foorum.akvarist.ee

Mina isiklikult arvan, et asi ei ole nii mustvalge. Släng on siiski meie keele osa ja kui seda õiges kohas kasutada, siis on kõik OK.
Kui kirjutada ametlikku artiklit, siis on otseloomulikult släng välistatud, kuid kui me omavahel suhtleme ja teame, et kõik saavad meie mõttest aru, siis ma ei näe põhjust miks ma peaks iga kord kui ma OTO tahan kirjutada, kirjutama hoopis Otocinclus. OTO ja ju märksa mugavam ja kiirem kirjutada...
Kuid släng peaks olema ka siiski üheti arusaadav - näiteks Ancistrus ei tohi olla keegi põhjakoristaja, tundmatu mees Ants, vaid peaks hoopis olema Anc, mis on otsene lühend sõnast Ancistrus.

_________________
325 liitrit vett

Ma arvan samuti, et släng pole väga hull asi. Tähtsam oleks minu meelest kirjutada grammatiliselt õigesti või vähemasti nii, et lause mõte arusaadav oleks.
Ja vältida nõmedaid otsetõlkeid nagu Delfi viimases loos meie rahvuslikust "rippumatusest" (riipumatomus - sõltumatus soome keeles).

ei leia, et Antsudel midagi pistmist slängiga. aga isegi juhul, kui aatomik tituleerib selle slängiks, leian ma, et slängi võib igaüks kasutada kahe inimese omavahelises dialoogis. paratamatult on foorumisse postitamine avalik sõnavõtt ja leian, et siinkohal 'släng' ei sobi. eelistan siiski kasutada ladinakeelseid nimetusi, mis on üheselt mõistetavad.

Sellisel juhul ole kena ja alusta avalikus sõnavõtus ikka lauseid suure tähega
Ja nagu ma ütlesin, Ants on minuarust vale väljend Anc, mis on lühend Ancistrusest on arusaadav...

_________________
325 liitrit vett

lausealguse tähistamine suure tähega ei puutu kohe kuidagi slängi.
ma räägin just sõna ants kasutamisest. igati nilbe tähistamaks sellega Ancistrust. sõna ants laialdane kasutamine on viinud selleni, et 2 noorakvaristi kellega kokku olen puutunud, teavad, et see sarviline elukas iminapaga klaasil on ants, Ancistrusest kui liiginimetusest pole nad aga midagi kuulnud. see on minuarust aga just keelelise väärkasutuse Ants laialdase leviku tulemus. tõstaks uuesti esile automaatse korrektuuri.

Arvestades seda, et 99% akvaristidest, kellega igapäevaselt poes suhtleme, kasutavad väljendit ants, tundub selle harjumuse väljajuurimine võitlus tuuleveskitega. Teinekord on vist lihtsam leppida teatud iseenesliku keele mugandumisega ja slängi pealetungiga igapäevaellu.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

ei tahaks küll uskuda, et 99% Kalakese külastajatest on foorumiliikmed, sest selline nimetus on levinud kitsalt ainult siinses ringkonnas. iseasi on muidugi, kuidas kaupluses neid elukaid hüütakse. meil tartus kasutatakse vähemalt poes veel korrektset keelt, "Antsu" on küsinud minu käest vist ainult 1 inimene. ka on küsitud "Antikristust", "Küljekoristajat" ja mõnda asja veel. Otosid ja SAEsid tõsi, küsitakse valdavalt Oto ja SAE nime alt.

mis puutub suure algustähega kirjutamisse, siis minul on kooliajast justkui meelde jäänud, et mitteametliku teksti puhul internetis ei ole suur algustäht kohustuslik. peaks olema kas 7. või 8. klassi emakeeleõpikus - kellel lapsed selles vanuses, võiks järgi vaadata ja täpsustada.

Ega internetis pole eesti keelel mingid muud reeglid kui tavakasutuses. Lause alustamine suurtähega on ikka päris elementaarne ning mind on tegelikult kogu aeg häirinud nii lihtsate reeglite vastu patustamine, kuid kuna see kellelegi teisele ei paistnud korda minevat siis olen püüdnud olla tolerantne - nagunii olen teistest rohkem õigekeelsuse osas sõna võtnud.
Mõned viidad:
Eesti keele käsiraamat: Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht).

Eesti Audi Klubis kasutatav eesti keele grammatika algajaile:
Reeglitest tulenevalt on foorumi keel ametlik kirjakeel vastavalt ametlikele õigekeelsusnormidele.
Toon siin ära meie poolt nõutavad normid:
1. Lause algab suure tähega.
2. Lause lõpeb punkti, küsimärgi või hüüumärgiga.
3. Kirjavahemärgi (peamiselt punkti ja koma) ees ei käi tühikut (näide ,kuidas ei tohi olla). Erandiks on mõttekriips.
4. Kirjavahemärgi järel on alati tühik (näide, kuidas peab olema). Erandiks on lõigu või jutu lõpp.

tegelikult Rein, on siiski pisut teised reeglid. näiteks ei pea taandrea alguses olema tühikut, nagu käsikirjalises kirjas, erinevusi on veelgi. suutsin isegi leida vastava peatüki 7. klassi emakeele õppematerjalidest, mis kannab pealkirja "Kiri ja e-kiri".

Hmm, ei saa aru - taandrida võib minu meelest käsitleda kui rida mille algusse on lisatud mitu tühikut. Enamasti kasutatakse selleks tab-i, kuid tab on spetssümbol mida saab asendada tühikutega ning mille pikkus (kui mitme tühikuga ta võrdub) on seadistatav. Nii et kui väidad et taandrea ees ei pea olema tühikut siis on see sama hea kui öelda et tühikute ees ei pea olema tühikut - mis on selle mõte?

Taandrida muidugi algabki tühikuga, asja mõte oli vist selles, et uus lõik ei pea enam algama taandreaga.
Üldiselt mõttetu vaidlus, kuna 90% inimestest on nagunii düsgraafikud.

Millel selline väide rajaneb? Minu kunagiste klassikaaslaste ja hilisemate grupikaaslaste hulgas polnud ainsatki düsgraafikut. Minu praeguses tuttavate ringis on vaid 2 düsgaafikut. Mul pole küll mingit korralikku statistikat käepärast kuid 90% on siiski ilmselgelt ülepakutud numbr.

Tegelt on jah üle pakutud, meditsiinilises mõttes, aga kui vaadata, kui paljud ei oska õigesti kirjutada, siis on see isegi vähe pakutud.

Ülikoolis on taandreaga kirjutamine keelatud. Lõigu algus peab algama uuelt realt või olema eraldatud eelneva tühja reaga. Loomulikult on erinevate ülikoolide kirjastandardid hoopis erinevad, mina olen aga ülikoolis saanud säänse juhise - on eraldi ainena igale üliõppurile kohustuslik ju uurimise ja õppimise metoodika ehk lihtsamini öeldes grammatika õpetus.