| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Projekt: akvaarium seina sisse! https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=13&t=14911 |
1. leht 1-st |
| Autor: | mementoxy [ Kolmapäev Veebr 11, 2009 04:16 ] |
| Teema pealkiri: | Projekt: akvaarium seina sisse! |
Tere, Ehk siis sai ka suurem tegemine ette võetud. Täpsemalt siis maja ehitusega seoses akvaariumi ehitamine seina sisse. Kogu asjast hakkan siis siin ülevaadet pidama: http://infotehnoloogia.pri.ee/akva/index.html Olen ka päris palju siin foorumis ringi kolanud ja mõningad vastused ka saanud, aga nagu ikka tekib lisaküsimusi. Alustuseks nagu siis pildid näha: http://infotehnoloogia.pri.ee/akva/imag ... mage4.html on asi nii kaugel et peaks kõigi juhtmete ja muu veevärgiga arvestama. Pildil olevasse auku peaks siis akva minema, mille mõõdud tulid sellised: Laius ~50 cm Kõrgus ~65 cm ja pikkus 125 cm. Ehk siis all parempoolses nurgas on olemas veevõtu koht ja mustavee äravool. Kas nad niipalju vajalikud on, hetkel ei teagi. Paar küsimust siis algatuseks: 1. Kui paljud elektri pistikud võiksid vajalikud akva juures alla 2. Kas esialgu piisab kui kanalisatsiooni ja veetoru asetsevas akva all kapis või peaks miskeid torusid kohe kuhugile vedama? Samas kas magevee akvaarimu puhul üldse ühendatakse need akvaariumiga või mitte? 3. Kuna ka akva plaanis endal ise kokku panna, siis oskab keegi öelda kust võiks vastava klaasi tellida ja mis paksusega see peaks olema? Või kas tuleb üldse palju sootsam selle klaaskirstu kokku panek? Ette tänades, |
|
| Autor: | AzA [ Kolmapäev Veebr 11, 2009 04:28 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ma annaks palju, kui mul akva juures kanalisatsioon ja vesi oleks 
Minul on kasutuses hetkel 9 elektripesa. Ma sinu nahas planeeriks kohe ühele poole kappi sumba koos automaatse veevahetusega. Kuidas sa akvaariumile pealtpoolt ligi pääsed? Sinna jääb mingi pilu ju ainult? |
|
| Autor: | Nordictiger [ Neljapäev Veebr 12, 2009 01:10 ] |
| Teema pealkiri: | |
Hei, Jagan oma kogemusi köögimööbli sisse ehitatud akvaariumiga. Elektripesad - neid jääb alati puudu, kui sul akvaariumi peale jääva ruumi ja alla jääva ruumi vahel ühendust ei ole, siis tuleb elekter ka akvaariumi peale (valgustus, aeraator) kui ka alla (filter, UV-sterilisaator vms.) saada. Samas on kindlasti paindlikum kui pealmise ja alumise osa vahel on mingi kanal, kust saab vajadusel juhtmeid või voolikuid vedada. Kanalisatsioon ja vesi on ka mageveeakvaariumi puhul väga head asjad, isegi siis kui automaatset veevahetust ei ole. Lased sifoonitava kui vahetatava vee otse kanalisse ja kraanist värske vee peale. Kraanist otse vee asendamisega on kaks olulist momenti. Kindlasti on vaja ülevoolu kaitset. Kõige lihtsam kui akvaariumi põhjas/küljes on selle jaoks eraldi auk. On puhtalt aja küsimus, kunas kraan lahti ununeb ja siis on võimalik väga palju vett põrandale saada. Teine moment on see, et otse kraanist kiiresti suurema koguse vee akvaariumisse laskmine on üsna kindel viis akvaariumi elanikud loojakarja saata - temperatuur, õhumullid, võimalikud järsud veekeemia muutused teevad oma töö. Seega on kaval kohe alguses sisselaske juurde mingi voolupiiraja vahele meisterdada. Akvaariumi peale võiks omajagu ruumi jääda, sinna peab valgustus ära mahtuma ja ise peab ka mahtuma toimetama. Mul on hetkel ~60 cm akvaariumi peal ruumi ja vahel on tunne, et võiks rohkem olla. Kui majas on sundventilatsioon siis tasub akva peale üks sissetõmbeauk organiseerida - lahendab igasugused niiskuseprobleemid akvaariumi peal. Kui vaadata, mis kastid ja hinnad kasvõi siin foorumis ringi liiguvad, siis ei tasu ilmselt ise kasti kokku kleepima hakata. Üks mõte on veel, aga see on selline maitse küsimus. Kahel poolt lahtist akvaariumit on raskem ilusaks saada. Ikka paistab teiselt poolt midagi läbi, teine klaas peegeldab midagi tagasi jne. Samuti ei ole konkreetset esi ja tagaplaani kuhu panna madalamaid ja kõrgemaid taimi. Ühe küljega akva jaoks on olemas väga ilusaid ja mõjuvaid taustasid. Kahel poolt lahtine akvaarium mõjub pigem toreda disainielemendina, aga sellist tunnet, et see on üks aken Amazonase jõekäärdu või Malawi järve on seal oluliselt raskem saavutada. Tervitades, Tarmo |
|
| Autor: | Rein [ Neljapäev Veebr 12, 2009 11:09 ] |
| Teema pealkiri: | |
Enamasti on uusehitistel see juba elektrikilbis, kuid igaks juhuks mainiks et rikkevoolukaitse oleks ka hea panna - ükskõik on see kilbis või pistikupesa juures. Vesi ja kanalisatsioon on kindlasti abiks, elektri puhul on veel see jama et kui pesad kõrvuti siis ntx elektrooniline taimer valgustuse juhtimiseks mis pistikupessa istub, raiskab tihti ära vähemalt kaks pesa kuna katab osaliselt kinni ka naaberpesa. Akvale mugav juurdepääs on jah ka oluline, olen näinud akvat kus juurdepääsemiseks tuli vannitoas vanni kohal akrobaatilisi vigureid tehes hoida üleval kaelavajuvat klappi mis akva kohalt seinaava sulges ning siis kitsas avas askeldada - ei tekita just erilist tahtmist seal toimetada. |
|
| Autor: | mementoxy [ Neljapäev Veebr 12, 2009 11:33 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tänan juba saadud info eest. Jah esiteks tunnistan kohe et esimene suurim möödapanek ongi see ligipääs ülevalt poolt, ehk siis siinkohal pean midagi välja mõtlema. Plaan asja ühe fibo ploki võrra allapoole lasta, kuna muidu asi eriti kitsas jääb. Samas kuna mul vesi ja kanalisatsioon seal juba olemas on, siis tahaks küll automaatse veevahetuse teha. Uurisin ka teemat kus midagi analoogset tegemisel http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php ... sc&start=0 ja pean tunnistama et asi keerulisem kui esialgu tundus. Siiski jonni ei jäta ja küll ma lõpuks sama kaugele jõuan:) Ehk siis nagu aru olen saanud akva mõtekam lasta vist kellegil kokku panna, tundub et Akvamees sellega tegeleb. Ja et asi ikka ilus ja õige tuleks, siis pean vist kellegi kel juba kogemust kohapeale meelitama ja koos plaani paika panema, kuidas ja mida teha. Sest ega hiljem juba midagi nii lihtne lisada ei ole. |
|
| Autor: | AzA [ Neljapäev Veebr 12, 2009 12:01 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kindlasti tee ülevoolu kambrid taha nurkadesse - meremeeste foorum abiks. http://meri.akvarist.ee/viewtopic.php?t=73 Tööta teema läbi. Mina kasutan akvaariumi küljel olevat auku ilma shifooni effektita - ei pea kraanidega reguleerima voolu kiirust ning kamber on ka tüki väiksem. Huvi korral räägin pikemalt. Tee sump, kui juba ülevooludega mässad, saad lisa veemahu ja kogu kola sinna panna ning kasvõi DIY filtri ehitada. Refuugiumi osa sumpa pole üldse paha mõte .... lõpetad niikuinii teise akvaariumiga - tavaliselt maimukaga või siis kiusatava kala eraldamiseks. Sumbal on ka magevee puhul nii palju plusse, et ma ei loobuks temast ealeski. 1. Akvaariumis on ainult kraadiklaas ning sisse - ja väljaviigud kambritega (miks mitte kambrid läbipaistmatust klaasist, torundus ei paista välja), kogu muu tavaar alates filtratsioonist kuni soendusteni on silma eest ära. Võimalik, et teatud setupi puhul on powerheadid vajalikud. Mina kasutan selleks mitut pisemat pumpa, natuke mürarikkam, aga seevastu pumba surm ei jäta kogu süsteemi seisma ning saan veevoolu akvaariumis muuta kuidas aga tahan. Korralik powerhead ja pump oleks muidugi andekam, aga vaese mehe asi on teine asi. 2. Lisa veemaht. 3. Akvaariumis on veetase alati ühesugune, ei mingeid triibulisi servi enam. 4. Veevahetus on imelihtne, tõsta aga kopsikuga ämbrisse ja asi tahe. Sinu puhul veel veevahetuse automaatika paigaldusvõimalus. 5. Refuugiumi planeerimis võimalus. Viimase pluss on sama vesi, mis põhiakvas vs süsteemist eraldi kast. 6. Kui kasutad kanisterfiltreid, siis on sisse - ja väljaviik enamvähem samal tasemel, kus asub kanister. 7. Sisemiste filtrite hooldus on lust ja lillepidu vs. akva kohal kangutamine Saad odavaid sisekaid kasvõi 10 tükki ritta laduda ja muudkui vaheldumisi puhastada rikkumata oluliselt bakterikooslust 8. Igatsorti jubeda väljanägemisega DIY asjade paigaldusvõimalus. Ma sinu nahas katsuks all selle keskmise fibo postiga midagi ette võtta - nendes 2-s pilus toimetamine pole just mugav, pealegi saaks pikema, aga madalama sumba teha, mis on kahtlemata väärtuslik vs. kitsas ja kõrge - oleneb sellest, mis kalu ja taimi sa tahad. Alla 10 elektripesa ära üldse mõtlegi, fakt, et lõpetad pikendusjuhtmetega. Jällegi on meremeestel tublisid projekte, kust snitti võtta. Pisiasi veel, 65cm kasti kõrgus on juba üsna viimane piir, kui tahad põhjani ulatuda. Kui sa oled pikk, siis pole probleemi, aga pane sinna mingi ajutine plaat ja katseta. Sa sellele ülemisele betoonkonstruktsioonile kinga ei saa anda? Kandev sein? Selle asemel mingi seest tühi puitkonstruktsioon, millel saab esiseina üles lakke käänata ja konksuga sinna kinnitada toimetamise ajaks oleks mugavam. Katsu akvaarium nii kõrgele panna, et lemmiktoolilt oleks mugav teist jälgida. |
|
| Autor: | Rein [ Neljapäev Veebr 12, 2009 01:58 ] |
| Teema pealkiri: | |
AzA kirjutas: Sumbal on ka magevee puhul nii palju plusse, et ma ei loobuks temast ealeski.
On räägitud ka sellest et sumbal on miinuseid, näiteks pesevat ta välja CO2 mistõttu taimeakvasse hästi ei sobi. Ise proovinud pole nii et ei oska kinnitada ega ümber lükata. |
|
| Autor: | AzA [ Neljapäev Veebr 12, 2009 02:05 ] |
| Teema pealkiri: | |
Jah sellega olen nõus, aga pisikeste nn. korrektsioonidega: Sump ei ole see, mis peseb co2 välja. Suur veepind tegeleb gaaside eraldamisega ja co2 pesuga (ma ei oska seletada, aga point on sama, mis veepinna lainetama paneku puhul hapniku lisandumisega vette ja co2 kaol). Seega oleneb co2 kadu paljuski sumba ehitusest. Kui ei kasutata wet/dry laadset filtrit või ridamisi vaheseinu, siis on tegemist lihtsalt lisa veepinna ja mahuga, mis puhul saab põhikastis lainetust vähendada ning õhupumbast loobuda, juhul kui sumba litraas vs veepind ei ole põhikastiga kooskõlas. Reguleerimisvõimalusi on ju tohutult. Mina, mbunade huvilisena, tahan just väga effektiivset hapniku vahetust, seega tegin wet/dry juba paljalt veepinna pärast. Wet/dry on aga teine lugu, mul pole mõõtmisi enne ja pärast DIY wet/dry lisamist, aga 3 päevaga võin väita seda, et mingi osa taimi (ma ei tea nende nimesid) läksid kenasti pruuniks ja mbunad kukkusid vist paljunema, igatahes kaevab isane auku. Ehk siis, minu ehitus õnnestus sajaga, kuigi enne 2-3 kuu möödumist ei julge miskit põhjapanevat öelda - kast kah poolteist kuud vaid tiksunud. Ma ei mõista enam , miks üleüldse tehakse ilma ülevooludeta akvaariume 
Sump oleks tark konstrueerida pidades silmas soovitud asustust. Ma kirjutasin enda vaatenurgast selle rea, et pikem ja madalam sump on väärtuslikum kui kitsas ja kõrge. Palju muhedam on toimetada suure veepinnaga kastis. Tegin paranduse eelmisesse posti. |
|
| Autor: | MARKO [ Neljapäev Veebr 12, 2009 09:01 ] |
| Teema pealkiri: | |
Rein kirjutas: AzA kirjutas: Sumbal on ka magevee puhul nii palju plusse, et ma ei loobuks temast ealeski. On räägitud ka sellest et sumbal on miinuseid, näiteks pesevat ta välja CO2 mistõttu taimeakvasse hästi ei sobi. Ise proovinud pole nii et ei oska kinnitada ega ümber lükata. Arvan, et Reinu jutus on iva. Eks see pump annab sumbast üles pumpamisel paraja veevoolu. Seega tekib ka vool ülevoolust sumpa ja see lõputu pladin peseb ikka CO2 -te välja. Seega CO2 konsentratsioon väheneb ja ph tase tõuseb. Üks võimalus on vaadata, et ülevoolav vesi kuidagi sujuvalt sumpa juhtida ja et see sumpa jõudes suurt ei mullitaks. Mõtteainet igal juhul on. |
|
| Autor: | AzA [ Neljapäev Veebr 12, 2009 09:27 ] |
| Teema pealkiri: | |
Jah muidugi on Reinu jutus iva sees, veepinna paneb ülevool ikka päris tublilt liikuma ning mingi co2 kadu on igaljuhul. Kas taimekasvatajad püüavad veepinna täiesti liikumatuna hoida? Ma ei usu, pinda ikka kooritakse vast natuke, kasvõi valguse pärast. Minul ei mullita mitte üks mull ka sumpa  teisalt mul on lahtine ülevool - sifooni effekti ei ole.
Ma olen sifoonimisega ka proovinud ja ma ei mõista, kuskohast see lõputu pladin tekib ... võibolla rohkema veevahetuse kui 5.7 sekundiga 1 liiter. |
|
| Autor: | MARKO [ Neljapäev Veebr 12, 2009 09:30 ] |
| Teema pealkiri: | |
AzA kirjutas: Jah muidugi on Reinu jutus iva sees, veepinna paneb ülevool ikka päris tublilt liikuma ning mingi co2 kadu on igaljuhul.
Kas taimekasvatajad püüavad veepinna täiesti liikumatuna hoida? Ma ei usu, pinda ikka kooritakse vast natuke, kasvõi valguse pärast. Ma kardan seda kadu just sumpa jõudes mitte akvaariumi pinnalt. Ei, mitte liikumatana (kalad ju soovivad), aga liigsest aereerimisest ikka hoidutakse, arvan. Tuleb leida kuldne kesktee. |
|
| Autor: | AzA [ Neljapäev Veebr 12, 2009 09:35 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ega ma saa kommentaarida, pole mõõtnud. Kuigi ma ei mõista kuskohast õigesti reguleeritud ülejooks üldse õhku peaks saama. |
|
| Autor: | MARKO [ Neljapäev Veebr 12, 2009 09:48 ] |
| Teema pealkiri: | |
AzA kirjutas: Ega ma saa kommentaarida, pole mõõtnud.
Kuigi ma ei mõista kuskohast õigesti reguleeritud ülejooks üldse õhku peaks saama. Mereakvade sumpadesse on ju lausa projekteeritud nn mullipüüdmis sektor. Kui mullid tekivad siis on ju kusagil suurem kokkupuude õhuga. Niipalju kui ma olen kuulanud mereakva töötamist, on seal küllalt suur sulin. Sulin aga viitab aereerimisele. |
|
| Autor: | AzA [ Neljapäev Veebr 12, 2009 10:45 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ma arvan, et merekastide mulin on skimmerist. Enamik meremehi kasutab proteiini skimmerit ja viimase tööpõhimõte on siin kirjeldet - http://saltaquarium.about.com/od/protei ... immer1.htm Mingi vana pilt mu sumbast: http://www.hot.ee/azazel/sump.jpg Ära olen vahetanud selle lainelise toru sileda vastu ja potsikuid paar tükki juurde pannud ning potsikute sõela tihedustega mänginud. Süsteem on täiesti kuuldamatu. Pumba undamise kaotasin ära tema lihtsalt svammile asetamisega. Vaiksem kui eheimi 2026
|
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|
