | |
sai ise üks 50l akva valmis tehtud harjutamiseks ,järgmisena on käsil 100ja 200l kastid, neil tahaks proovida ka läbiviigud teha , meistrimehed muidugi teevad -aga tahaks asjaga ise koduselt hakkama saada.(need kastid on näppuharjutus 1000l akva tegemiseks). |
|
| Autor: | akvamees [ Pühapäev Juun 11, 2006 04:48 ] |
| Teema pealkiri: | |
hr.tamm!arvan,et oma klaasile puuritakse ka auke sisse,see pole kallis,iseasi kas tahetakse ette võtta ,töö muidu läheb ruttu ja ei ole ka kallis,kodune puurimine võib ebaõnnestuda |
|
| Autor: | Vikerkaar [ Laupäev Aug 19, 2006 06:59 ] |
| Teema pealkiri: | Hei! |
Miks klaasile auke sisse puurida sealt tuleb ju vesi välja  ...?
|
|
| Autor: | RyDos [ Laupäev Aug 19, 2006 07:02 ] |
| Teema pealkiri: | ... |
ei tea kas kadrioru meistrid karastatud klaasi ka auke teevad:P? |
|
| Autor: | bossering [ Pühapäev Aug 20, 2006 02:21 ] |
| Teema pealkiri: | |
Karastatud klaasi sisse on VÕIMATU auku puurida.Karastamine tähendab seda , et klaas tehakse võimalikult tugevaks igasuguste mõju tegurite vastu ja üks neist teguritest on ka hilisem töötlemine. Ja teadmiseks kellel huvi peaks olema siis augu tegemist klaasi sisse võiks tõesti rohkem nimetada kulutamiseks ja tehakse seda (tööstuslikult) väga suurtel pööretel "puuri" ja paraja koguse veega. Kodus ei soovita ise tegema hakata kuigi eelpool kirjutajad on mingeid variante välja pakkunud.Odavam , kiirem ja kindlasti ka parema tulemuse saab "toode" ikka asjatundja käe all. |
|
| Autor: | tammm [ Neljapäev Aug 31, 2006 03:13 ] |
| Teema pealkiri: | |
sai ostetud üks 700l kast,mure järgmine-kas tartus saab kusagil auke puurida ja mis võiks asi maksta ja kaua aega võtta
|
|
| Autor: | rene [ Neljapäev Aug 31, 2006 03:40 ] |
| Teema pealkiri: | |
reeglina puuritakse siiski enne kasti kokkukleepimist. |
|
| Autor: | Tonisee [ Neljapäev Dets 07, 2006 10:19 ] |
| Teema pealkiri: | |
bossering kirjutas: Karastatud klaasi sisse on VÕIMATU auku puurida.Karastamine tähendab seda , et klaas tehakse võimalikult tugevaks igasuguste mõju tegurite vastu ja üks neist teguritest on ka hilisem töötlemine.
Põhjuseks, miks karastatud klaasi ei saa hiljem lõigata või puurida, on väga kiirel jahutamisel klaasi sisse tekkivad väga suured pinged. Kui sellist klaasi tugevamalt kriimustada, jääb lauale kriimuga klaasitüki asemel lauatäis pisikesi klaasitükikesi. Samas on karastatud klaas iseenesest märksa vastupidavam mehaanilisele pingele-töötlemistele. Pingeid klaasis on võimalik kontrollida polaroidide abil, tõenäoliselt sobiksid ka paremad polaroidklaasidega päikeseprillid. Vaadates läbi polaroidi ja klaasi hästi valgustatud pinda, on näha, et klaasil on vikerkaarevärvilised kujundid. Nood siis markeerivadki suurimate pingete piirkondi. |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|