foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

Õigekeelsus ja kirjutamine
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=11&t=862		 2. leht 3-st
Autor:  aatomik [ Pühapäev Jaan 31, 2010 11:25 ]
Teema pealkiri: 
Mina isiklikult arvan, et asi ei ole nii mustvalge. Släng on siiski meie keele osa ja kui seda õiges kohas kasutada, siis on kõik OK.
Kui kirjutada ametlikku artiklit, siis on otseloomulikult släng välistatud, kuid kui me omavahel suhtleme ja teame, et kõik saavad meie mõttest aru, siis ma ei näe põhjust miks ma peaks iga kord kui ma OTO tahan kirjutada, kirjutama hoopis Otocinclus. OTO ja ju märksa mugavam ja kiirem kirjutada...
Kuid släng peaks olema ka siiski üheti arusaadav - näiteks Ancistrus ei tohi olla keegi põhjakoristaja, tundmatu mees Ants, vaid peaks hoopis olema Anc, mis on otsene lühend sõnast Ancistrus.
Autor:  Felch [ Pühapäev Jaan 31, 2010 12:15 ]
Teema pealkiri: 
Ma arvan samuti, et släng pole väga hull asi. Tähtsam oleks minu meelest kirjutada grammatiliselt õigesti või vähemasti nii, et lause mõte arusaadav oleks.
Ja vältida nõmedaid otsetõlkeid nagu Delfi viimases loos meie rahvuslikust "rippumatusest" (riipumatomus - sõltumatus soome keeles).
Autor:  Matten [ Pühapäev Jaan 31, 2010 12:52 ]
Teema pealkiri: 
ei leia, et Antsudel midagi pistmist slängiga. aga isegi juhul, kui aatomik tituleerib selle slängiks, leian ma, et slängi võib igaüks kasutada kahe inimese omavahelises dialoogis. paratamatult on foorumisse postitamine avalik sõnavõtt ja leian, et siinkohal 'släng' ei sobi. eelistan siiski kasutada ladinakeelseid nimetusi, mis on üheselt mõistetavad.
Autor:  aatomik [ Pühapäev Jaan 31, 2010 01:19 ]
Teema pealkiri: 
Matten kirjutas:
ei leia, et Antsudel midagi pistmist slängiga. aga isegi juhul, kui aatomik tituleerib selle slängiks, leian ma, et slängi võib igaüks kasutada kahe inimese omavahelises dialoogis. paratamatult on foorumisse postitamine avalik sõnavõtt ja leian, et siinkohal 'släng' ei sobi. eelistan siiski kasutada ladinakeelseid nimetusi, mis on üheselt mõistetavad.


Sellisel juhul ole kena ja alusta avalikus sõnavõtus ikka lauseid suure tähega ;)
Ja nagu ma ütlesin, Ants on minuarust vale väljend ;) Anc, mis on lühend Ancistrusest on arusaadav...
Autor:  Matten [ Pühapäev Jaan 31, 2010 01:31 ]
Teema pealkiri: 
lausealguse tähistamine suure tähega ei puutu kohe kuidagi slängi.
ma räägin just sõna ants kasutamisest. igati nilbe tähistamaks sellega Ancistrust. sõna ants laialdane kasutamine on viinud selleni, et 2 noorakvaristi kellega kokku olen puutunud, teavad, et see sarviline elukas iminapaga klaasil on ants, Ancistrusest kui liiginimetusest pole nad aga midagi kuulnud. see on minuarust aga just keelelise väärkasutuse Ants laialdase leviku tulemus. tõstaks uuesti esile automaatse korrektuuri.
Autor:  kpl Kalake [ Pühapäev Jaan 31, 2010 02:10 ]
Teema pealkiri: 
Arvestades seda, et 99% akvaristidest, kellega igapäevaselt poes suhtleme, kasutavad väljendit ants, tundub selle harjumuse väljajuurimine võitlus tuuleveskitega. Teinekord on vist lihtsam leppida teatud iseenesliku keele mugandumisega ja slängi pealetungiga igapäevaellu.
Autor:  Maria [ Pühapäev Jaan 31, 2010 04:15 ]
Teema pealkiri: 
ei tahaks küll uskuda, et 99% Kalakese külastajatest on foorumiliikmed, sest selline nimetus on levinud kitsalt ainult siinses ringkonnas. iseasi on muidugi, kuidas kaupluses neid elukaid hüütakse. meil tartus kasutatakse vähemalt poes veel korrektset keelt, "Antsu" on küsinud minu käest vist ainult 1 inimene. ka on küsitud "Antikristust", "Küljekoristajat" ja mõnda asja veel. Otosid ja SAEsid tõsi, küsitakse valdavalt Oto ja SAE nime alt.

mis puutub suure algustähega kirjutamisse, siis minul on kooliajast justkui meelde jäänud, et mitteametliku teksti puhul internetis ei ole suur algustäht kohustuslik. peaks olema kas 7. või 8. klassi emakeeleõpikus - kellel lapsed selles vanuses, võiks järgi vaadata ja täpsustada.
Autor:  Rein [ Pühapäev Jaan 31, 2010 05:00 ]
Teema pealkiri: 
Maria kirjutas:
mis puutub suure algustähega kirjutamisse, siis minul on kooliajast justkui meelde jäänud, et mitteametliku teksti puhul internetis ei ole suur algustäht kohustuslik. peaks olema kas 7. või 8. klassi emakeeleõpikus - kellel lapsed selles vanuses, võiks järgi vaadata ja täpsustada.

Ega internetis pole eesti keelel mingid muud reeglid kui tavakasutuses. Lause alustamine suurtähega on ikka päris elementaarne ning mind on tegelikult kogu aeg häirinud nii lihtsate reeglite vastu patustamine, kuid kuna see kellelegi teisele ei paistnud korda minevat siis olen püüdnud olla tolerantne - nagunii olen teistest rohkem õigekeelsuse osas sõna võtnud.
Mõned viidad:
Eesti keele käsiraamat: Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht).

Eesti Audi Klubis kasutatav eesti keele grammatika algajaile:
Reeglitest tulenevalt on foorumi keel ametlik kirjakeel vastavalt ametlikele õigekeelsusnormidele.
Toon siin ära meie poolt nõutavad normid:
1. Lause algab suure tähega.
2. Lause lõpeb punkti, küsimärgi või hüüumärgiga.
3. Kirjavahemärgi (peamiselt punkti ja koma) ees ei käi tühikut (näide ,kuidas ei tohi olla). Erandiks on mõttekriips.
4. Kirjavahemärgi järel on alati tühik (näide, kuidas peab olema). Erandiks on lõigu või jutu lõpp.
Autor:  Silver [ Pühapäev Jaan 31, 2010 06:20 ]
Teema pealkiri:  Sekundeerin Reinule
Tsiteeri:
Tühiku kasutamine

Reavahetus lõigu keskel toimub sõnavahe ehk tühiku kohalt. Sellest tulenebki tähtsaim reegel tühiku kasutamises: tühik tuleb panna sinna ja ainult sinna, kus reavahetus on lubatud. Järelikult ei tohi panna tühikut näiteks koma ette, sest siis võiks reavahetus toimuda koma ees ning järgmine rida algaks komaga.

Üldiselt pannakse tühik kirjavahemärgi järele, aga mitte ette. Sellest reeglist on erandeid:
    • Algavatele sulgudele ja jutumärkidele "([{ pannakse tühik ette, aga mitte järele.
    • Mõttekriipsule – pannakse tühik nii ette kui järele, välja arvatud kahe aastaarvu vahel, kus ei ees ega järel pole tühikut.
    • Sisepunktile, mis esineb lühendites (näiteks m.a.j., A.D., s.t.), ei panda tühikut ette ega järele.
    • Sisekriipsule, mis esineb liitsõnades (näiteks võib-olla, kodumaa-armastus, arvestuse-eelne), ei panda tühikut ette ega järele.
    • Kui satub kõrvuti mitu märki, mis nõuavad enda järele tühikut (näiteks "Kes...?"), siis pannakse tühik ainult viimase järele neist.[/list]
Autor:  Maria [ Pühapäev Jaan 31, 2010 06:28 ]
Teema pealkiri: 
tegelikult Rein, on siiski pisut teised reeglid. näiteks ei pea taandrea alguses olema tühikut, nagu käsikirjalises kirjas, erinevusi on veelgi. suutsin isegi leida vastava peatüki 7. klassi emakeele õppematerjalidest, mis kannab pealkirja "Kiri ja e-kiri".
Autor:  Rein [ Pühapäev Jaan 31, 2010 06:46 ]
Teema pealkiri: 
Maria kirjutas:
tegelikult Rein, on siiski pisut teised reeglid. näiteks ei pea taandrea alguses olema tühikut, nagu käsikirjalises kirjas, erinevusi on veelgi.
Hmm, ei saa aru - taandrida võib minu meelest käsitleda kui rida mille algusse on lisatud mitu tühikut. Enamasti kasutatakse selleks tab-i, kuid tab on spetssümbol mida saab asendada tühikutega ning mille pikkus (kui mitme tühikuga ta võrdub) on seadistatav. Nii et kui väidad et taandrea ees ei pea olema tühikut siis on see sama hea kui öelda et tühikute ees ei pea olema tühikut - mis on selle mõte?
Autor:  batsill [ Pühapäev Jaan 31, 2010 07:17 ]
Teema pealkiri: 
Taandrida muidugi algabki tühikuga, asja mõte oli vist selles, et uus lõik ei pea enam algama taandreaga.
Üldiselt mõttetu vaidlus, kuna 90% inimestest on nagunii düsgraafikud.
Autor:  Rein [ Pühapäev Jaan 31, 2010 07:34 ]
Teema pealkiri: 
batsill kirjutas:
Üldiselt mõttetu vaidlus, kuna 90% inimestest on nagunii düsgraafikud.
Millel selline väide rajaneb? Minu kunagiste klassikaaslaste ja hilisemate grupikaaslaste hulgas polnud ainsatki düsgraafikut. Minu praeguses tuttavate ringis on vaid 2 düsgaafikut. Mul pole küll mingit korralikku statistikat käepärast kuid 90% on siiski ilmselgelt ülepakutud numbr.
Autor:  batsill [ Pühapäev Jaan 31, 2010 07:37 ]
Teema pealkiri: 
Tegelt on jah üle pakutud, meditsiinilises mõttes, aga kui vaadata, kui paljud ei oska õigesti kirjutada, siis on see isegi vähe pakutud. :wink:
Autor:  Matten [ Pühapäev Jaan 31, 2010 07:39 ]
Teema pealkiri: 
Ülikoolis on taandreaga kirjutamine keelatud. Lõigu algus peab algama uuelt realt või olema eraldatud eelneva tühja reaga. Loomulikult on erinevate ülikoolide kirjastandardid hoopis erinevad, mina olen aga ülikoolis saanud säänse juhise - on eraldi ainena igale üliõppurile kohustuslik ju uurimise ja õppimise metoodika ehk lihtsamini öeldes grammatika õpetus.
2. leht 3-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/